Lugu siis sellest, kuidas inimkond kuulub arenemata rasside hulka, keda targemad veel enda hulka võtta ei taha, aga inimeste muusika on neile tuhandetele targematele rassidele jätnud väga, VÄGA hea mulje. Maa avastamine sai neile lausa uue ajaarvamise alguseks, sellest siis pealkiri. Üsna pea on kõik tsiviliseeritud olendid kopeerinud oma tillukesse pleierisse kõik kaks ja pool miljardit maalaste paremat muusikapala ja kuulavad neid jõudehetkedel. mõned tsivilisatsioonid surevad selle käigus välja - kes eufooriast, kes kadedusest. No nii, aga need kõrgeltarenenud on pähe võtnud, et primitiivsete olenditega tuleb käituda nõnda, nagu näevad ette nende primitiivide seadused. Ja teatavasti väänas muusika- ja filmitööstuse äraostetud kohus ühele koduperenaisele ühe laulu loata kopeerimise eest trahviks sadaviiskümmend tuhat dollarit. Lihtne korrutustehe - rasside arv, nende liikmete arv, laulude arv - näitab, et kogu universumis leiduvatest väärtustest ei piisa Maale trahvide maksmiseks. Nagu iseenesest tuleb pähe mõte, et lihtsam oleks Maa õhku lasta ja see siis tagantjärele primitiivide endi süüks ajada.
Et siis mõnedele puudustele vaatamata päris naljakas lugemine. Üllatav, ent hea leid oli lõppu peategelaste playlistide lisamine, mõnda neist lugudest pole ma seniajani üles leidnud.
Tuli veel meelde, et Eestit mainitakse selles raamatus ka. Tervelt kaks korda.