Kasutajainfo

Terry Pratchett

28.04.1948-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Terry Pratchett ·

Men at Arms

(romaan aastast 1993)

eesti keeles: «Relvis mehed»
Tallinn «Varrak» 2003 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
9
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.692
Arvustused (13)

Tore, lõbus farss Pratchetti Discworldi sarjast. Iga fantasy-lugeja peaks siin kõvasti naerda saama. Raamat viskab nalja vist kõige üle, mis fantasy-kirjanduses pühaks peetud (või lihtsalt üleliia kasutatud). Lugu algab nii, et ühes linnas on vaja öövalvureid-- aga mitte lihtsalt valvureid, vaid selliseid, kes esindaksid iga rahvastiku rühmitust (trollid, päkapikud, libahundiks kâivad naised jt). Autori keelekasutus on tõeline verbaalne tulevärk ja väga naljakas. Süzhee on kyll suhteliselt nõrk, aga see pole raamat mida syzhee pärast lugeda.
Teksti loeti inglise keeles

Igati nõus eelkirjutajaga - minu seniloetud Discworldi lugudest ilmselt yks naljakamaid, kui isegi mitte The kõige naljakam. Ja see on juba saavutus iseeneses. Mis syzeesse puutub, siis siin oli seda tegelikult isegi rohkem kui tyypilises Pratchetti raamatus. Sisuliselt on tegemist fantasy-kriminull-paroodiaga. Aga jah, see ei ole kuigi oluline. See mitu korda lugemise käigus pisarateni naerda sai on antud raamatu puhul märksa olulisem kriteerium.
Teksti loeti inglise keeles

Ei vaidle vastu, raamatus oli tonnide kaupa naljakaid detaile ja tasus lugeda küll. Viit ei pane siiski sellepärast, et minu meelest on Hogfather ja Moving Pictures paremad.
Teksti loeti inglise keeles

Kes naerda armastab ja keda mingid omapoolsed piirangud lugemast ei takista, selle jaoks on selles raamatus palju huumorit, põnevust ja üldse head lugemist.

Seekordses seerias on tegemist vähemuste (trollide, dwarf`ide ja teiste mitteinimeste) ühiskonda sulamise probleemidega, diskussiooniga teemal kuningas - in/out? ja väga iseäralike mõrvadega.

Teksti loeti inglise keeles

Pratchett`il on see kena omadus, et kui j2tta tema lugemises aastake vahele, taastab ta oma endise hiilguse. Ta on naljakas, s2rav ja v2ga ladusa sulega. Ta on erudeeritud ja palju lugenud. Yhes6naga - ta on k6ik, mida yhelt korralikult kirjamehelt n6utakse.

Plgu nyyd kohe peale seda oodi Terry`le mainitud, et k6igest hoolimata ei kuulu ta minu lemmikute hulka. Villase viskamise osas ehk kyll, kuid Suur Kirjanik ta ei ole. Millegi yle ilkumine ja maha tegemine on kahtlemata way lihtsam, kui millegi tegemine.

"MaA" on komejantlik krimka. Sealjuures ysna kobe krimka - ma ei suutnud kuni otsese v2ljaytlemiseni kurjamit 2ra aimata (krimkade puhul mitte just k6ige tihemini esinev omadus). Aga mitte see pole t2htis.

Teos on ilmunud maakeeles ja kel huvi saab seda ise lugeda. Ent nyyd ma selle maakeelse yllitise kallale l2hen ja hakkan karva v6tma. No olen mina haltuurana tehtud t6lkeid n2inud, kuid see, kipub kyll asjale krooni p2he panema. Esiteks - nimed. OK, saan aru, et ka minu inglise keele oskus ei ole nii k6va, et k6igile Terry nimedele vastet v2lja haududa, kuid kui on kedagi juba eestistama hakatud, siis oldagu j2rjekindlad. Kuidas saavad yhes ja samas l6igus koos eksisteerida kutuks tehtud p2kapikk Vasarp6lv ning Hammerhock?!?! Vihje - tegemist on yhe ja sama olendiga. Miks eksisteerib yhes ja samas lauses vaht Nobbs ja vaht Noobel (j2llegi on tegu sama isikuga). Miks on lehekyljel 186 figureeriv proua Gafkin, kes elab Eputiste t2naval pool lehekylge hiljem muundunud proua Gaskiniks (elukoht: Peenutsejate t2nav)???? See kipub olema olukord, kus lugeja hakkab raamatuhoidmisest vaba k2ega munakivi j2rele otsima. Ma v6iksin need m""dalaskmised andestada, kui oleks tegemist m6ne kolmanda j2rgu kirjastusega, aga et v2ljaandja on end kvaliteetkirjastuseks nimetanud "Varrak", siis ei mitte.

Lausa kahju on, et ei saa t6lke ja raamatu eest eraldi hindeid panna ja sestap saab hinne olema ikkagi raamatule.

Teksti loeti eesti keeles

Linnavahi amet on ilmselt üks kõige vähem tänuväärseid Ankh-Morporkis. Valdavalt tundub linnavahtide töö seisnevat selles, et mitte jalgu jääda kõigile neile tegelastele, kes panevad parajasti toime just niisuguseid tegusid mida linnavahid peaksid takistama. Ja seda tööd teeb Vahtkond täie tõsiduse ja kompromissitu pühendumusega. Igaüks, kes on läbi teinud ajateenistuse mõnes armees ja kogenud nähtust nimega vahtkond, lausa peab niisuguste tüüpidega hingesugulust tundma.
Teksti loeti eesti keeles

Pärast "Hinge muusika" lugemist on see mu arust hea kosutus. :) See, et pratchett sellest osaliselt krimka tegi, oli paras üllatus, kuid krimkakirjutaja amet tundus tal hästi välja tulevat. Ega isegi enne lõpuu aru ei saanud, et kes see tulistaja oli. ;)

Vahepeal, kui Noobel(minu arust oli tema?) meenutas, kuda ta kunagi paari sõbraga oli peksa andnud tema rühma treeninud mehele sõjaväes, tuli meele Remarque "Muutusteta läänerindel", kus samuti sarnane koht oli. Aga see ei oma erilist tähtsust. ;)

Nimede vigu ma tähele ei pannud, arvasin, et Noobel ja Nobbs on lihtsalt kaks sarnase nimega tegelast vahtkonnas. :P Ei ole ju inglise keelset versiooni lugenud, et kindel olla. Teised tähevead jäd kah kahe silma vahele. :(

Teksti loeti eesti keeles

Täitsa tubli raamat. Virisen muidugi, et pole enam see, mis vanasti - aga olgu pealegi. Ajaviiteks igati sobilik ja mõnus.

Toimetajatöö on muidugi masendav. Krista Kaer võiks ennast läbi sõimata ja lahti lasta - halturðikuks kätte läinud. Oskab ju kyll, aga ei vaevu. Nii lähevadki rahva sekka sellised väljendid nagu varrakut tegema ja kaerastuma. Asi seegi, vähemalt rikastab eesti keele sõnavara.

Teksti loeti eesti keeles

Sisu oli tõesti päris plaju selles teoses. Eriti meelejärgi oli Angua isiksus.
Siiski häirisid ka mind need tõlked, kuid mingul põhjusel hakkasin neid rohkem märkama vaid siis, kui korra ilmus kuskile tegelane Carrot (Porgandi asemel).
Ja nagu raamatus kirjas: "Huumor on tõsine asi"
Teksti loeti eesti keeles
x
Lily Tamm
06.01.1989
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Words Like Coins on Farseeri maailmas toimuv lugu, mis eelkõige meenutab muinasjuttu, mida sellest maailmast varasemast tuttavad tegelased võiksid rääkida.
Põuaga käivad kaasad rotid ja pecksie`d. viimased täidavad osasid inimesi hirmuga ja on teistele vaid väljamõeldis. Igatahes käib on nendega seotud see, et kui keegi neid aitab, peavad nad pärast tema käske kuulama. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et nad võtavad sõnu väga täpselt ning igaüks peaks korduvalt mõtlema enne kui ta pecksiele midagi ütleb.
Jutustus kirjeldabki paari päeva kahe naise elus, kellest üks on selgelt väikeste tähenärijate vastu meelestatud ja teine päriselt ei tea, kuidas suhtuda. Kuidagi peavad nad teineteise ja kaevule kippuvate pecksiedega hakkama saama.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle on juba Liveshipide seeriast Hobbi loodud Draakonite käsitlus põnev tundunud ja sestap nautisin ka The Dragon Keeperi lugemist.Tintaglia juhitud inimesed aitavad uutel Draakonitel ilmavalgust näha, aga selgub, et nende areng ei lähe kuigi lihtsalt. Draakonid asuvad ühes inimestest (suurest Rain Wildi elanikest) saatjatega teele lootuses leida iidne Elderlingide linn ja lubatud parem tulevik. Lisaks hooldajatele, kes suuri roomajaid ka toidavad, on teekonnal kaasas kroonik ja õpetlane ning muidugi ei pääse neist, kes Draakonitest omakasu loodavad saada. Jätkub nii inimeste kui Draakonite suhete lahkamist ja õnnestub kohtuda ka mõningate Liveshipide seeriast tuttavate tegelastega.
Teksti loeti inglise keeles

Speckide maailmast tahaks tegelikult rohkem teada saada, kuigi see pole siiski nii huvitav nagu triloogia esimestest osadest võinuks aimata.

Lugesin küll sellegi raamatu kiiresti läbi, aga meelde jäi tegelikult vähe.
Teksti loeti inglise keeles

"Taliesin" on lugu Taliesini nimelisest mehest, kes elab Rooma Impeeriumi aegses Britannias ning Charise nimelisest tüdrukust, kelle koduks on Atlantis.
Charis on Atlantises ühe kuningriigi printsess, kes pole oma perega just parimates suhetes. Temast saab bull drancer, sest ta otsib surma, aga kummalisel kombel on just tema see, kes peab üritama vähemalt osasid Atlantise elanikke päästa hukust, mida kõik selle müstilise saarega seostavad. Neil õnnestubki väikese seltskonnaga pääseda ja nad leiavad oma tee Britanniasse, kus neid haldjateks peetakse.
Taliesin on leidlaps, kellele juba algul ennustatakse suurt tulevikku. Temast saab druiid ja bard, kes on oma võimete poolest väga hinnatud. Ta on sunnitud lahkuma oma kodupaigast ja satub kokku Charise rahvaga.Muidugi ei ole suhted lihtsad, aga nagu juba algusest aimata võib, armuvad kaks peategelast ja neile sünnib laps Merlin, kelle nimeline on ka sarja järgmine raamat.

Tekst on küllalt kiiresti ja kergelt loetav ning üsnagi huvitav. Veidi veider tundub teda lõpuks kokku võttev kristlus, sest alguses on juttu maagidest ja loodususunditest, aga see on ilmselt kirjanikku arvestades mõistetav. Igati meeldiv lugemine, kuigi konati tundub, et sündmused võiksid veidi kiiremini avaneda.

Teksti loeti inglise keeles

Olen nõus, et paralleele võib Fitziga tõmmata, aga päris koopiaga ka tegemist ei ole. Vähemalt jätavad tegelased inimliku mulje.
Samas olen nõus, et tuleb jääda viimast osa ootama, eriti selle tõttu, et tahaksin rohkem Speck`idest teada saada.

Perekond ei võta Nevare just kuigi soojalt vastu ja pärast mõningaid intsidente lahkub ta kodust. Keegi ei usu tema kummalist lugu ja ta loobub selle rääkimisest, aga juba tema välimus sunnib inimesi temast halvasti mõtlema. Nevare otsustab, et ta siiki peab saama sõduriks ja hakkab selle nimel tööle, kuigi tundub vahepeal Amzili nimelise tegelase juurde peatuma jäävat. Võiks isegi väita, et talle naeratab lõpuks õnn ja ta astub teenistusse. Tasapisi hakkab ta avastama, kuidas läheb Spinkil, Epinyl, Yarilil ja Carsinal.
Lisaks tavalisele elule maadleb Nevare enda sees pesitseva maagiaga, mida ta järjekindlalt eitab. Samas viivad uued töökohustused teda metsa, mis seob teda ja tema teist poolt.

Teksti loeti inglise keeles

Kooli kohustuslik kirjandus ja mulle täitsa meeldis. Andis võimalust arutada erinevate detailide üle ja kuigi mõned asjad võivad olla aegunud, siis on seal mõtteid mis ka praegust ühiskonda puudutavad.Väärtulik kül jah pigem filosoofilisest kui ulmelisest poolest.Omamoodi üllatunud olin minagi, et Voltaire siit eest leidsin, aga kui juba siis juba...
Teksti loeti eesti keeles

Hea ja lihtne, noor ja veidi nõrk. Ma ei tea, kas loeksin seda ka siis kui sel Saphirat poleks.
Ilus unistus võib see maailm autorile olla. Vähemalt nii arvan mina.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti päris meeldiv, omajagu kerge ja teist niipalju mõtlemapanev.
Ingel on lahe, Mina on kindlasti üks äärmiselt sisukas noor neiu ja minategelane teeb teoses läbi hämmastavaid muutusi.

Ning muidugi see kuulamise lugu... kuulakem kõik tähelepanelikumalt
Teksti loeti eesti keeles

Sisust on korralik kokkuvõte tehtud, seetõttu ei hakkaks seda kordama.
Samas ei olnud Akadeemia osa minu arvates nii hull midagi. Seal olid mõned tegelased, kelle kohta tahaks rohkem teada saada. Ning mõned vägagi huvi pakkuvad episoodid, mis ilmestasid kergemaid koolipäevi.
Huvitavaid tegelasi jagus muidugi ka Akadeemiast välja, näiteks Epiny.

Mul on muidugi ka Hobbi vaimustus, aga hindes siiski kahtlust ei ole.
Ja tõesti, tegelased panid kaasa elama ja ajasid vahel vihale. See on mõjuv.
Teksti loeti inglise keeles

Mullegi oleks natuke pikemas versioonis ehk rohkem meeldinud, sest jutustus ise jäi kogu selle faktide rägastiku keskel kuidagi skemaatiline.
Teksti loeti eesti keeles