Kasutajainfo

Frank Herbert

20.10.1920-11.02.1986

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Frank Herbert ·

Hellstrom`s Hive

(romaan aastast 1973)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1972; november - 1973; märts [pealkirjaga «Project 40»]
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
0
1
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (2)

"Hellströmi Taru" (minu tölge) kuulub vaieldamatult Frank Herberti parimate teoste hulka ja on kahetsusväärne, et see (veel) eesti keeles ilmunud ei ole. Äärmiselt omapärane teemaasetus, lugeja suur vabadus sümpaatiate vötmise suhtes ja ootamatut tegevustikumuutused.Salapärane Ameerika Ühendriikide valitsuse luureorganisatsioon saab juhuslikult enda kätte ühe filmi- ja ärimehe - Nils Hellströmiga - seostatavad paberid. Projekt 40. Kas vöimalus kiireks rikastumiseks vöi kohutav relv, mille körval tuumapomm poisike paistab. Luure Hellströmi talu ümbruses Oregoni osariigis tulemusi ei anna. Öigemini annab negatiivseid - agendid teatavad täielikust inimtegevuse, loomade ja lindude puudumisest ning talust öhkuvast haisust ja mürast. Peale selle kipuvad köik valitsuse agendid üsna ruttu jäljetult kaduma.Üsna pea saab selgeks, et Hellstrom ei ole see kellena ta paistab ja et ka taluga on midagi väga-väga viltu. Mis nimelt, ei oska keegi konkreetselt vastata.Lugeja saab juba üsna ruttu teada, et Hellströmi talu all öitseb 50.000 elanikuga inimsipelgate linn. Inimühiskond, mis geneetika, ökoloogia ja keemia abil loodud ja mis toimib putukakoloonia mallist lähtuvalt. Elu möte on ainult elu ise. Ära raiska midagi - kasuta köik ära! Köik kollektiivi nimel.Autor esitab oma visiooni veenvalt, värvikalt ja sümpaatselt. Kes on hea, kes on halb? Kas Hellstromi taru on vaimuhaige perverssus vöi önneliku ja loogilise inimühiskonna esimene rakuke? Kas muu maailm peab vöitlema ja vabastama orjastatud ja muteeritud taruelanikud ebaloomulikust orjusest vöi sipleb meie maailm ise oma korduvate vigade summas tekitades aina uusi vigu, mis viivad hukatusse? Seda laseb Frank Herbert lugejal otsustada. Igatahes on raamat mötlemapanev ja mitmekihiline.
Teksti loeti saksa keeles

Hellstrom's Hive on allegooriline ulmelugu. Tegevus läheb käima siis, kui salajane valitsusasutus (mida kutsutakse lihtsalt "Agentuuriks") satub kahtlase saladuse jälgedele. See kannab koodnime "Projekt 40" ja seostub ekstsentrilise putukauurija ja dokumentaalfilmitegija doktor Nils Hellstromiga.
 
Agentuur on muidugi ise hõivatud pidevate sisevõitluste ja tülidega ning ei pane alguses tähelegi, et Oregoni osariigi vaikses maakohas asuvat Hellstromi maavaldust uurima saadetud agendid hakkavad üksteise järel kaduma minema. Tõde ei oska nad aimata ka veel siis, kui on selge, et midagi kahtlast on teoksil.
 
Nimelt näevad lugejad samal ajal kõrvalt ka doktor Hellstromi vaadet, mis on Agentuurist alati sammu võrra ees. Juba põlvkondi kestnud projekt on tema valdustes loonud ühiseluliste putukate põhjal korraldatud ühiskonna mille hiiglaslik pesa ulatub juba kümnete korruste võrra maa alla. Ja varsti peaks pesa välja saatma esimese sülemi...
 
Peab ütlema, et Herberti kuulsaima teose "Düün" kosmoseooperi-mastaapidega võrreldes on siinne lugu kaugelt väiksem ja lihtsam. Siiski võib ka siin näha ideed, mille järgi võib inimeste tõuaretusega jahmatavaid tulemusi saavutada (mulle tundub ka, et osad siinse raamatu mõttearendused jõudsid hilisemasse teosesse "Düüni jumal ja keiser").
 
Andekaks teeb siinse kujutluspildi autori võte kujutada Hellstromi kolooniat sümpaatsemana alternatiivist - Ühendriikides valitseb selles loos paras politseiriik ning lisaks on Agentuuri töötajad kujutatud madalalaubaliste jõhkarditena. Teiselt poolt aga näitab autor ka inimputukate elu õudsemaid külgi, tekitades sellega mõjuva dissonantsi.
 
Kui ainult raamat lõppeks selles staadiumis! Kahjuks aga hakkab autor alates teose keskosast vinti järjest peale keerama ja muudab sellega põhilise põnevuskoha - Hellstromi koloonia kui eksistentsiaalne oht inimkonnale - järjest vähem usutavaks. Lõpplahenduse ajaks on see usk juba nii madal, et viimane "deus ex machina" on peaaegu koomiline.
 
Vahest tuleb probleem sellest, et algselt ajakirja järjejutuna ilmunud lugu ei valminud ühekorraga? Kindlasti on tegemist huvitava ja täiesti loetava näitega, kui eesmärgiks on tutvuda Herberti vähem tuntud loominguga. Väga palju enamat see lugu, mõnedest märkimisväärsetest tugevustest hoolimata, siiski tervikuna kokku ei anna.
 
Hinnang: 5/10
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: jaanuar 2021
detsember 2020
november 2020
oktoober 2020
september 2020
august 2020

Autorite sildid: