Tegu on päevikuvormis kirjutatud hard-SF jutuga. Kuigi jutt on kirjutatud 1940. aastal mõjub ta üpriski tänapäevaselt.
Jutt jälgib teadlase Frank Baxteri teadussaavutusi, ning tema järglaste tõusu maailmavalitsejaks. Baxter üritab leiutada aatompommi(mis õnneks jutu lõpuks jääbki leiutamatta), kuid ebaõnnestub. Oma katsete käigus avastab ta aga ühe universaalse aine, millel edasine elu põhinema hakkab. Samas Baxter ise oma avastust eriti tähtsaks ei pea.
Kuigi mulle hard-SF eriti ei meeldi, oli juttu üpriski ladus lugeda, kuna aegajalt tuli detailsete tehnikakirjelduste seas palju tuttavat ette. Jutus kirjeldatakse aatompommi, sünteetilist toitu, arvuteid, mis muutuvad aina väiksemaks ja väiksemaks. Ülerahvastatus ja toidunappus on suured probleemid, rahvastiku piiramiseks peetakse sõdu. Aga Hawkins on neid meile tänapäevaseid asju paigutanud hoopis kaugemale tulevikku, aastatesse 2600-3000.