Kasutajainfo

Manfred Kalmsten

  • Eesti

Teosed

· Robert Silverberg ·

The Songs of Summer

(jutt aastast 1956)

ajakirjapublikatsioon: «Science Fiction Stories» 1956; september
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (4)

«Suve laulud» on esimene tekst selles köites, millele ma südamerahuga viie ära annan. Kindlasti pole see jutt veatu, aga minu jaoks aimdub just siit esimest korda Robert Silverbergi tõeline tugevus nagu ka mitmed hilisema loomingu leitmotiivid.Kirjutatud on «Suve laulud» juunis 1955 nagu ka «Macauley vooluring», aga need tekstid on kui öö ja päev! Silverberg meenutab, et otsustas talle suurt muljet avaldanud William Faulkneri romaani «Kui ma olin suremas» (As I Lay Dying, ek LR, 1971) eeskujul proovida erinevate tegelaste vaatenurkadest edasiantud lugu ja see meetod töötab siinkohal tõesti väga hästi.

Läheb nooruk Kennon Laulmisele, mis toimub iga suve keskel ning kuhu kütid ja muu rahvas korra aastas kokku tulevad, pidutsema. Kennonile meeldib tüdruk Corilann ja ta mõtleb neiu oma kaasaks paluda. Järsku ilmub ei tea kust, sisuliselt selgest taevast välja üks kummaline mees, kes räägib raskesti arusaadavat keelt, mehe nimi on Chester Dugan ja ta näeb väga hädine ja ehmunud välja. Mees palub end mitte kõnnumaale maha jätta ja Kinnon võtab ta Laulmisele kaasa.

Vestlustest kogukonnapealiku Dandriniga selgub, et praegu on 35. sajand, mees on aga sattunud sinna mingi anomaalia läbi 20. sajandi keskpaiga New Yorgi metroost. Loomulikult on 35. sajand tuumasõjajärgne ühiskond, kus igasugused võimu- ja kogukonnasuhted on kadunud, kõik elavad omaette, täiesti vägivallatut elu ja tulevadki kokku vaid korra aastas südasuvel toimuvale Laulmisele.

Chester Dugan avastab õige pea oma võimaluse ja hakkab nende lihtsameelsete, isetute ja omakasupüüdmatute inimeste abil endale linna, võimuvertikaali, religiooni ja sunniaparaati üles ehitama. Ta võtab endale naiseks Kennonile armsa tütarlapse Corilanni, teeb tollele lapse (sest valitsejal on vaja ju järeltulijat), rikub radikaalselt ära tolle kauge ideaalühiskonna omavahelised suhted, aga isetute tulevikuinimeste kättemaks ei jää tulemata!

Või noh, kas see ongi kättemaks... see pannakse toime ju suures kurvastuses ja õnnetult. Mõnusalt melanhoolne ja ootamatu puändiga lugu, kus seekord ei põrku niivõrd erinevate ajastute ja arengutasemel tsivilisatsioonide tehniline võimekus kuivõrd just mentaalselt ja moraalselt täiesti erinevad arusaamad inimelust ja maailmast. Natuke meenutas Poul Andersoni «Taevarahvast» ja «Meest, kes tuli liiga vara», aga kuidagi äraspidiselt ja ümberpööratult. Ja selle 15-leheküljelise loo juures vahetuvad pidevalt jutustajad: näeme seda traagilist lugu alul Kennoni, siis Dugani, siis Corilanni, siis Dandrini, siis laulik Jubilaini ja lõpuks veel kellegi silme läbi. 1955. aasta kohta mu meelest üsna kõva saavutus.

Käesolev tekst on nüüd igatahes näide sellest 1960ndate valmis, täiskasvanud, sotsiaalset fantastikat meisterlikult valdavast kirjanik Silverbergist.

Naljakas mälestuskild ka autorilt. Juunis 1955 valminud lugu ei õnnestunud ühelegi ajakirjale maha müüa, ükski toimetaja ei vaimustunud sellest märkimisväärselt. Siis tutvus Silverberg aga Randall Garrettiga, kes asus elama samma majja, kus Silverberg ja Harlan Ellisongi ning keda RS iseloomustab sõnadega «võimekas ulmekirjanik, kelle karjäärile said takistuseks alkoholism ja parandamatu laiskus». Garrett tundis kõiki tolle perioodi suuri ajakirjatoimetajaid – John W. Campbell Jr-i, Horace L. Goldi, Bob Lowndesi, Larry T. Shaw’d, Howard Browne’i ja tutvustas oma noort kaasautorit ja sõpra neilegi.

Niimoodi sai tundmatust oma keskpäraste lugudega toimetajaid pommitavast noorukist nendesamade toimetajate isiklik tuttav, toimetajad nägid temas võimekat kirjameest, kes alati tähtajaks vajalikud augud nõutava pikkusega tekstiga ära täitis ja see tekst oli avaldatav. Niimoodi sai tundmatust amatöörist regulaarselt jutte avaldav professionaal ning kuna nõudlus tekstide järele oli tol ajakirjaulme buumi perioodil tohutu, siis Silverberg muudkui kirjutas. Aga ta lükkas uuesti ringlusse ka need tekstid, mis varasema aasta-kahe jooksul ei olnud kaubaks läinud. Nüüd aga, kui ta nimi ja isik olid juba tuntud, läksid needsamad tekstid ilma erilise pingutuseta käiku.

Niimoodi läks ka «Suve lauludega», mis ilmus Robert Lowndesi ajakirjas Science Fiction Stories 48 dollari eest. Kõrvuti Clifford D. Simakiga, mida Silverberg ei saa mainimata jätta.

Teksti loeti inglise keeles

Meenutas väga Tarlapi loomingut-paks egoistlik kapitalistist lurjus õilsate metslaste harmoonilist elu rikkumas ja neile tsivilisatsiooni viimas. Samas täitsa korralik jutt, lõpplahendus oli originaalne ja ootamatu.
Teksti loeti eesti keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

Suhteliselt keskpärane ajarännulugu. Kolm ülikooliaegset sõpra ehitavad  ajamasina. Alguses läheb kõik hästi, aga esialgne edu kannustab nüüd juba meeste aplust. Projekti üritatakse kaasata valitsust jne.
Teksti loeti inglise keeles

Kogumiku neljast tekstist ühele, Sumerki mira, andsin maksimumhinde, teised said nelja. Sumerki mira oli tajutav tervikliku romaanina, kuna Doroga osad sobivad omaette lugemiseks rohkem ja ainult algusjutustus Marcellusest jääb õhku rippuma, st vajab toetust väljaspoolt. Strahhi puhul oli hea idamaine atmosfäär, küsimusi tekitas aga tõik, kuidas nii palju läänlasi suutis jõuda sellesse fiktiivsesse idamaa linna.
Teksti loeti vene keeles

 

See on Williamsoni kirjutatud Humanoidi sarja viimane osa. Eelmise, „The Humanoids”, romaani sündmustest on möödunud ligikaudu tuhat aastat. Selle aja jooksul on androidid veelgi laiendanud oma missiooni. Mustade androidide suhtes skeptilised inimesed põgenesid kunagi ammu Cati tähesüsteemi kahele planeedile, kus on võinud sajandeid elada androidivaba elu. Elukeskkonnana on Kai ja Malili suht nigelad – suur osa inimeste elust möödub maa-alustes koobastikes. Seetõttu uurivad nt kailased muid asustamiskõlbulikke planeete lähikonnas, mis aga viib neid kokkupuuteni androididega.  

 

Romaani tegevus toimub u 14 aasta jooksul peamiselt Kail ja Malilil ning põgusalt Kyronial. Peategelane on üksildane poiss Keth Kyrone. Olulised tegelased on veel insener Bosun Bong ja vahetusüliõpilane Nera Nyin. Möödaminnes mainitakse eelmise osa tegelasi Frank Ironsmithi, Mark White'i ja Clyde Foresteri. Päris „With Folded Hands” tasemele „The Humanoid Touch” tõusta ei suuda, kuid „The Humanoids'ile” alla ei jää. Minu arvates on Kai ja Malili maailmadena huvitavamad kui eelmise osa peamiselt nimetute planeetide maailmad.  

Teksti loeti inglise keeles

"The Humanoids" on lühiromaani "With Folded Hands" edasiarendus. Androidide ja inimeste vahelisi suhteid esitatakse romaanis sageli vastanduse kaudu, kuid oleks liialdus pidada teost mustvalgeks. Inimeste poolt asustatud maailmades on toimumas androidide mõjuvõimu kasv. Inimestel on vähe valikuid, aga robotitel pole üldse valikuid, vaid nad täidavad oma Esimest direktiivi. Mingis mõttes esindavad androidid tsiviliseerivaid jõude, kes püüavad surmatungi kütkes vaevlevat inimkonda õigele teele suunata.
 

Tegelasi on piiratud hulk, kuid olulised neist on küllalt huvitavad, muutumisvõimelised. Kujutatud maailmad mõjuvad inimtühjadena. Kõrbe või sõjajärgse tühermaa tunne. Alati ei pea kõike selgitama ja lahti kirjutama, aga Clay Foresteriga juhtuvad mingid asjad, ilma et ta teaks miks või kuidas. Natuke see vähendab romaani väärtust, kui peategelane saadab korda suuri asju, ega mäleta pärast midagi.

 

Teksti loeti inglise keeles

Romaan kuulub koos Dorogaga sarja Bezdna golodnõh glaz. Kahel romaanil on ühiseid tegelasi, nt Marcellus ja Castor. Tempo ei olnud ülemäära kiire - jõuti nii lõket teha kui teed juua.
Teksti loeti vene keeles

 

See on lugu planeetide koloniseerimisest. Peategelane, keda laev kutsub Kaitsjaks, annab oma parima, et missioon õnnestuks. Tema tegutsemine vaheldub mälestustega ammu elanud inimestest ning tunnete ja mõtetega, mis aitavad tal ennast mõista ja leida ajendit edasi minemiseks. Teose plussiks on tegelaste suhteliselt väike hulk ja nende üpris suur püsivus, st kes tuleb, see tõenäoliselt tuleb veel. Ühest küljest kerge lugemine, läks kiiresti ja igav ei olnud, teisest küljest on romaan ka küllalt tõsine, isegi traagiline.
 

Teksti loeti inglise keeles

 

Mida kõrgem tsivilisatsioon, seda rohkem intriige, näib autor arvavat. Intriige leidus kõigis neljas osas. 3. osas „Teiste maa”, milles ühiskonna kultuuriline tase madalaim, oli ka intriige vähem kui ülejäänud kolmes osas. „Ainult alles jääda” - 3, „Vaenu maa” - 3, „”Teiste maa” - 4, „Surev maa”- 3. „Ainult alles jääda” häiriv külg oligi intriigide rohkus. Sama võib öelda „Vaenu maa” kohta. „Teiste maa”, romaani lühim osa, jättis parema mulje. „Sureva maa” peategelane kordas varasemate osade peategelasi, jättes tunde, et tegemist on pigem tüübi kui isiksusega.
 

Teksti loeti eesti keeles

 

Romaan tuleviku ühiskonna superkurjategijast, kellel on oma eetikakoodeks. Lugeja ei saa kuigi palju teada diGrizi isikust. Tema välimus muutub vastavalt sellele kuidas ta uude rolli sisse elab. Ja rolle on mitmeid. Lahtiseks jäävad tema motiivid – igatahes praktilist vajadust kaubamaja või panga röövimiseks ei paista olevat. Üliturvalises ühiskonnas on kuritegusid vähe ja ka kurjategijaid vaid käputäis. Võib-olla seisneb peategelase isikupära ja suurus selles et kurjategijad on haruldased nagu pandakarud.
 

Teksti loeti eesti keeles

Peategelane on poiss, kelle vanemad on koolist ära võtnud ja maale viinud. Elavad kolmekesi maal, isa kasvatab aias mingeid taimi, ema püüab poissi kodus õpetada. Poisile meeldib üks puu, mis pole tavaline puu. Pastoraalne ulme.
Teksti loeti inglise keeles

 

Tegevus toimub New Yorgis täpsemalt määratlemata tulevikus. Protagonist Jon Venex on veekindel robot, mõeldud töötama ookeani põhjas. Jon on parasjagu tööotsinguil. Seadused ja aeg on robotite vastu karmid, enamus inimesi vihkab neid.

Teksti loeti inglise keeles

Lugu kahest tehnikahuvilisest kutist kes ehitavad ülikiire lennumasina. Masin pole veel päris valmis kui nende lähedale põllule kukub meteoriit jne. Igatahes aitab taevakivi kuidagi tulevikku ette näha ja poisid saavad aru et tuleb kiirustada.
Teksti loeti inglise keeles