Kasutajainfo

Manfred Kalmsten

  • Eesti

Teosed

· Isaac Asimov ·

The Ugly Little Boy

(jutt aastast 1958)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Magazine» 1958; september [pealkirjaga «Lastborn»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Inetu poisike»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
17
4
9
1
0
Keskmine hinne
4.194
Arvustused (31)

Sentimentaalne lugu sellest, kuidas naine kiindub neanderdaallasest poisikesse ja jutu lõpus enese koos poisikesega surma saadab. Mulle eriti ei,meeldinud ..millegipärast. Ise ka ei saa aru miks.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle küll meeldis. Ma vist olen sellise tundlise loomuga loodud ja elan sellisetele asjadele kaasa. Pole ju lool viga midagi... hea lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Üks Asimovi enda lemmikuid (2. kohal vist)Lugu vastandub tvalistele ajaparadoksi juttudele, kus muutused minevikus toovad kaasa palju võimsamad jamad tulevikus. Siin on toodud välja "aja tervenemise" teooria, mille kohaselt teatud muutuste tagajärjed kaovad piisava aja vältel (loos projekti juht seletas, et alles ajalooliselt oluliste isikute toomine tulevikku tekitab parandamatu haava). Raskesti mõistetav, kuid jutu seisukohast vajalik. Samuti jääb arusaamatuks see stasisest väljaviimise värk, aga pole mõtet ta kallal norida. Loo üldine ülesehitus nõuab vastuvaidlematult neid tehnilisi trikke ja las nad siis olla seal. Eesmärk pühendab abinõu ja tulemus on praegu ilukirjanduslikult suurepärane.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Eelnevad isikud on öelnud napilt... ja on öelnud kolmest viieni. Mina panen viie... meeldis... ilus sentimentaalne lugu, mis läks hinge ning jäi meelde.

Kui ma teinekord Asimovi romaane kirun, siis võib must jääda mulje kui eriti õelast inimesest, aga Hea Doktori parimad(!!!) jutud on ikka ilgelthead. Üks vendadest Strugatskitest on kunagi öelnud, et see lugu on professionalismi ülim näide: iga asi paigas ja kõik töötab täpselt nii nagu peab.

Võimalik, et tal oli õigus... sest mõjus ju!

Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Meeldis. Võibolla nats vähem, kui teised selles antoloogias. Mõjus nii emotsionaalselt kui moraalselt. Hea näide, kuidas teaduse eetilisuse vajadust meelde tuletada ja selle juures mitte dotseeriv ja totter olla.Ja teadus vs. eetika probleemidest jäädakse kirjutama kuni kirjutamise lõpuni ja kõige mõjuvam on see just SF keeles.Ja Asimov on seda heaste teinud.!
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Erakordselt loll oli see naine igatahes. Kumbki neist ei pea seal minevikus ju kuigi kaua vastu. Poiss võibolla veel kuidagi aga naine kindlasti mitte. Tegelikult on väike võimalus, et Timmy suudab mõne kogukonnaga liituda aga kes see _nii_ koledat (ja saamtut) naist endale ikka tahab. Ja see aja `tervenemine` on ju täiesti loogiline idee. No näiteks see talumees keskajast. Küllaltki suure tõenäosusega sureb terve küla järgmise katku/koolera/tüüfuse epideemia ajal maha või otsustab sellest mingi sõjavägi üle sõita ja asi tahe. Ükski koer ei haugu ta järele.
Teksti loeti eesti keeles

Minule see jutt ka eriti ei meeldinud. Asimovi tehnilisemad jutud istuvad mulle ikka way rohkem, sellist sentimentaalsemat kraami eelistan lugeda mõnedelt teistelt autoritelt. Maitseasi muidugi.
Mineviku muutmine aga peaks minu teada kaoseteooria alla käima. See tähendab, et ei või iial teada, mis tegelikult juhtub :-)
Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
Asimov on vist üritanud selle looga üle oma varju hüpata - kirjutada dramaatilise loo üksildasest lasteaiakasvatajast ja tema kurvast saatusest. Ei tulnud välja küll, hüpe lõppes sügaval rabas ja tulemuseks on lääge melodraama.
Teksti loeti eesti keeles

Ei meeldinud!!! See profesionaalsus, millele siin rohkem kui kord vihjatud on, oli kindlasti olemas, kuid mulle lihtsalt ei istu sellised seebiooperlikud nutulaulud, kus rahaahnuse pärast inimesed kannatavad ning kangelaslikke asju teevad. Las käia!!! Kindlasti sobivad sedalaadi lood teatud kontingendile, aga mina nende sekka ei kuulu. Ja pealegi... ega selle daami tegu just erilist kangelaslikkust välja ei näita, pigem purulollust (halastagu keegi ta hingele, sest kaua ta seal vastu ei pidanud, see on üks mis kindel).
Teksti loeti eesti keeles

Sada ja 1ks protsenti Dragoforiga n6us. Professionaalne jama, ehk teisis6nu lugu on oma sisu kohta veidike liialt pikk.Naise k2itumine oli ebaloogiline (olgugi et ei pidanudki loogiline olema, kui oleks olnud intelligentne naine, oleks ta kusagil mujal juba t88tanud), poisikese saatus oli kahtlane (v6rdlus Alley Oop`iga Simakilt tikkus p2he... Simaki lugu oli etem) ja ainus helgem m6te oligi aja enesekorrigeerivus. Ehk oleks muidugi tahtnud teada, mis Stasisest edasi sai... Aga sellest ei kirjutatud ju kahjuks!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Liiga sentimentaalne tundus see mulle tookord, kui seda lugu lugesin. Ometi lugesin neelates. Seepärast ka viis.
Teksti loeti eesti keeles

Tahaksin nostalgiast nelja panna, kuid käsi ei tõuse... Umbes üheteistaastaselt mõjus lugu väga kurvalt ning tundsin peategelaste paarile tõsiselt kaasa: lollide teadlaste pärast pidid nad kindlasse surma minema. Praegu paneb see melodraama kahjuks või õnneks õlgu kehitama.
Teksti loeti eesti keeles

Väga ilus lugu. Ei mingit sentimentaalsust - kas ma olen ülitundlik või see ongi pigem hinnanguline sõna? Kui enesel lapsi ei ole, eks siis ikka kiindud sellesse, kellesse võimalik. Ja seitsmeaastane tsiviliseeritud poisipõnn, mis siis, et neandertaallane, oma ajastusse tagasi saata oleks ikkagi täielik sigadus. Mina oleksin ka nii teinud nagu see lapsehoidja seal. Kuigi võib-olla pisut parema varustusega (mõni teravam külmrelv kuluks ilmselt marjaks ära). Mis teha, naised mõtlevad teistmoodi kui mehed ja seda on asimov hästi tabanud.
Teksti loeti eesti keeles

Teistest kogumikus Lilled Algernonile ilmunud Asimovi juttudest saab ühe võrra kõrgema hinde selle eest, et niisugust asja vast juba päris iga koolipoiss ei kirjuta. Mingi kirjanduslik tase on olemas, aga 1958. aastal kirjutati tegelt juba palju paremaid asju. See lugu oleks nagu sajand varem kirja pandud.
Teksti loeti eesti keeles

Asimov on vaikselt pürgimas mu enim meeldivate kirjanike sekka. Lugu võis mõjuda liiga melodramaatiliselt või mis iganes, kuid mulle meeldis just lugu ise. Paar tegelast käitusid natuke ettearvamatult, kuid kurbus valitses, kui otsustati poiss tagasi saata. Hästi kirja pandud ja tõmbav lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Kuulasin seda lugu esimest korda Eesti Raadio järjejutuna. Küll läks ikka hinge, olin tükk aega löödud, et ühel jutul polegi õnnelikku lõppu. Sisu: teadlased on minevikust tänapäeva vedanud neandertaali poisikese. Ühest küljest on poiss küll laborisse aheldatud katseeksemplar, aga teisalt tavaline väike laps, kellel on tekkinud sügavad emotsionaalsed sidemed oma kasvatajaga. Vastastikused.
Teksti loeti eesti keeles

Kunagi ammu sai seda lugu "Lilledest Algernonile" loetud, nüüd lugesin kogumiku "Üheksa homset" eestikeelsest tõlkest üle.
Eelarvustajad on loo kohta juba päris palju ära öelnud. Ma ise kuulun nende hulka, kelles see lugu liigse sentimentaalsuse tõttu suurt vaimustust ei tekitanud.
Teksti loeti eesti keeles

SENTIMENTAALNE? 
Ma ei saa aru, kuidas teie aru töötab, kodanikud, aga Saaraga aastast 2000 üleni nõus - ei ole sentimentaalne, on lihtsalt inimlikkust rõhutav ja eluline. 
Teksti loeti eesti keeles
x
Triinu Meres
1980
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Tegelikult on "väga hea" loo kvaliteete palju. Mäng alternatiivajalugudega, sümpaatsed tegelaskujud, karikatuur ja armsus ühekorraga (kes ei oleks võlutud sellisest Einsteinist ja Hawkingust? Ja mingil moel on nad samas ka tuntud pärisisikutega klappivate omadustega ju!), pehme, ent pehmelt veenev (selles maailmas, Einstein ka uskus!) arutelu ateisimi ja jumala olemasolu üle, paralleeluniversumid, ülearuse tehnikamölata, ent usutav kvantideteadus ...
aga see lõpuosa varjamatu ja (mulle isiklikult) üsna jäle poliitilisus, kuidas naiste osa kogu loos oli hapukapsast keeta ja lühikesele kasvule sobivat varustust demonstreerida ja eriti veel enne ainult väga häid hindeid andnud eelarvustajad kallutasid lõik kokku mu hinde "heaks". 
Teksti loeti eesti keeles

Peaaegu hea, aga siiski mitte päris. Ütleme, rahuldab tugevalt. Aga et tegelastel eredust ja tugevust pole, on oluline miinus ses headele ideedele toetuvas ja armsalt inimeste loomuse üle arutlevas loos. 
Teksti loeti eesti keeles

Ma pole peale "Teist asumit" asumi sarjast midagi lugenud, aga mulle tegelikult ebamäärasest aimdusest, millest jutt, täitsa piisas.
Aga lihtsalt - findi findi findi fint? Rahul olen (rahuldav), aga midagi üllatavat polnud. 
Teksti loeti eesti keeles

Lugu oli algul nii kenasti tasakaalus ja huviga loetav, et kaalusin lausa "Väga head" hindeks, aga siis tuli lõpp ja no - ei saa üle hea. 
Et asekuninga tapmine toimus kaadri taga, veel polnudki nii halb, aga järgnev möll ilma pausideta oli selgelt kirjaniku "ah, mis ma siin ikka, teeme lõpu".Mõnes mõttes OLI see salajane luureagentlus Asimovlik, kuid mind jäi loo muutunud tempo häirima.
Kutsikas kaotati ka juba teel olles ära.
Aga otse halb ei olnud isegi see osa, päris lõpp-lõpp äratas põnevust teemal "mis lugu veel võiks olla" ja enne olid tegelased isiksustega, kaasaelatavus ja areng. Kokku ikkagi hea lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Olgu, ilmselt on kuidagi asimovlik (ma lugesin Suuri Teoseid piisavalt ammu, et mäletada vaid häguselt, aga mingi armulugu on meeles küll), et suurte teemade vahel aetakse mingeid paaritumisasju. Aga mitte kuidagi ei suuda ma kujutleda, et vasttutvunud vist-paarumise-eel olevad kodanikud ronivad koos planeedile, mis on ilmselt täis hiljuti ühe planeedi hävitanud tundmatuid ja hirmsaid ... asju. 200 miljonit! No kammaaan?!?!?! Nii muretud! Nii "oh, me siin uurime, aga tegelt mitte väga tõsiselt, armuasjasd"! "Oh, peaaegu uppusid/uppusin, aga mis see korda läheb?" Ma ei mäleta nii hästi, aga ma kuidagi ei suuda uskuda, et Asimov nii halvasti oleks kirjutanud - samas sel ON sihilikkuse pitser, sest autorid kumbki ei ole lollid. Kas see lugu on Asimovi paroodia? Aga mul ei ole naljakas. Mul ei ole ka tunnet, et tegu on stiliseeritud, omas võtmes tõsise, kuigi pealispinnalt tobeda looga. Mul on tunne, et see lugu on LIHTSALT tobe, mingi hea põhjuseta. 
Teksti loeti eesti keeles

Hea lugu. Nii meeldiv, et mu mõistust ei alahinnata - kuigi kerge ülehindamine toimus küll.  Ehk siis ma ei saanud lõpus aru, kas Melek oli samuti inimene-robot (osad asjad, mida ta varem küsis, räägiksid väga selle vastu, aga mis krdi läbimurre nanotehnoloogias lõpulausena?) või oli ta ka - noh - asendatud ja keha, mis kosmosesse saadeti, oligi inimkeha? Algse peategelase oma? Ja kui oli, kuidas asendaja laeva ära pettis?  Või kelle kirju lehm?
Mida tähendab Melek, vaatasin ka wikipeediast järele ja paistab, et asendamine toimus  jah =)
Piibellik lisandus oli lausa VÄGA tore.
Põhimõtteliselt huviga jälgitav ja meeldivalt mõistustkõditav jutt, aga jah - lõpp jäi natu häguseks ikkagi. 
Teksti loeti eesti keeles

Ei lugenud läbi. Üritasin umbes nädala, ent katkestasin kuskil esimeses kolmandikus vist.  Esiteks ei teinud ma tegelastel vahet. kõik rääkisid ühtemoodi (v.a. naine, Malla, kes ei rääkinud üldse millestki peale armutunnete). Teiseks tuli nende jutust välja, et nad peavad täiesti loomulikuks, et keegi "mina" (pole oluline, kelle oma, lihtsalt et üks inimene) kujundab maailma(de) saatusi ja kui tema seda ei teeks, läheks maailm hukka. Ma saan aru, et rahvahulkade poolehoiu võimiseks võib seda "make america great again"-värki kasutada, aga siiralt ise uskudagi, et "ainult mina"? Või panna teist, mitte purulolli vestluskaaslast üsna siiralt kaasa noogutama? KUI loll peaks olema?! Kolmandaks, kuna ükski tegelane absoluutselt kaasa ei haaranud ega huvi ei äratanud, oli jumalast ükskõik, mis saab Maast, isalotsionstistidest, erinevatest "teistest planeetidest", transhumaanidest, võimalikest lastest jne.  Miski ei tundu reaalne. Kui transhumaani hirmsasti kardetakse ja kontrollitakse ja laste tegemine on keelatud, äkki olnuks mõttekas ta ära steriliseerida varakult?  Natuke vaatasin lõpuosa ka. Jätkuvalt on segamini raskustega eristatavad tegelased ja kohal nende uskumatu lollus. Ja saamatus suhtlemisel. Ja minaminamina. Brr. 
Teksti loeti eesti keeles

Kogu loo aluspõhi on minu jaoks vale, vale, vale. Idee robotipsühholoogiast ehk kolme põhiseaduse mängimisest on täiesti lahe, Asimov, tegi seda hästi, aga kui mina oleksin arvanud, et modifikatsioon "oma õnne nimel tegutsemisest" ei too kaasa mitte midagi, sest robotid ei tea, mis on õnn, kui see pole inimeste hästi teenimine. Sest tunded on hormoonid ja kuigi kolm seadust mängivad huvitavalt, ei sisalda nad võimet õnne tunda - ei ole ju mõtet tundeid tuhmistada, kui neid meie mõistes polegi? Igasugune purjusolek ehk organisimi mõningane mürgitamine, et ta teistsuguseid hormoone toodaks, on üpris ... oih, ja siis veel see kuningas Goldemar ... ja robotite kobolditena eneseidentifitseerimine ja ... Ok, see kõik on nali, mhmh. Aga see ei ole üldse naljakas ju! Lihtsalt tüütu.
Mul on vana vaen lugude vastu, kus toimuv ei ole loogiliselt põhjendatav, vaid asjad juhtuvad, sest autoril tulid sellised mõtted.
Teksti loeti eesti keeles

Hakkasin lugu lugema, sain algandmed ja rõõmustasin hirmsasti, et seekord käsitletakse loos ilmset probleemi, nimelt et kui inimese elu põhiväärtuseks pidav robot sattub tegutsema alal, kus luuakse midagi ohtlikku, kuidas ta käitub? Nii lahe! Aga selle asemel, et ilmsega tegeleda, toimus enamikus jutus mingi pisiasjade lahtiseletamine, häälprogrammeerimise seletamine, kuidas sai jube kaua võtvate operatsioonidega tegeleda, mismoodi lintarvuti ja kaardid ikka töötavad, mis värk oli ajaloo- ja tulevikusimulatsioonidega - ja kui lõpuks jõuti poindini (mis mu rõõmuks OLI see, mida ootasin!), olin ikka üsna kurnatud.
Aga point oli siiski tore. Selline emotsiooniga. 
Teksti loeti eesti keeles

Minu arust täiega nauditav lugu ja kuigi mina arvasin puändi juba ette ära ("no kas tuleb ... tuli!"), oli lugedes tunne, et oi, vau, nagu päris! Kas terve antoloogia on selline?! 
Täpselt tasakaalus jabur viiekümnendate emme ("viimseni paigas" soengu, poisipea ja bakterimaaniaga äärmiselt hirmus), vandenõuteooriate ja väikese heinleinikummardusega. Ja samas üleni huvitav, kuskil ei veninud. 
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks oli liialt lõputult kuhjuvat tehnilist möla, mis samas polnud vajadusega põhjendatud, põhiprobleem paistis üsna selge juba jutu üsna algusest peale ("lapsukesed").  Ning kogu põhiprobleem paistis üsna kunstlikult tekitatuna - kogu see laste-teema ei tohiks olla selline asi, mis masinaprogammeerijatele automaatselt pähe tuleb ja nagunii juhtub. Aga no okei jutt siiski, mölast hoolimata. Aint umbes poole lühem oleks võinud olla.
Teksti loeti eesti keeles

Mitte ühtegi miinust.
Jah, muidugi on veel paremaid raamatuid, aga no -isegi magusa lõpu neelasin alla ja mul on nüüd niiiiiiiiiiiiiiiii hea olla =)
Teksti loeti eesti keeles

Lugu oli huvitav ses osas, et LUGU oli huvitav - inimkaubandus, orjaks või sõduriks toodetud röövitud lapsed, mis saab, tüüpilised korrumpeerunud juhid, kas nende vastu on rohtu jms.
Aga tegelased olid mul pohh, läksid omavahel segamini ja lõpuks ma loobusin endale lehekülgi ettepoole lapates meenutamast, kes on kes, kes on naine, kes on mees, kes millega tegeles, kes see noor oli, kes alles tuli ... pohh ju!
Teksti loeti eesti keeles

Aww, minu kuningad on ka sees =)
Selline uljas "miksin kümmet loetud teksti ja näe, see tuli kokku" lugu, sügavama mõtteta, aga üpris hoogne ja huvitav lugeda. 
Teksti loeti eesti keeles

SENTIMENTAALNE? 
Ma ei saa aru, kuidas teie aru töötab, kodanikud, aga Saaraga aastast 2000 üleni nõus - ei ole sentimentaalne, on lihtsalt inimlikkust rõhutav ja eluline. 
Teksti loeti eesti keeles

Minu "kolm" on positiivne hinne, et selge oleks. Lugu rahuldas täiesti. 
Lihtsalt natu Sapkowski ja no - et mu käest "väga head" pälvida, peab lühijutt ikkka hirmus hea olema =) Hinge liigutada mõne leheküljega on raske =)
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav, mida teised arvustajad selles loos nägid?
Ei, kirjatehnika on kombes, õhustik ka, aga mul on lihtlabaselt igav jälgida peategelase otsuseid, tegusid, valikuid ... Need ei ole üldse loogilised. Ta on kolmveerand ajast abitu, hädine, napilt oskusest jagub, et ta ellu jääks. Ja siis korraga arutult enesekindel, "halvim, mis saab juhtuda, on, et ma pean põgenema" - nagu - nagu - sel hetkel tal ei tule pähe, et võibolla saab surma? Kuigi kaaslane korrutab talle seda võimalust veel ja veel? Nagu ... ah?!
Ja no mul on igav. Ei ole äärmuseni pingul heitlust elu eest, ei ole ka enesekindlat teadlikkust ja kartmatust rännakus-võitlus(t)es, on lihtsalt NÕMEDUS. 
Võeh.
Teksti loeti eesti keeles

Mõõdukalt põnev.
 
Ettearvatav (sestsaati, kui ma sain aru, et Iva on naissoost ja loos hakati otsima võimalikku reeturit, olin kogu aeg autori tempost kaks sammu ees ja "jah, ma teadsin ju seda juba"). Ülepakutud emotsioonidega, kõik tuleb kaks palli kangemana (viiepallisüsteemis), kui minu kogemuse järgi elus oleks ja olla võiks, inimesed on lihtsalt nukud, tunnete pillutada.
 
Aga samas just see emotsionaalsus, just see arutus on selle jutu sees ja juures sümpaatne. Et tegelased võivad küll olla tobedad, aga nad on elus, ja autor julgeb panna nad toore ja vabisevana pannile meie ette. Liiga palju on neid ülemäära tarku, ülemäära loogilisi isikuid kirjanduses, ja huumorit ja ülelibisemist kohtades, kus iga normaalne inimene midagi tugevat tunneks. 
 
Draama, mis väärib draama nime. Inimsüdamed ja nende rumalus. Need on siin jutus - ja see on HEA asi, mitte halb. 
 
Aa, mis jutus veel on? Võimulklass Pahad, Vastupanuliikumine, reeturi otsimine ja leidmine Vastupanijate killast, reeturi sisekaemus. 
 
Kõik.
Teksti loeti eesti keeles

See oli ideaalne.
Pädev teaduslik loogika nii keevitamise kui kuuelu (6 korda pisem gravitatsioon, mis teeb vaakumis plahvatamise meie jaoks eriliseks - heli ei ole, tuleohutus ja kiirguskaitse ja ...) kui ilmselt kõige muuga seotult.
Ja peategelanna oli nii kompentetne, nii usutav, nii ehe! 
Ja põnev lugu.
Ja head emotsionaalsed detailid.
Ja neetult hea tõlge samuti!
Ideaalne.
Teksti loeti eesti keeles

Ma arvasin, et mõned eelnevalt loetud jutud olid halvad.
Aga SEEEEEEE ...
Jah, muidugi jätsin pooleli. Lõpu lugesin ka läbi, lihtsalt kinnituse saamiseks, et läbi ja läbi mäda.
Nagu - miks sellele punkte anti? MIKS?!?!?!
Teksti loeti eesti keeles