Kasutajainfo

Olga Goosen

3.05.1994-

Teosed

· Olga Goosen ·

Programmnaja ošibka: Nastojaštšaja komanda

(romaan aastast 2012)

Hinne
Hindajaid
0
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (1)

Eks selle looga ole mõnevõrra segadust. Amazon pakub seda nime all "Programmnaya oshibka: Nastoyashchaya komanda". Variant, mida mina lugesin, sisaldas 32 peatükki ja pigem katkes kui lõppes. Ning nüüd leidsin veel kolm peatükki, mis tekkisid võrku 2013 sügisel ehk siis ei saa sisalduda 2012 ilmunud raamatus. Mis pole iseenesest ju paha, võrgus ja peatükkide kaupa ilmus omal ajal ka näiteks Gluhovski "Metroo".

Autor on sündinud 1994 ja väidab, et elulugu pole mõtet veel kirjutada, sest kõrgetes koolides pole käinud ja autasusid pole saanud; nii ta teatabki enda kohta ainult seda, et armastab moosi ja muinasjutte. Eks seda noorust ole tunda ka tekstis, ehk siis tehakse ridamisi algaja autori vigu. No näiteks lastakse lisaks kahele peategelasele juttu veeretada ka hulgal kõrvaltegelastel, lihtsalt selleks, et näidata, kuidas toimunu teiselt poolt vaadates paistis. Üsna asjatult seejuures, sest need mõned täiendavad detailid pole terviku jaoks eriti olulised – ja iga kord ka mitte naljakad. Tegevus on paigutatud järgmisse sajandisse ilmselt selleks, et anda teadusele aega leiutada kasutajaliides, mille kaudu arvuti kõik virtuaalsed meelelised aistingud kasutajale edasi saaks anda. Jällegi asjatult, sest käivitub see ju vaid prillide ette panemisega ja ma ei usu, et isegi saja aasta pärast suudetaks varba peale kukkuva vasara tekitatud aistingut silmanärvi kaudu edasi anda. Liiatigi pole maailm muus osas edasi läinud, vaid näeb välja üsna tänase Venemaa moodi.

Niisiis, on Mäng. MMORPG nagu teisedki, aga hetkel kõige hinnatum, ehk isegi kõige tõetruumate aistingutega jne. Kuus rassi, hulk ameteid, mida endale valida saab, avatari saab teha endale meelepärase, kuid ainult ühe piiranguga – avatari sugu jääb samaks mängija reaalse isikuga. On Tüdruk. Punapäine nohik Nastja, klassis mitte just liiga populaarne, sest eelistab arvutimängudele raamatute lugemist. Kuni klassi kõige popim preili provotseerib ta ikkagi Mängus osalema. (Peategelaste vanust pole täpsustatud, aga vist 16 ringis. Ja alanud on uus kooliaasta.) On Poiss. Eliitkoolist (ja mitte esimesest korda) välja visatud ülbe ja enesekindel Viktor. Nagu varsti selgub, on ta välja visatud ka Mängust – ühtpidi on ta seal küll saavutanud kõrgeimad võimalikud tasemed ja positsioonid, kuid samas kasutanud oma oskusi kaasmängijate igakülgseks mõnitamiseks. Nii oli tema bännimise oluliseks põhjuseks ka kadedus. Igatahes on ta seal sedavõrd persona non grata, et isegi tema avatari nime nimetamine ähvardab rangete meetmetega. Eks ta siis on nüüd hakanud vaikselt end uue nime all jälle üles töötama.

Vahemärkus. Näiteks Pehhovi varjude-triloogiale oli ühtaegu nii plussiks kui miinuseks sarnasus arvutimänguga. Plussiks selle poolest, et vähegi arvutiga kokku puutunud lugejale oli taust tuttav. Ja miinuseks seepärast, et midagi väga olulist mängule ei lisatud ning ise mängida on reeglina huvitavam. Antud juhul on tegelastel aga nii reaalne kui virtuaalne elu. Üks võib hakata teist mõjutama, see lisab psühholoogilist usutavust, aga igatahes on tulemus huvitavam kui ainult mängust – või ainult elust – kirjutatud lood. (Seos Pehhoviga veel selles, et kui too oli tegev Kings Bounty stooride juures, siis saab Nastja endale samasuguse kaaslase nagu Crossworldsi printsess Amelie.)

Niisiis hakkab Nastja mängima. Ning kuna ta otsustab raha kokku hoida ja hangib vanema versiooni ketta, siis komistab ta ka esimese vea otsa, mis sellest mängus kunagi leitud. Kujundab endale avatariks kauni haldja, vajutab nupule – ja juba põguski kontroll näitab, et mängus on ta poiss mis poiss. Nii ei saagi seda lugu tõlkida keeltesse, milles tegusõnadel sugu puudub. Sest osa segadustest tulebki sellest, et kui haldjasõdalane pingelistel hetkedel endast kui naissoost isikust rääkima hakkab, tekitab see teistes pehmelt öeldes hämmastust. Rumalate tegude korral – ja neid tuleb ette, sest Nastja ei vaevunud kasutajajuhendit lugema – kasvatavad kaasmängijad, esmajoones Viktor, teda karmide võtetega, nagu poiss-noobi ikka. Peamiselt pikkadest haldjakõrvadest sikutades. Ning Nastja ei söanda ka öelda, et tüdrukutega nii ei tehta.

Teksti plussidest. Kõigepealt on see siiras ja eluline. Autor on oma tegelastest just parasjagu vanem, et osata nende motivatsiooni läbi näha, ent on kaasaegsete noorte kõnepruugis veel piisavalt hästi sees. Mis mulle aga veel rohkem meeldis, oli soorollide erinevuse rõhutamine. Vaene Nastja on nendega päris hädas – sest virtuaalsuse beerserk-sõdalane ja reaalsuse malbe nohik ei tohiks omavahel segi minna.

Teksti loeti vene keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019

Autorite sildid: