Kasutajainfo

Manfred Kalmsten

  • Eesti

Teosed

· Robert Silverberg ·

Warm Man

(jutt aastast 1957)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1957; mai
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.2
Arvustused (5)

Juttu on RS ise tähelepanuväärseks pidanud seetõttu, et murdis sellega oma üliproduktiivstel karjääri algusaastatel lõpuks ajakirja SF&F barjääri. Ka hiljem on seda rohkelt taastrükitud. Jutt ise pole... no absoluutselt mitte midagi erilist; hea ja väljapeetud siiski.

Väikelinna ilmub üks mees. Keegi ei tea, kust või kes ta täpselt on. Aga ta oskab inimesi ära kuulata; oskab nende muresid kuulata ja pärast seda on inimestel kergem olla. Ainult mees ise pole järgmisel päeval pärast südamepuistamisi kuigi kontaktivõimeline. Nii et selline psüühiline vampiir, kellele saab saatuslikuks kokkupuutumine telepaadist poisikesega. Liiga tugev konkakt põhjustab õnnetus vampiiris lühiühenduse.

Mõnusalt kirja pandud pala; ette heita pole mitte midagi. Tagaplaaniks ka veel teatav sotsiaalkriitiline element.

Teksti loeti inglise keeles

«Soe inimene» on jutt, millega Silverbergil õnnestus lõpuks murda üks suuri barjääre ning vallutada ajakirja The Magazine of Fantasy and Science Fiction veerud ning selle toimetaja Anthony Boucheri süda. Boucher oli seni mitmeid Silverbergi jutte tagasi lükanud, aga see lõpuks sobis. Sobis lausa sedavõrd, et see jaanuaris 1957 kirjutatud jutt (kokku valmis tolles kuus 17 juttu, 85 000 sõna) ilmus juba ajakirja sama aasta mainumbris ja Boucher reklaamis kaanel välja ka Silverbergi nime.

Kuidas see seni valdavalt uljaid rämpskosmoseoopereid vorpinud kirjanikul siis õnnestus? Silverberg tunnistab süüdlaseks jällegi Milfordi ulmekirjanike konverentsi septembris 1956, mis tõsiselt ta oma vaateid ümber hindama pani. Ta viskas peast välja kõik üüriraha teenimiseks kirjutatud tekstide jaoks ära õpitud võtted ja oskused ning püüdis seekord kirjutada midagi hoopis teistsugust, mittekommertslikku.

Nagu ütleb Hargla, jutus pole midagi erilist, aga see on omal vaiksel intelligentsel mittelärmakal kombel kenasti välja peetud.

New Brewsteri linnakesse ilmub keegi Davis Hallinan, kes tundub kõigile temaga kokku puutuvatele väikelinna elanikele hästi soe ja mõnus ja empaatiline inimene, kes kuulab alati viisakalt su muresid ja kes puhtalt oma kohalolu auraga paneb sind puistama talle – võhivõõrale – südant teemadel, mida sa pole oma naiselegi kunagi rääkida tihanud. Ja nii edasi.

Kaastunnet jätkub tal alati kõigi jaoks (kuigi järgmisel päeval pärast inimestega suhtlemist Hallinan oma majast ei välju, taastudes justkui emotsionaalselt), kuni tema teele satub väike poiss, kes on aastaid olnud koolis tagakiusatu, keda peetakse veidrikuks, eriliseks, teistsuguseks. Ning kui selle poisi aastaid kogunenud mured, probleemid ja emotsioonid ükskord valla pääsevad... telepaatiline saatja osutub tugevamaks kui vastuvõtja.

Selline kena kirjanduslik-satiiriline pala väikestest inimlikest tunnetest kerges ulmevõtmes. Ilusasti tehtud aga pisut ebahuvitav, ütleme siis: ilma pretensiooni ja ambitsioonita. Hilisem Silverberg oleks siia ka mingi suurema konflikti ja eetilise dilemma sisse toonud.

Teksti loeti inglise keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

 

Romaan tuleviku ühiskonna superkurjategijast, kellel on oma eetikakoodeks. Lugeja ei saa kuigi palju teada diGrizi isikust. Tema välimus muutub vastavalt sellele kuidas ta uude rolli sisse elab. Ja rolle on mitmeid. Lahtiseks jäävad tema motiivid – igatahes praktilist vajadust kaubamaja või panga röövimiseks ei paista olevat. Üliturvalises ühiskonnas on kuritegusid vähe ja ka kurjategijaid vaid käputäis. Võib-olla seisneb peategelase isikupära ja suurus selles et kurjategijad on haruldased nagu pandakarud.
 

Teksti loeti eesti keeles

Peategelane on poiss, kelle vanemad on koolist ära võtnud ja maale viinud. Elavad kolmekesi maal, isa kasvatab aias mingeid taimi, ema püüab poissi kodus õpetada. Poisile meeldib üks puu, mis pole tavaline puu. Pastoraalne ulme.
Teksti loeti inglise keeles

 

Tegevus toimub New Yorgis täpsemalt määratlemata tulevikus. Protagonist Jon Venex on veekindel robot, mõeldud töötama ookeani põhjas. Jon on parasjagu tööotsinguil. Seadused ja aeg on robotite vastu karmid, enamus inimesi vihkab neid.

Teksti loeti inglise keeles

Lugu kahest tehnikahuvilisest kutist kes ehitavad ülikiire lennumasina. Masin pole veel päris valmis kui nende lähedale põllule kukub meteoriit jne. Igatahes aitab taevakivi kuidagi tulevikku ette näha ja poisid saavad aru et tuleb kiirustada.
Teksti loeti inglise keeles

Algis Budrys on välisleedu ulmekirjanik, kes kirjutab inglise keeles. Jutu The Barbarians tegevus toimub täpsemalt määratlemata tulevikus pärast USA lagunemist. Tegevuspaik on Põhja-Ameerika Idarannik ja selle lähim ümbrus. Idarannikut kontrollib aadlimeeste liit Rannikuliiga, mis sõdib kusagil läänes asuvate "barbaritega". Peategelane on noor aadlimees Giulion Geoffrey, kes loo alguses on Rannikuliiga mingi üksuse tankikomandör.
Teksti loeti inglise keeles

Tegevus toimub Marsi ja Jupiteri vahelises asteroidide vöös. Pisut muinasjutu sugemetega ulmeline jutt asteroididel väärismetalle jahtivast mehest.
Teksti loeti inglise keeles

 
Kogumikus on 19 HPL teksti, millest kolmele (Koer, Kummaline kõrge maja udus, Pickmani modell) on see esmailmumine eesti keeles. Ülejäänud lood on varem ilmunud kas Marduses, Pimeduses sosistajas, Süngetes varjudes, Varjus aja sügavusest, Liivimaa Kulleris või Reaktoris. Dunwichi õudus on ilmunud Põhjanaelas, kuid mitte terviktekstina. Tegemist võiks olla kirjaniku ühe eluperioodi tekstidega, nagu koostaja järelsõnas mainib. Nimelt olevat Cthulhu kutsesse koondatud HPL elu viimase 11 aasta olulisemad tekstid. Kõik pikemad tekstid kogumikus ongi kirjutatud sel ajavahemikul. Seda aga ei saa öelda lühemate tekstide kohta, mis sageli on kirja pandud varem.
 

 
Kogumikus ilmunud lugude tegevus toimub enamasti Uus-Inglismaal, mõnikord Euroopas, Atlandi ookeanis või mujal. Sage motiiv on kogukonna allakäik. Ka inimese vaimset murdumist või teisenemist tuleb tihti ette.
 
Teksti loeti eesti keeles

Kuigi omal ajal "Pickmani modell" ei pääsenud kogumikku "Pimeduses sosistajad", on ta nüüd ikkagi eesti keeles olemas ja kättesaadav. Teatav sisendusjõud on lool olemas.
Teksti loeti eesti keeles

Nüüd siis on eesti keeles olemas kaks tõlget - Mario Kivistiku tõlge, mis ilmus 1993. aastal Põhjanaelas ja Silver Sära 2017. aastal trükivalgust näinud versioon. Mina lugesin Sära tõlget. Charles Lambi moto on kenasti olemas, tekst on ilmunud täispikkuses ja kohanimesid pole eestindatud.
Teksti loeti eesti keeles

Sarnane juttudele "Rotid müüri taga" ja "Luuriv hirm", kuna kõik nad räägivad ühe perekonna allakäigust, kusjuures sarnane on ka see, et allakäigu põhjustab alati väline sekkumine, mitte loomulik areng vms.
Teksti loeti eesti keeles

Peategelase, kelle silme läbi juhtunut näidati, maailmavaade oli nii tõsine, et hakkas teisest otsast tunduma koomiline, mis omakorda vähendas loo tõsiseltvõetavust pisut.
Teksti loeti eesti keeles