Kasutajainfo

Manfred Kalmsten

  • Eesti

Teosed

· Isaac Asimov ·

The Last Question

(jutt aastast 1956)

ajakirjapublikatsioon: «Science Fiction Quarterly» 1956; november
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
3
1
0
0
Keskmine hinne
4.583
Arvustused (12)

Hea Doktori kõige tuntum jutt, või?

Igatahes oli mingis Asimovi FAQ-us kirjas, et kui inimesed hakkavad rääkima mingist Isaac Asimovi jutust, mille pealkirja nad ei mäleta, siis suure tõenäosusega on tegu just selle looga...

Multivaci vaevab Kõiksuse saatus ning ta ...

Ei tea, mind jättis see lugu tiba külmaks... kuulub justkui sinna rubriiki, et «füüsikud naljatavad». Lugesin huviga läbi küll, aga ega see lugu nüüd nii originaalne ka polnud ning eelkõige häiris see kuiv-kalk kirjutamismaneer.

Selle jutu puhul olen ma Andriga 100% nõus, et teadlaste anekdoot.

Teksti loeti inglise keeles

Jürkal ja mainitud FAQ-l oli täiesti õigus sellest jutust rääkimise koha pealt - ma olen ise ka siin jutus kirjeldatud ideed mitmetele jutustanud ja alati öelnud, et ''näh, jutu nimi ei tule meelde ...'' Mis jutusse endasse puutub, siis mulle teadlaste anekdoodid meeldivad - antud jutul oli veel selline mõnus jõnks ka sees, kui viimase lause lõpetasin, siis kõndisin veel tükk aega erutatult ringi ja mõtlesin, et uhh, kus pani alles jutu kirja. Sisu ei tahaks siinkohal ära rääkima hakata, mis anekdoot ta siis enam oleks. Kellele teadlaste anekdoodid natukenegi meeldivad, nendel tasub juba selle jutu pärast kogumiku ostmine ära. Väärt värk!
Teksti loeti inglise keeles

Sellesse juttu oleks Asimov justnagu kokku võtnud oma tulevikunägemuse. Et alguses asustab inimene üht planeeti, siis päikesesüsteemi, seejärel Galaktikat, seejärel kogu universumi. Edasi hüljatakse füüsiline kuju, ning ühinetakse üheks suureks Mõistuseks. Ja kõige selle tunnistajaks on Multivac voi tema teisendid. Erinevate isendite poolt eri ajastutel küsitu - kas entroopia suurenemist saab vältida? - saab selles jutus lahenduse, kuid lugu on tegelikult kehvavõitu.
Teksti loeti inglise keeles

Hehee, anekdoot jah, aga neetult andekas - ehk minu isikliku arvamuse kohaselt on tegemist Asimovi parima looga ja parima ulmejutuga, mida seni YLDSE olen lugenud. Lugu ja eriti selle l6pp lihtsalt j22vad kummitama. Meeldej22vus? Lugu on meeles p1sinud suhteliselt 1ksikasjalikult kuus aastat. Seega ta ON meeldej22v. Asi saab alguse aastal 2061, kui h2sti suur ja vilkuvatuleline arvutt nimega Multivac, tema standartne tegelaskuju, p22stab inimkonna energian2ljast. Ja seda just enne s8e ning uraanivarude l6ppemist. Inimkond on r66mus, programmeerijad t6mbavad nina t2is, hakkavad siis maailmaparandajalikult k6ike haletsema ja esitavad arvutile v2ga keeruka k1simuse. See prindib vastuse v2lja : INSUFFICIENT DATA FOR MEANINGFUL ANSWER. Edasi hakkab see kummitama ja kummitama, saateks inimkonna areng ( ega ta juhuslikult ennem Clarke`ga konsulteerimas k2inud?) ja 1htlasi ka arvutite areng. Nohjah, personaalarvuteid ennustas ta alles eermm... ee.. mis aastaks??? paari tuhande aasta p2rast? Ahjah, vahepeal pidid need muidugi transistoritel t88tama, nii et lugu on raadiolampidel kompuutritest juba 1le ja edasi j6udnud. Lugu on ehitatud 1les kordustetele, uutes ja uutes variatsioonides. Mida aeg edasi, seda v2iksema p6hjalikkusega Asimov yhiskonda kirjeldab. Muutused on muutunud kirjeldamatuks. Kenasti on sinna ka segatud myytilisust ja mytoloogiat. Yhes6naga: briljantne kompott!
Teksti loeti inglise keeles

Lõpp oli hea, aga muidu suhteliselt kuiv ja igav. Kahjuks/õnneks on maailmas kõvasti paremaid jutte, et sellele maksimum hinnet anda. Seega...
Teksti loeti inglise keeles

Üldjuhul kipuvad tekstid, mille tegevus toimub erinevate ajastute ja ülipikkade ajavahemike jooksul, kuidagi ebaisiklikeks jääma. Sündmustiku nägemisega pikki ajastuid hõlmaval kotkapilgul kaasneb lisaks paatoslikkusele tihtipeale hakitus, mis ei lase varjukujudena vilksatavel tegelastel sümpaatseteks saada ja muudab kogu teksti vaid autoripoolse sõnumi esitamiseks. Seega ei kuulu sellised lood just mu absoluutsete lemmikute hulka, ent käesolev Asimovi lugu oli ikka päris hea. Lõplikult mõjutas mind hinnet maksimumi peale tõstma loo puänt.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu on huvitav just seetõttu, et Asimov avab oma nägemuse inimkonnast ja selle võimalikust tulevikust, nii nagu ka üks varasem arvustaja märkis. Arvan et Asimov on natuke inimest üle hinnanud. Ja kogu lugu võib võtta anekdoodina, mida ongi tehtud.
Teksti loeti inglise keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

 

Romaan tuleviku ühiskonna superkurjategijast, kellel on oma eetikakoodeks. Lugeja ei saa kuigi palju teada diGrizi isikust. Tema välimus muutub vastavalt sellele kuidas ta uude rolli sisse elab. Ja rolle on mitmeid. Lahtiseks jäävad tema motiivid – igatahes praktilist vajadust kaubamaja või panga röövimiseks ei paista olevat. Üliturvalises ühiskonnas on kuritegusid vähe ja ka kurjategijaid vaid käputäis. Võib-olla seisneb peategelase isikupära ja suurus selles et kurjategijad on haruldased nagu pandakarud.
 

Teksti loeti eesti keeles

Peategelane on poiss, kelle vanemad on koolist ära võtnud ja maale viinud. Elavad kolmekesi maal, isa kasvatab aias mingeid taimi, ema püüab poissi kodus õpetada. Poisile meeldib üks puu, mis pole tavaline puu. Pastoraalne ulme.
Teksti loeti inglise keeles

 

Tegevus toimub New Yorgis täpsemalt määratlemata tulevikus. Protagonist Jon Venex on veekindel robot, mõeldud töötama ookeani põhjas. Jon on parasjagu tööotsinguil. Seadused ja aeg on robotite vastu karmid, enamus inimesi vihkab neid.

Teksti loeti inglise keeles

Lugu kahest tehnikahuvilisest kutist kes ehitavad ülikiire lennumasina. Masin pole veel päris valmis kui nende lähedale põllule kukub meteoriit jne. Igatahes aitab taevakivi kuidagi tulevikku ette näha ja poisid saavad aru et tuleb kiirustada.
Teksti loeti inglise keeles

Algis Budrys on välisleedu ulmekirjanik, kes kirjutab inglise keeles. Jutu The Barbarians tegevus toimub täpsemalt määratlemata tulevikus pärast USA lagunemist. Tegevuspaik on Põhja-Ameerika Idarannik ja selle lähim ümbrus. Idarannikut kontrollib aadlimeeste liit Rannikuliiga, mis sõdib kusagil läänes asuvate "barbaritega". Peategelane on noor aadlimees Giulion Geoffrey, kes loo alguses on Rannikuliiga mingi üksuse tankikomandör.
Teksti loeti inglise keeles

Tegevus toimub Marsi ja Jupiteri vahelises asteroidide vöös. Pisut muinasjutu sugemetega ulmeline jutt asteroididel väärismetalle jahtivast mehest.
Teksti loeti inglise keeles

 
Kogumikus on 19 HPL teksti, millest kolmele (Koer, Kummaline kõrge maja udus, Pickmani modell) on see esmailmumine eesti keeles. Ülejäänud lood on varem ilmunud kas Marduses, Pimeduses sosistajas, Süngetes varjudes, Varjus aja sügavusest, Liivimaa Kulleris või Reaktoris. Dunwichi õudus on ilmunud Põhjanaelas, kuid mitte terviktekstina. Tegemist võiks olla kirjaniku ühe eluperioodi tekstidega, nagu koostaja järelsõnas mainib. Nimelt olevat Cthulhu kutsesse koondatud HPL elu viimase 11 aasta olulisemad tekstid. Kõik pikemad tekstid kogumikus ongi kirjutatud sel ajavahemikul. Seda aga ei saa öelda lühemate tekstide kohta, mis sageli on kirja pandud varem.
 

 
Kogumikus ilmunud lugude tegevus toimub enamasti Uus-Inglismaal, mõnikord Euroopas, Atlandi ookeanis või mujal. Sage motiiv on kogukonna allakäik. Ka inimese vaimset murdumist või teisenemist tuleb tihti ette.
 
Teksti loeti eesti keeles

Kuigi omal ajal "Pickmani modell" ei pääsenud kogumikku "Pimeduses sosistajad", on ta nüüd ikkagi eesti keeles olemas ja kättesaadav. Teatav sisendusjõud on lool olemas.
Teksti loeti eesti keeles

Nüüd siis on eesti keeles olemas kaks tõlget - Mario Kivistiku tõlge, mis ilmus 1993. aastal Põhjanaelas ja Silver Sära 2017. aastal trükivalgust näinud versioon. Mina lugesin Sära tõlget. Charles Lambi moto on kenasti olemas, tekst on ilmunud täispikkuses ja kohanimesid pole eestindatud.
Teksti loeti eesti keeles

Sarnane juttudele "Rotid müüri taga" ja "Luuriv hirm", kuna kõik nad räägivad ühe perekonna allakäigust, kusjuures sarnane on ka see, et allakäigu põhjustab alati väline sekkumine, mitte loomulik areng vms.
Teksti loeti eesti keeles

Peategelase, kelle silme läbi juhtunut näidati, maailmavaade oli nii tõsine, et hakkas teisest otsast tunduma koomiline, mis omakorda vähendas loo tõsiseltvõetavust pisut.
Teksti loeti eesti keeles