11.2017
"Expanse" sari jätkub ja tegevusväli laieneb. Päikesesüsteemis on avanenud portaalid mille kaudu on võimalik jõuda teistesse tähesüsteemidesse. Esimeste hulgas kasutab seda võimalust suurfirma Royal Charter Energy, kes on ÜRO käest omandanud kaevandamisõigused planeedil millele on pandud üsna fantaasiavaene nimi New Terra. Kui RCE kosmoselaev jõuab "oma" uue planeedi orbiidile, selgub aga siiski et üks seltskond inimesi on jõudnud ennast pinnal juba sisse seada ega taha midagi teada sellest et nende jube perspektiivikas liitiumikaevandus koos kogu ülejäänud planeediga kuulub juriidilises mõttes hoopis kellelegi teisele. Kahe seltskonna vahel puhkeb konflikt mille juures on meil hea võimalus kasutada kulunud väljendit sellest kuidas ühe mehe terrorist on teise mehe vabadusvõitleja. ÜRO otsustab saata vahendajana seda vastasseisu lahendama James Holdeni.
Romaan järgib sarja eelmistest osadest tuttavat ja turvalist skeemi, kus James Holden satub (või ronib ise) puhkeda ähvardava globaalse katastroofi epitsentrisse ja seejärel leiab aset kangelaslik võitlus mille käigus peategelased oma kõrgete moraalsete väärtuste tõttu panevad ennast veel lootusetumasse olukorda kui tingimata vaja oleks. Lõpuks selgub aga siiski et just see käitumisstrateegia oli juhtumisi õige, s.t. tagas kõigi peategelaste ellujäämise ja aitas katastroofi ära hoida. Ja sarnaselt eelmise osaga "Abaddon's Gate" on ka siin üks tegelane "pahade" poolel kes tegelikult ei olegi üdini halb vaid on pigem asjaolude ohver ja kelle "heade" poolele ületulekule lugejad saavad kaasa elada.
Need kes pärast "Abbadon's Gate'i" lugemist otsustasid sarja pooleli jätta võiksid sellele siiski veel ühe võimaluse anda, sest minu arvates on käesolev osa eelmisest parem. Lisapunkti teenib just sellega et ellujäämiseks peavad peategelased mitte lihtsalt pidama kahesaja-leheküljelise tulevahetuse kosmosejaama koridorides vaid olukord on märksa keerulisem ja huvitavam - lisaks tulistavale vaenlasele on nuhtluseks kaelas ka loodusjõud ja iidne tulnukate tehnoloogia.
Romaan järgib sarja eelmistest osadest tuttavat ja turvalist skeemi, kus James Holden satub (või ronib ise) puhkeda ähvardava globaalse katastroofi epitsentrisse ja seejärel leiab aset kangelaslik võitlus mille käigus peategelased oma kõrgete moraalsete väärtuste tõttu panevad ennast veel lootusetumasse olukorda kui tingimata vaja oleks. Lõpuks selgub aga siiski et just see käitumisstrateegia oli juhtumisi õige, s.t. tagas kõigi peategelaste ellujäämise ja aitas katastroofi ära hoida. Ja sarnaselt eelmise osaga "Abaddon's Gate" on ka siin üks tegelane "pahade" poolel kes tegelikult ei olegi üdini halb vaid on pigem asjaolude ohver ja kelle "heade" poolele ületulekule lugejad saavad kaasa elada.
Need kes pärast "Abbadon's Gate'i" lugemist otsustasid sarja pooleli jätta võiksid sellele siiski veel ühe võimaluse anda, sest minu arvates on käesolev osa eelmisest parem. Lisapunkti teenib just sellega et ellujäämiseks peavad peategelased mitte lihtsalt pidama kahesaja-leheküljelise tulevahetuse kosmosejaama koridorides vaid olukord on märksa keerulisem ja huvitavam - lisaks tulistavale vaenlasele on nuhtluseks kaelas ka loodusjõud ja iidne tulnukate tehnoloogia.