Kasutajainfo

Manfred Kalmsten

  • Eesti

Teosed

· Robert Silverberg ·

The Songs of Summer

(jutt aastast 1956)

ajakirjapublikatsioon: «Science Fiction Stories» 1956; september
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (4)

«Suve laulud» on esimene tekst selles köites, millele ma südamerahuga viie ära annan. Kindlasti pole see jutt veatu, aga minu jaoks aimdub just siit esimest korda Robert Silverbergi tõeline tugevus nagu ka mitmed hilisema loomingu leitmotiivid.Kirjutatud on «Suve laulud» juunis 1955 nagu ka «Macauley vooluring», aga need tekstid on kui öö ja päev! Silverberg meenutab, et otsustas talle suurt muljet avaldanud William Faulkneri romaani «Kui ma olin suremas» (As I Lay Dying, ek LR, 1971) eeskujul proovida erinevate tegelaste vaatenurkadest edasiantud lugu ja see meetod töötab siinkohal tõesti väga hästi.

Läheb nooruk Kennon Laulmisele, mis toimub iga suve keskel ning kuhu kütid ja muu rahvas korra aastas kokku tulevad, pidutsema. Kennonile meeldib tüdruk Corilann ja ta mõtleb neiu oma kaasaks paluda. Järsku ilmub ei tea kust, sisuliselt selgest taevast välja üks kummaline mees, kes räägib raskesti arusaadavat keelt, mehe nimi on Chester Dugan ja ta näeb väga hädine ja ehmunud välja. Mees palub end mitte kõnnumaale maha jätta ja Kinnon võtab ta Laulmisele kaasa.

Vestlustest kogukonnapealiku Dandriniga selgub, et praegu on 35. sajand, mees on aga sattunud sinna mingi anomaalia läbi 20. sajandi keskpaiga New Yorgi metroost. Loomulikult on 35. sajand tuumasõjajärgne ühiskond, kus igasugused võimu- ja kogukonnasuhted on kadunud, kõik elavad omaette, täiesti vägivallatut elu ja tulevadki kokku vaid korra aastas südasuvel toimuvale Laulmisele.

Chester Dugan avastab õige pea oma võimaluse ja hakkab nende lihtsameelsete, isetute ja omakasupüüdmatute inimeste abil endale linna, võimuvertikaali, religiooni ja sunniaparaati üles ehitama. Ta võtab endale naiseks Kennonile armsa tütarlapse Corilanni, teeb tollele lapse (sest valitsejal on vaja ju järeltulijat), rikub radikaalselt ära tolle kauge ideaalühiskonna omavahelised suhted, aga isetute tulevikuinimeste kättemaks ei jää tulemata!

Või noh, kas see ongi kättemaks... see pannakse toime ju suures kurvastuses ja õnnetult. Mõnusalt melanhoolne ja ootamatu puändiga lugu, kus seekord ei põrku niivõrd erinevate ajastute ja arengutasemel tsivilisatsioonide tehniline võimekus kuivõrd just mentaalselt ja moraalselt täiesti erinevad arusaamad inimelust ja maailmast. Natuke meenutas Poul Andersoni «Taevarahvast» ja «Meest, kes tuli liiga vara», aga kuidagi äraspidiselt ja ümberpööratult. Ja selle 15-leheküljelise loo juures vahetuvad pidevalt jutustajad: näeme seda traagilist lugu alul Kennoni, siis Dugani, siis Corilanni, siis Dandrini, siis laulik Jubilaini ja lõpuks veel kellegi silme läbi. 1955. aasta kohta mu meelest üsna kõva saavutus.

Käesolev tekst on nüüd igatahes näide sellest 1960ndate valmis, täiskasvanud, sotsiaalset fantastikat meisterlikult valdavast kirjanik Silverbergist.

Naljakas mälestuskild ka autorilt. Juunis 1955 valminud lugu ei õnnestunud ühelegi ajakirjale maha müüa, ükski toimetaja ei vaimustunud sellest märkimisväärselt. Siis tutvus Silverberg aga Randall Garrettiga, kes asus elama samma majja, kus Silverberg ja Harlan Ellisongi ning keda RS iseloomustab sõnadega «võimekas ulmekirjanik, kelle karjäärile said takistuseks alkoholism ja parandamatu laiskus». Garrett tundis kõiki tolle perioodi suuri ajakirjatoimetajaid – John W. Campbell Jr-i, Horace L. Goldi, Bob Lowndesi, Larry T. Shaw’d, Howard Browne’i ja tutvustas oma noort kaasautorit ja sõpra neilegi.

Niimoodi sai tundmatust oma keskpäraste lugudega toimetajaid pommitavast noorukist nendesamade toimetajate isiklik tuttav, toimetajad nägid temas võimekat kirjameest, kes alati tähtajaks vajalikud augud nõutava pikkusega tekstiga ära täitis ja see tekst oli avaldatav. Niimoodi sai tundmatust amatöörist regulaarselt jutte avaldav professionaal ning kuna nõudlus tekstide järele oli tol ajakirjaulme buumi perioodil tohutu, siis Silverberg muudkui kirjutas. Aga ta lükkas uuesti ringlusse ka need tekstid, mis varasema aasta-kahe jooksul ei olnud kaubaks läinud. Nüüd aga, kui ta nimi ja isik olid juba tuntud, läksid needsamad tekstid ilma erilise pingutuseta käiku.

Niimoodi läks ka «Suve lauludega», mis ilmus Robert Lowndesi ajakirjas Science Fiction Stories 48 dollari eest. Kõrvuti Clifford D. Simakiga, mida Silverberg ei saa mainimata jätta.

Teksti loeti inglise keeles

Meenutas väga Tarlapi loomingut-paks egoistlik kapitalistist lurjus õilsate metslaste harmoonilist elu rikkumas ja neile tsivilisatsiooni viimas. Samas täitsa korralik jutt, lõpplahendus oli originaalne ja ootamatu.
Teksti loeti eesti keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

 

Romaan tuleviku ühiskonna superkurjategijast, kellel on oma eetikakoodeks. Lugeja ei saa kuigi palju teada diGrizi isikust. Tema välimus muutub vastavalt sellele kuidas ta uude rolli sisse elab. Ja rolle on mitmeid. Lahtiseks jäävad tema motiivid – igatahes praktilist vajadust kaubamaja või panga röövimiseks ei paista olevat. Üliturvalises ühiskonnas on kuritegusid vähe ja ka kurjategijaid vaid käputäis. Võib-olla seisneb peategelase isikupära ja suurus selles et kurjategijad on haruldased nagu pandakarud.
 

Teksti loeti eesti keeles

Peategelane on poiss, kelle vanemad on koolist ära võtnud ja maale viinud. Elavad kolmekesi maal, isa kasvatab aias mingeid taimi, ema püüab poissi kodus õpetada. Poisile meeldib üks puu, mis pole tavaline puu. Pastoraalne ulme.
Teksti loeti inglise keeles

 

Tegevus toimub New Yorgis täpsemalt määratlemata tulevikus. Protagonist Jon Venex on veekindel robot, mõeldud töötama ookeani põhjas. Jon on parasjagu tööotsinguil. Seadused ja aeg on robotite vastu karmid, enamus inimesi vihkab neid.

Teksti loeti inglise keeles

Lugu kahest tehnikahuvilisest kutist kes ehitavad ülikiire lennumasina. Masin pole veel päris valmis kui nende lähedale põllule kukub meteoriit jne. Igatahes aitab taevakivi kuidagi tulevikku ette näha ja poisid saavad aru et tuleb kiirustada.
Teksti loeti inglise keeles

Algis Budrys on välisleedu ulmekirjanik, kes kirjutab inglise keeles. Jutu The Barbarians tegevus toimub täpsemalt määratlemata tulevikus pärast USA lagunemist. Tegevuspaik on Põhja-Ameerika Idarannik ja selle lähim ümbrus. Idarannikut kontrollib aadlimeeste liit Rannikuliiga, mis sõdib kusagil läänes asuvate "barbaritega". Peategelane on noor aadlimees Giulion Geoffrey, kes loo alguses on Rannikuliiga mingi üksuse tankikomandör.
Teksti loeti inglise keeles

Tegevus toimub Marsi ja Jupiteri vahelises asteroidide vöös. Pisut muinasjutu sugemetega ulmeline jutt asteroididel väärismetalle jahtivast mehest.
Teksti loeti inglise keeles

 
Kogumikus on 19 HPL teksti, millest kolmele (Koer, Kummaline kõrge maja udus, Pickmani modell) on see esmailmumine eesti keeles. Ülejäänud lood on varem ilmunud kas Marduses, Pimeduses sosistajas, Süngetes varjudes, Varjus aja sügavusest, Liivimaa Kulleris või Reaktoris. Dunwichi õudus on ilmunud Põhjanaelas, kuid mitte terviktekstina. Tegemist võiks olla kirjaniku ühe eluperioodi tekstidega, nagu koostaja järelsõnas mainib. Nimelt olevat Cthulhu kutsesse koondatud HPL elu viimase 11 aasta olulisemad tekstid. Kõik pikemad tekstid kogumikus ongi kirjutatud sel ajavahemikul. Seda aga ei saa öelda lühemate tekstide kohta, mis sageli on kirja pandud varem.
 

 
Kogumikus ilmunud lugude tegevus toimub enamasti Uus-Inglismaal, mõnikord Euroopas, Atlandi ookeanis või mujal. Sage motiiv on kogukonna allakäik. Ka inimese vaimset murdumist või teisenemist tuleb tihti ette.
 
Teksti loeti eesti keeles

Kuigi omal ajal "Pickmani modell" ei pääsenud kogumikku "Pimeduses sosistajad", on ta nüüd ikkagi eesti keeles olemas ja kättesaadav. Teatav sisendusjõud on lool olemas.
Teksti loeti eesti keeles

Nüüd siis on eesti keeles olemas kaks tõlget - Mario Kivistiku tõlge, mis ilmus 1993. aastal Põhjanaelas ja Silver Sära 2017. aastal trükivalgust näinud versioon. Mina lugesin Sära tõlget. Charles Lambi moto on kenasti olemas, tekst on ilmunud täispikkuses ja kohanimesid pole eestindatud.
Teksti loeti eesti keeles

Sarnane juttudele "Rotid müüri taga" ja "Luuriv hirm", kuna kõik nad räägivad ühe perekonna allakäigust, kusjuures sarnane on ka see, et allakäigu põhjustab alati väline sekkumine, mitte loomulik areng vms.
Teksti loeti eesti keeles

Peategelase, kelle silme läbi juhtunut näidati, maailmavaade oli nii tõsine, et hakkas teisest otsast tunduma koomiline, mis omakorda vähendas loo tõsiseltvõetavust pisut.
Teksti loeti eesti keeles