Kasutajainfo

Oscar Rios

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

Nine Tomorrows

(kogumik aastast 1959)

Sisukord:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
8
0
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (16)

Asimovi ilmselt kõrgeima keskmise tasemega jutukogu. Kõik lood on suhteliselt head. Samas on kogus ka õige mitu päris tugevat juttu. Näiteks Profession, The Feeling of Power, The Dying Night, The Last Question ja The Ugly Little Boy. Kindlasti lugeda. Kasvõi juba seetõttu, et Pan Booksi väljaande kaanepilt on vingelt hea. Ega loodki palju halvemad pole.
Teksti loeti inglise keeles

Tõesti hea raamat: peamine headus on just selles, et annab ülevaate Hea Doktori loomingu erinevatest suundadest.

On üks paremaid juhukogumikke (st. pole mingile sarjale keskendutud), jättes samas üsna komplekse mulje.

Sisaldab ka kaks Isaac Asimovi luuletust... neid ei oska ma küll kuidagi hinnata, kuna ma ei pea ennast luules tugevaks.

Kes kätte saab, see lugegu kindlasti!!!

Teksti loeti inglise keeles

Asimovi kohta tugev kogumik. Siin on kaks väga head ('The Ugly Little Boy', 'Profession'), kaks korralikku ('The Dying Night', 'The Last Question'), neli mittemidagiütlevat lugu ('The Feeling of Power', All the Troubles of the World', 'Spell My Name With an S', 'The Gentle Vultures'), samuti üks tõeliselt ilge soperdis ('I'm in Marsport Without Hilda'). Valik on mitmekesine, kõik lood suhteliselt pikad. Väärib lugemist, andes üsnagi adekvaatse pildi kirjanikust.
Teksti loeti inglise keeles

Hirmus hea. Pole veel kohanud kedagi, kes saaks Asimovile vastu sellisel tasemel VISIOONIDE loomisel. Lisades sinna juurde Asimovi varasematele aegadele omase hoogsa ja kaasakiskuva stiili, julgen väita, et viiekümnendate aastate Asimov on tipus kõigi aegade ulmekirjanike hulgas. Mainitud kogumiku peaks aga iga ennast ulmefänniks pidaja kohustuslikus korras läbi lugema.
Teksti loeti inglise keeles

Valikuna Asimovi t88dest on see peaaegu et parim v6imalus, kuigi puudu on ehk m6ni robotilugu, mis ta ju tuntuks tegid. Ylevaate sellest kirjanikust saab selle kogumiku p6hjal k1ll kindlasti.
Teksti loeti inglise keeles

Selles kogumikus on kolm head juttu. nendeks oleks "Profession", "The Last Question" ja "The Ugly Little Boy". Ülejäänud lood on sellised keskpärased. Aga lugeda tasub.
Teksti loeti inglise keeles

Mullegi meeldisid kõige rohkem "Profession" ja "The Ugly Little Boy." Kogumiku headus seisnebki just selles, et seal pole ühtki halba või kesise lõpuga lugu, kõik olid täiesti loetavad. Kaanepildi koha pealt jääb üle ainult nõus olla!
Teksti loeti inglise keeles

Pigem hea kui väga hea, aga kriipsu võrra parem kui keskpärane. Tõeliselt headeks võib pidada esimest ja viimast lugu. Hästi jutustatud ja korraliku ideega. "Viimane küsimus" ja "All the Troubles of the World" on ka veel head, kuid ülejäänud on pigem augutäide, kui tõsine kirjandus. Hea ülevaate annab see Asimovi varasemast loomingust küll, mis reeglina on parem kui tema hilisemad ponnistused. Korralik neli
Teksti loeti inglise keeles

Kogumiku avalugu (Amet/ Profession) üksi õigustab juba tervet jutukogu. Seda lugedes sain heameelega tõdeda, et pole veel korralik kraam turult kadunud. Teised lood jäid avaloo tasemele paraku alla, mõni mõjus lausa naiivsena (Võimutunne). Aga üle keskmise kogumik sellegi poolest. Asimovi skaalal hindeks neli.
Teksti loeti eesti keeles

Asimovi "Üheksa homset" on antoloogia, mille ma pidin põhimõtteliselt ostma. Sest see on ju Asimov.
Üldiselt ka ei kahetse, kuigi peale tugevat algust (jutud "Amet" ja "Võimutunne") tuli ära kannatada kaks üsna õudset krimilugu "Surelik öö" ja "Olen Marspordis ilma Hildata". See viimane oli ikka selline saast, et isegi minusuguse andunud Asimovi fänni käsi ei tõusnud sellele kõrgemat hinnet kui "üks" andma. "
Aga õnneks tulid peale seda taas head ja väga head lood. Lisaks juba mainitud "Ametile" meeldis mulle väga ka "Kõik maailma mured", mis oli minumeelest parem Multivaci lugu kui "Viimane küsimus" ja üleüldse oleks võinud ka sama pealkirja kanda. Ning loomulikult oli taas tore lugeda "Inetut poisikest", mis sest, et seda on omal ajal kogumikust "Lilled Algernonile" korduvalt loetud.
Kokkuvõtteks täitsa mõnus lühijuttude kogumik. Tore, et on nüüd maakeeles olemas.
Teksti loeti eesti keeles

Üsna kõikuva tasemega kogumik, mis sisaldab nii väga häid ("Amet", "Hellad raisakotkad", "Viimane küsimus"), keskpäraseid kui ka päris halbu lugusid ("Surelik öö" oli minu jaoks kogumiku absoluutne põhi). Sarnaselt eelarvustajale pean kaht ulmekriminulli kogumiku kõige viletsamaks osaks, ehkki ilmselt mängib siin oma rolli ka mu suhtumine krimižanrisse tervikuna.
Teksti loeti eesti keeles

Kogumik kus mõned lood paremad ja teised jälle kehvemad, ehk kokku okei lugemine aga samas ka kahtlemata mitte parim kogumik. Huvitav on ka see, et juttudest paistab kuidagi eriti tugevalt kas siis Asimovi või 50-ndate enda naiivsus. Nt esimene lugu (hea lugu, mulle meeldis) käib vastu minuarust inimloogikale. Inimene üldiselt kui on vähegi võimalus konkurenti edestada siis ta leiab selle idee, ehk selleks ei pea geenius olema, et lugemine taasavastada. Eriti kui mängus on suur kasum ja võit. Surev öö jäi mulle ka viletsaks (ilmetud karakterid, pastakast imetud konflikt) ning matemaatika teemaline naljalugu meenutas liiga palju Algernoni kogumikust juttu "Mees kes võitis sõja." ja polnud eriti naljakas. Kõige rohkem meeldis mulle üllatuseks eelviimane ja maailma tähtsaima küsimuse lugu. Isegi Inetu poisike jäi ülelugemisel selle varju. Loetavad olid üldiselt veel "Olen marsportis ilma hildata" ja ka Multivaci jutt.
Teksti loeti eesti keeles

Kõik siiakuuluvad jutud on ära hinnatud, järg kogumiku enda käes.
2019. aasta 30. septembri seisuga on Baasis üksikuid lugusid hinnatud järgmiselt:
Profession -- 4,692
The Last Question -- 4,583
All The Troubles Of The World -- 4,424
The Gentle Vultures -- 4,400
The Ugly Little Boy -- 4,194
The Feeling of Power -- 3,667
Spell My Name With an S -- 3,571
The Dying Night & I'm in Marsport Without Hilda -- 3,000
Mis näitab, et Hiina keisri pikkuse teadasaamise meetod töötab keskmiselt hästi. Tõsi, minu maitse järgi on "Ugly Little Boy" liiga kõrgelt ja "Feeling of Power" liiga madalalt hinnatud, kuid eks tulevik näita ;).
Hästi on jutud igatahes valitud, mulle oleks veel rohkem meeldinud, kui esimene ja viimane oleksid ära vahetatud. Mulle meeldib parimat pala alati viimaseks jätta, nüüd läks pisut teistpidi.
Asimovi kogumikest konkureerib sellega vaid "The Martian Way" ("I, Robot" on momeelest omaette terviklik teos, mitte kogumik).
Teksti loeti inglise keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Te vabandage, kuid miks peab säärast 90. aastate grafomaaniat ulme nime all avaldama?
Kui peab, siis palun Asimov, Bradbury, Clarke, Heinlein, Simak, Strugatskid, Verne ja paljud teised sellest rubriigist välja arvata.
Teksti loeti eesti keeles

"Viis" tuleb juba üksnes selle eest, et Meister oskas viis aastat enne "Hääletu kevade" ilmumist aimata, missugusi alatuid võtteid rohelised ... noh, pigem pseudorohelised ... oskavad oma eesmärkide saavutamiseks kasutada. Vt. ka Greenpeace, Thunberg jne. Ahjah, teose põhitoon on tugevalt mõjutatud tolleaegsest lootusest, nagu oleksid vaalalised intelligentsilt meiega kui mitte võrdväärsed, siis vähemalt lähedased.

Teksti loeti eesti keeles

Huvitav raamat. Ühest küljest igavesti igav, kuid teisest küljest -- pooleli jätta ka ei taha. Mistõttu mul tekkis tunne, et see on eepos. Noh, nagu "Kalevipoeg" vmt., ainult proosas. Märkimist väärivad -- plusspoolelt selgitus, et kui poliitikud lasta füüsikaseaduste tekitatud kriisi lahendamise juurde (või kui nad ise sinna ronivad), on tulemuseks suur hunnik $$$$a, ning tähelepanek, et vana tsivilisatsioon koondas tähelepanu "väiksele ja pehmele", uus aga "suurele ja kõvale". Negatiivselt poolelt, nagu eelarvustajad on märkinud, taevamehaanika kahtlased käsitlused (alates Agendist). Kuid väga halvasti ma seda lugu ei hinda. Isegi nii, et "neli" muutub "kolmeks" ainult seetõttu, et ISSiga haagitud asteroidi nimi oli Amalthea. No anna kannatust!
Teksti loeti eesti keeles

Ma selle jutu loogikavigade üle ei virise, sest Bradbury ja loogika on üldse ortogonaalsed. "Neli" tuleb sellepärast, et puhtemotsionaalne jutt mulle väga ei istu.
Olles lugu lugenud 1968. aasta Horisondist ja vaadates nüüd siit Baasist 1994. aasta tõlkele pandud pealkirja, tekib mul tunne, et seda "uus"tõlget hakkan lugema ainult relva ähvardusel.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Olgu loogikavigadega kuidas on, kuid isegi mina kui üldtuntud fantaasiavaene inimene nägin neid maailmu.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kõik siiakuuluvad jutud on ära hinnatud, järg kogumiku enda käes.
2019. aasta 30. septembri seisuga on Baasis üksikuid lugusid hinnatud järgmiselt:
Profession -- 4,692
The Last Question -- 4,583
All The Troubles Of The World -- 4,424
The Gentle Vultures -- 4,400
The Ugly Little Boy -- 4,194
The Feeling of Power -- 3,667
Spell My Name With an S -- 3,571
The Dying Night & I'm in Marsport Without Hilda -- 3,000
Mis näitab, et Hiina keisri pikkuse teadasaamise meetod töötab keskmiselt hästi. Tõsi, minu maitse järgi on "Ugly Little Boy" liiga kõrgelt ja "Feeling of Power" liiga madalalt hinnatud, kuid eks tulevik näita ;).
Hästi on jutud igatahes valitud, mulle oleks veel rohkem meeldinud, kui esimene ja viimane oleksid ära vahetatud. Mulle meeldib parimat pala alati viimaseks jätta, nüüd läks pisut teistpidi.
Asimovi kogumikest konkureerib sellega vaid "The Martian Way" ("I, Robot" on momeelest omaette terviklik teos, mitte kogumik).
Teksti loeti inglise keeles

Maitse asi, ilmselt. Minu jaoks oli kollaboratsionismi hukkamõist pisut liiga pikk ja liiga ilmne. Kuigi samas kogumikus ilmunud Illitševski või Dneprovi lugudest on see siiski parem.
Nii et tegelikult 2,5.
Teksti loeti vene keeles

Jüri Kallase igiammuse arvustuse ässitusel otsisin võrgust selle 1962. aasta venekeelse fantastikakogumiku üles vaatamaks, mis need kaks väljajäänud lugu siis endast kujutavad. Ja leidsin, et Ralf Toming tegi neid välja jättes õigesti. Oleks "Kangelastegu" ka veel välja jäänud :P
Kuid mõne eelarvustaja seisukohta, et kogumik on "üks punane jama", ei jaga ma kuidagimoodi. Tegu on oma aja peegeldusega ja nii tuleb teda ka hinnata. Eks oma osa on hinde kujundamisel ka selles, et mulle optimism hirmsasti maitseb, eriti kui see juhtub tehnilist laadi olema.
Mis ei tähenda, nagu ma lakkaksin nimijutustust selle kogumiku kaugelt kõige paremaks looks pidamast.
Teksti loeti eesti keeles

Ei meeldinud see lühiromaan mulle pool sajandit tagasi ega meeldi eriti ka praegu, kuigi tollane "kaks" on nüüd palli juurde saanud.
Minul tekib kohe võrdlus Strugatskite "Tagasitulekuga", ain't et midagi väga võrrelda ei ole... Gor kirjutab kuidagi liiga rahulikult. Uimaselt.
Kuid läbi ma selle loo lugesin ja olen hiljem korra isegi üle lugenud.
Teksti loeti eesti keeles

Engels Engelsiks, kodanik Glebov oli eluaeg säärast tüüpi tööga tegelenud ja klassikute tsitaadid tulid tal küllap automaatselt. Aga antropotsentrismi harrastajatel tasuks see lugu ikka läbi lugeda. Pealegi on seal üsna antisovetico alamteema -- suur õpetlane Khruar... mistandoligi hukatakse oma vaadete pärast ja tema õpetus keelustatakse. Vaat'  sulle Engelsit.
Teksti loeti eesti keeles

See on viimane lugu kultusantoloogiast, mis minult hinde saab. Ja põhjus on selles, et momeelest on õige 4 1/2 ning ma ei osanud pikka aega ümardamist teha. Midagi jääb väga heast puudu... kuid kuivõrd a) ma ei suuda sõnastada, mis just ja b) robotid olid hiigla nunnud, siis ümardan ülespoole.
Teksti loeti eesti keeles

Nonäed, ainult 40 aastat läkski, kuni ma kultusteose kätte sain. Võib-olla hoidsin seda ka hilisemaks, nagu lõunasöögist parimat pala lõpuks... Noh, et, kui isegi Musk ühe tsitaadi tähtsa koha peale kirjutab, siis peab raamatus ikka midagi olema.
Ning järjekordselt avastasin oma peakuju sobimatuse. Ei olnud seal suurt midagi.... alguses "Kollane." andis lootust, kuid edasi läks, nagu eelarvustajadki on öelnud killurebimiseks killurebimise pärast. Ja kõiksugu kunstkaamera objekte oli mägede viisi kokku kuhjatud, kuid nende vajalikkusest ma aru ei saanud. Vahel mulle tundus, et autor oli kirjutamise ajal pisut "Lucy in the Sky with Diamonds"...
Ja üsna lugemise alguses tulid selgelt silme ette "Ijon Tichy kosmoserändude päevikud". Absurdi on sealgi kuhjaga..., kuid tundub parem. A' ju erinevalt mõnest eelarvustajast ma sattusin sobivas (õrnas) eas lugema Lemi, kuid mitte Adamsit. Ega mina süüdi ei ole, et Adams oma raamatu kirjutamisega tosin aastat hiljaks jäi ;)
Läbi ma teose lugesin ja üldiselt suundus hinne "kahe" kanti, kuid siis meenus koht, kus Zaphod žestidega juhitavat raadiot kuulas, ja sellise suurepärase ettenägelikkuse eest tuleb pall juurde.
 
Teksti loeti inglise keeles

Arsti-, sealhulgas hambaarsti-eetika järgimine võib kõiksugu häda kaela tuua ... kuid ka mõne hüve.
Eesti Raadios oli veneaegu sellest loost ka kuuldemäng.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Tagasituleku 16. peatükk. Kondratjev keedab Slavinile ja GGorbovskile uhhaad. Süües vesteldakse.
Selle ja kogumiku "Tagasitulek" kõigi teiste laastude hinded olen andnud 1968. aasta seisuga.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles