Kasutajainfo

Manfred Kalmsten

  • Eesti

Teosed

· Isaac Asimov ·

The Last Question

(jutt aastast 1956)

ajakirjapublikatsioon: «Science Fiction Quarterly» 1956; november
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
7
3
1
0
0
Keskmine hinne
4.545
Arvustused (11)

Hea Doktori kõige tuntum jutt, või?

Igatahes oli mingis Asimovi FAQ-us kirjas, et kui inimesed hakkavad rääkima mingist Isaac Asimovi jutust, mille pealkirja nad ei mäleta, siis suure tõenäosusega on tegu just selle looga...

Multivaci vaevab Kõiksuse saatus ning ta ...

Ei tea, mind jättis see lugu tiba külmaks... kuulub justkui sinna rubriiki, et «füüsikud naljatavad». Lugesin huviga läbi küll, aga ega see lugu nüüd nii originaalne ka polnud ning eelkõige häiris see kuiv-kalk kirjutamismaneer.

Selle jutu puhul olen ma Andriga 100% nõus, et teadlaste anekdoot.

Teksti loeti inglise keeles

Jürkal ja mainitud FAQ-l oli täiesti õigus sellest jutust rääkimise koha pealt - ma olen ise ka siin jutus kirjeldatud ideed mitmetele jutustanud ja alati öelnud, et ''näh, jutu nimi ei tule meelde ...'' Mis jutusse endasse puutub, siis mulle teadlaste anekdoodid meeldivad - antud jutul oli veel selline mõnus jõnks ka sees, kui viimase lause lõpetasin, siis kõndisin veel tükk aega erutatult ringi ja mõtlesin, et uhh, kus pani alles jutu kirja. Sisu ei tahaks siinkohal ära rääkima hakata, mis anekdoot ta siis enam oleks. Kellele teadlaste anekdoodid natukenegi meeldivad, nendel tasub juba selle jutu pärast kogumiku ostmine ära. Väärt värk!
Teksti loeti inglise keeles

Sellesse juttu oleks Asimov justnagu kokku võtnud oma tulevikunägemuse. Et alguses asustab inimene üht planeeti, siis päikesesüsteemi, seejärel Galaktikat, seejärel kogu universumi. Edasi hüljatakse füüsiline kuju, ning ühinetakse üheks suureks Mõistuseks. Ja kõige selle tunnistajaks on Multivac voi tema teisendid. Erinevate isendite poolt eri ajastutel küsitu - kas entroopia suurenemist saab vältida? - saab selles jutus lahenduse, kuid lugu on tegelikult kehvavõitu.
Teksti loeti inglise keeles

Hehee, anekdoot jah, aga neetult andekas - ehk minu isikliku arvamuse kohaselt on tegemist Asimovi parima looga ja parima ulmejutuga, mida seni YLDSE olen lugenud. Lugu ja eriti selle l6pp lihtsalt j22vad kummitama. Meeldej22vus? Lugu on meeles p1sinud suhteliselt 1ksikasjalikult kuus aastat. Seega ta ON meeldej22v. Asi saab alguse aastal 2061, kui h2sti suur ja vilkuvatuleline arvutt nimega Multivac, tema standartne tegelaskuju, p22stab inimkonna energian2ljast. Ja seda just enne s8e ning uraanivarude l6ppemist. Inimkond on r66mus, programmeerijad t6mbavad nina t2is, hakkavad siis maailmaparandajalikult k6ike haletsema ja esitavad arvutile v2ga keeruka k1simuse. See prindib vastuse v2lja : INSUFFICIENT DATA FOR MEANINGFUL ANSWER. Edasi hakkab see kummitama ja kummitama, saateks inimkonna areng ( ega ta juhuslikult ennem Clarke`ga konsulteerimas k2inud?) ja 1htlasi ka arvutite areng. Nohjah, personaalarvuteid ennustas ta alles eermm... ee.. mis aastaks??? paari tuhande aasta p2rast? Ahjah, vahepeal pidid need muidugi transistoritel t88tama, nii et lugu on raadiolampidel kompuutritest juba 1le ja edasi j6udnud. Lugu on ehitatud 1les kordustetele, uutes ja uutes variatsioonides. Mida aeg edasi, seda v2iksema p6hjalikkusega Asimov yhiskonda kirjeldab. Muutused on muutunud kirjeldamatuks. Kenasti on sinna ka segatud myytilisust ja mytoloogiat. Yhes6naga: briljantne kompott!
Teksti loeti inglise keeles

Lõpp oli hea, aga muidu suhteliselt kuiv ja igav. Kahjuks/õnneks on maailmas kõvasti paremaid jutte, et sellele maksimum hinnet anda. Seega...
Teksti loeti inglise keeles

Üldjuhul kipuvad tekstid, mille tegevus toimub erinevate ajastute ja ülipikkade ajavahemike jooksul, kuidagi ebaisiklikeks jääma. Sündmustiku nägemisega pikki ajastuid hõlmaval kotkapilgul kaasneb lisaks paatoslikkusele tihtipeale hakitus, mis ei lase varjukujudena vilksatavel tegelastel sümpaatseteks saada ja muudab kogu teksti vaid autoripoolse sõnumi esitamiseks. Seega ei kuulu sellised lood just mu absoluutsete lemmikute hulka, ent käesolev Asimovi lugu oli ikka päris hea. Lõplikult mõjutas mind hinnet maksimumi peale tõstma loo puänt.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu on huvitav just seetõttu, et Asimov avab oma nägemuse inimkonnast ja selle võimalikust tulevikust, nii nagu ka üks varasem arvustaja märkis. Arvan et Asimov on natuke inimest üle hinnanud. Ja kogu lugu võib võtta anekdoodina, mida ongi tehtud.
Teksti loeti inglise keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

 

Romaani „Kurjuse tund” on juba Baasi arvustustes võrreldud L Bergi „Musta kaardiväega”. Võib nõustuda et mõndagi samalaadset on olemas. Sarnasusi leidsin ka Tarlapi hilisema romaani, „Roheliste lippude reservaadiga,” nt ühiskonnakriitilise autori hääle esile kerkimine peategelase kaudu jms. Olen Tarlapit seni suht vähe lugenud, aga „Kurjuse tund” jätab hea mulje ja annab lootust edasisteks lugemisavastusteks. Kogumiku teine osa, lühiromaan „Koidiku lapsed” ei ole sama tugev kui „Kurjuse tund”. Kindlasti ei meeldi mõnele lugejale tehnoloogilsed anakronismid. Isegi 1995. aastasse, kui ilmus "Koidiku laste" esimene variant, säärased kirjeldused pigem ei sobiks, aga samas on nad huvitavaks sissevaateks kirjaniku omailma. Kui lühiromaani uuemat aega kirjeldavad algusosa ja lõpp mõjuvad natike rabedana, siis mahuliselt kõige suurem osa loo keskel on hästi edasi antud.  

Teksti loeti eesti keeles

Tundub et igas Tarlapi romaani protagonistis on paras annus detektiivi, isegi kui ta on kõigest palgasõdur vms.
Teksti loeti eesti keeles

Haldjatest on Purumere rannikul järgi vaid kivi ja metall. Kõle on see maailm, kus nooruk Yarvi mehistuma peab. Aga eks mehistumiseks ongi vaja karme tingimusi. Noortekaks mõeldud fantasy-romaani kohta oli poliitika ja maagia suhe liiga ühepoolselt poliitika poole kaldu.
 
 
Kui ma lugemiseks valmistudes Poolt kuningat alles sirvisin, tekkis mul eelarvamus, nagu võiks Yarvi olla üldjoontes sarnane Berserki manga peategelase Gutsiga, on ju mõlemad ühe terve käega mõõgamehed. Abercrombie raamatu lugemine näitas aga kiiresti kuivõrd ekslik oli minu eelarvamis. Juba Yarvi ja Gutsi päritolu on täiesti erinevad - esimene on aadlisuguvõsa õrn võsuke, kelle tegemistesse suguvõsa teised liikmed pidevalt sekkuvad, teine aga lihtrahvast võrsunud orb kel pole isegi mingeid ambitsioone aadlikuks saada. Muudest erinevusest ei maksa rääkida, nad on väga erinevad.
Teksti loeti eesti keeles

Jutu tegevus toimub kaugtulevikus, kui jmu teadlane Nawputta hakkab uurima kunagise Pittsburghi ümbrust. Ekspeditsioon tundmatutele aladele võib kaasa tuua ootamatusi, ja nii juhtubki, et Nawputta ja tema kaaslane peavad rännaku kestel kogema mõndagi uut. Autori poolt jutustatud loo üheks ideeliseks eelduseks võiks olla kujutlus Loodusest kui teadlasest, kes aja jooksul katsetab erinevate bioloogiliste liikidega, andes neist mõnele üksikule võimekuse luua tsivilisatsioon, ja seejärel vaadeldes, kuidas valitud liik planeedi loodusrikkusega ringi tavatseb käia. Kui liik ei õigusta katsetaja ootusi, lõpetab Loodus eksperimendi, et mõne aja pärast uue liigiga katset korrata.
 
 
 
Sprague de Campi enne teist maailmasõda ilmuda jõudnud  lühijutt ei ole aastakümnete jooksul kaotanud oma värskust. Kui loole midagi ette heita, siis teatava hoiatava olluse olemasolu, mis mõnda  lugejat, kes pigem ootaks kerget ajaviidet, häirida võiks.
Teksti loeti vene keeles

Jutukese tegevus toimub määratlemata lähitulevikus mingis Los Angelese hotellis. Kolm teadlast saavad kokku erialakonverentsil. Üks nendest jutustab teistele oma ideest, mis võimaldaks kiirendada teaduse arengut meie planeedil märgatavalt. Varsti pärast ühist olengut võtavad sündmused konverentsil ootamatu pöörde.
 
 
    Minu jaoks Speed Trap ei ole ulmejutt, vaid pigem kerges krimikastmes vandenõuteooria. Usun et Salatoimikute agendid Mulder ja Scully oleksid hea meelega uurida tahtnud, mis täpselt nende teadlastega juhtus.
Teksti loeti vene keeles

Alustasin lugemist kogumiku lõpust ehk siis Bestiaarumist. Seejärel lugesin spiooniloo ja kogumiku pikima lühiromaani, Teemantkoerad, jätsin viimaseks. Teemantkoerad on teistest pisut tugevam.
Teksti loeti eesti keeles

Peategelasel on raskusi kohanemisega vahepeal muutunud maailmaga. Seda võib juhtuda meist kellega tahes, nagu mainib kasutaja Kalevipoeg oma arvustuses, ja nõustun selle seisukohaga.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu on huvitav just seetõttu, et Asimov avab oma nägemuse inimkonnast ja selle võimalikust tulevikust, nii nagu ka üks varasem arvustaja märkis. Arvan et Asimov on natuke inimest üle hinnanud. Ja kogu lugu võib võtta anekdoodina, mida ongi tehtud.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatu eestikeelses versioonis on neli tegevusliini või parem oleks öelda ajaliini, kuna autor on jaotanud teose ajapõhiselt. Tegevuspaik on üldjoones üks ja sama. Ajal näib selles romaanis olevat suurem tähtsus kui ruumil. Tegelasi eriti palju pole, ja nii on parem - lugejal lihtsam jälgida. Võib soovitada.
Teksti loeti eesti keeles