Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Jack Campbell

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jaagup Mahkra ·

Verepulm vaksalis

(jutt aastast 2012)
https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-verepulm-vaksalis

ajakirjapublikatsioon: «Reaktor» 2012; jaanuar (nr 4)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Tuumahiid» 2013

Tekst leidub kogumikes:
  • Reaktor
Hinne
Hindajaid
2
2
2
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (6)
Kristjan Rätsep

Loo nimi viitaks justkui Mandi kunagisele loole "Verepulm pritsimajas", ent ühist on neil lugudel vaid niipalju, et kuuluvad splatterõudukate hulka.

Valdavalt eesti rahvusest, ent Vene maffia ridadesse kuuluv jõuk saabub väiksesse raudteejaama lumetormist haaratud talvises Siberis. Eesmärgiks röövida väärtuslikku saadetist sisaldavat rongi. Loo meeleolu on algusest peale kurjakuulutav-raudteejaama lähedalt leitakse avarii läbi teinud inimtühi liinibuss, lumehangest leitud poolsurnuks külmunud tädikesele rakendavad gängsterid karmi eutanaasiat, kuhjates talle lund peale, misjärel saabutakse inimtühja stalinistlikus stiilis jaamahoonesse...

Kannibalistlikku zombimammutit võib pidada päris originaalseks ideeks. (Autor, kes kuulub ka minu tutvusringkonda, on "Hauamammutit" kunagi naljatamisi death metal bändi nimeks pakkunud). Ma pole väga suur õudukate ega splatteri austaja, ent tugeva "nelja" saab see lugu mult kätte küll.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Hoogsa sulejooksuga kirja pandud - või peaksin ma ütlema "hoogsal klaviatuuriplaginal klõbistatud" - pikem jutt meenutab veidi eesti legendaarse actionulme lahkunud meistri Lew R. Bergi mõningaid töid, ütleme näiteks "Terrakotasõduri needust". Ent seda ainult alguses. Õige pea lööb välja jutu tegelik sisu - ohter gore & splatter, ehk siis maakeeli, soolikatorm ja veresadu. Mulle nimetatud genre eriti ei meeldi, ma pole absurdini viidud veristamises kunagi eriti midagi vaatamis-lugemisväärset leidnud ja ei ole siin Mahkra oopuski erandiks. Isegi kui erinevad lahkamise viisid on paberile pandud suure lusti ja keel-põses huumoriga, stiilis "väljarebitud pärasool lartsatas vastu nägu, puistades oma sisu tee peal laiali" või "seljaaju imeti välja vastiku lurtsatusega", kipub taoline jant õige pea ära tüütama. Eriti peale seda kui selgub, et ega siin loos tegelikult suurt muud olegi kui lustlikult kirjapandud erinevad tükeldamisstseenid, mis erinevad üksteisest ainult detailide naturalismi poolest. Ehk siis et - tüütuks läheb! Lugu ammendas end minu jaoks kohe, kui selgus et siin midagi peale lartsatavate pärasoolte ja lurtsatavate seljaajude polegi. Aga noh, need pärasooled ja seljaajud olid kirja pandud tajutava lustiga ja selle eest annan sellise keskmise hinde...

P.S. "Ufomammut" ongi väga hea psühhedeelne sludge doom`i bänd, Tallinnaski 2 korda väga hea kontserdi andnud, teine neist alles äsja. Soovitan soojalt kõigile.
Teksti loeti eesti keeles
Krafinna de Kraax

Mahkra ju kirjutada oskab, eksole. See pole küsimus. Isegi täitsa hästi tuleb välja.
Aga anna andeks, mina ei suutnud lõpuni lugeda. Sest kui olin madina algusest juba umbes 5 korda vaadanud, kaugel loo lõpp on, pole ju mõtet.

Madin on aus, aga kuidagi pikk ja tüütu. Eelistan sellist goret filmides vaadata, aga kirjeldades pole see nii huvitav.
Kui jutus ikka midagi muud peale jooksmise, lõmastamise erinevatel nutikatel viisidel, laipadest läbikaevumise jne ple, pole see suurem asi jutt.
Teksti loeti eesti keeles
Silver Sära

Verepulm, zombid... näib, et Maniakkide Tänavale on tekkinud oma koolkond, järgijad. Meeldivalt pretensioonitu lugu, mille sümpaatsed küljed võivad olla siiski võimendunud keskpärase taustsüsteemi tõttu: "Tuumahiiu" üldine tase jääb allapoole (ehkki väga nõrk see siiski pole). Moepärast võiks midagi kriitilist ka öelda. Kurjategijate omavaheline kõnepruuk ei kõla ehedalt. Teiseks kippus lugu venima, ehk oleks ca 20% lühem tekst olnud kontsentreeritum ja mõjusam. Mingil hetkel tekkis tunne, et autor püüab inimese anatoomia võimnalikult põhjalikult läbi võtta, nagu lahkamisruumis või kohtuarsti seminaris. Ühes kohas tekkis tahtmine kasutada Google´i pildiotsingut, et mingit tekstis nimetatud organit silme ette manada. Aga muidu üsna muhe ajaviiteline kraam, kuidagi vaba sulega paberile jooksnud või nii.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Rüütel

Sisu poolelt võib pöörduda eespool Rätsepa arvustuse poole; vahest ehk selle erinevusega, et Piiteri mafioosod ei sattu sinna lumme uppunud Siberi pärapõrgu külasse, vaid lähevad ikka konreetse sihiga. Ma pole just suurem asi õudukate ega splätterõudukate austaja ja mingil äraspidisel moel oli see lugu koomile enamgi kui õudne (asjaolu, mis ilmselt ütleb minu kohta rohkem kui loo kohta...), kuid üllatuslikult osutus see kokkuvõttes täitsa asjalikuks tükiks. Ma kahtlustan, et sellel on mõndagi pistmist Tumedate tundide podcasti meeskonna suurepärase tööga - ilmselt poleks ma seda paberilt lugedes kaugele jõudnud. Võimalik, et tõesti on liialt palju auru läinud soolikate ja teiste siseelundite detailsele kirjeldusele, aga ma ei ütleks, et lugu venima oleks jäänud.
 
Mingi pulp'i vaib on lool küljes. Leian end jällegi mõtlevat Bergi Willardi-seiklustest (Kaos katselaboris ja Üle piiri jt). Oletan, et Mahkra kirjutaski selle jutu puhtalt seikluslusti pärast. Ja seiklust siit saab, pole kahtlustki.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Oh sa püha ristike, ma polegi seda hinnanud. Parandan nüüd vea. On ju minu meelest tegu ühe Eesti ulme säravama tähtteosega :) Sihtgrupi jaoks muidugi.
Teksti loeti eesti keeles
x
Maniakkide Tänav
1976
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Maniakkide Tänav

Hornetile omaselt selline lühike, püändika lõpuga lugu. Jalust maha ei löö, aga täitsa loetav. Vaikselt hakkaks juba ootama Hornetilt pikemaid lugusid ka. Kirjutada oskab, ideid on, nüüd pikemalt laua taha.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Päris vahva lugu. Minu jaoks võinuks plahvatusi rohkem olla ja laibaseeni ikka katuseääreni, (ja selle all ma tegelt mõtlen sedasama draamat, mis Triinugi, sest need võinuks ka lihtsalt vaimset laadi plahvatused olla) aga suurepärane idee ja mõnus atmosfäär. Ümber minu heljus kogu lugemise aja selline Friedenthali "Mesilaste" atmosfäär. Oleks täitsa ka tublisti pikemat versiooni hea meelega lugenud.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Üks vahva, tumedamat karva, kuid lõbusalt helkiv pärl eesti ulme kaelakees. Mulle meeldivad sellised ägeda ideega lood.
Sisuks siis väike seiklus, millesse satuvad üks tüüp ja tema tsika, kui nad tik-toki videoid tehes musafestile sõidavad. Saavad päris vahvad videod :)
 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Päris naljakas lugu. Algus oli veidi rabe, aga kui müsteerium juba pihta hakkas, siis ei pööranud rabedusele enam erilist tähelepanu, see ei olnud enam oluline :D 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Vimmakiskumine laevastiku siseselt kogub hoogu ja nüüd hakkavad omad keset vaenlase territooriumi ja meeleheitlikke võitlusi ühise vastase vastu, juba üksteist selga pussitama. Salapärase võõrrassi kuri käsi muutub üha karvasemaks ja on inimestevahelises sõjas sees sügavamal kui seni arvatud. Tegelased teevad ka omavahelistes suhetes tibusammu edasi ja seepärast ehk julgen ka talle kõrgema hinde panna. 
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Armaada teekond läbi Sündikaadi territoriaalkosmose jätkub. Lahingud on põnevad. Armeesisesed kiskumised huvitavad. Taustal kumav tulnukate oht intrigeeriv. Tegelase isiklik elu on igav. Igav peamiselt seepärast, et tegelased on üsna staatilised ja korrutavad kogu aeg ühte ja sedasama juttu ja isegi mitte eri variatsioonides. See pani kannatuse vahepeal päris proovile, kuid kosmosesõda ise oli piisavalt huvitav, et võtan ette ka järgmise osa.
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Kui muidu on militaarulmes valdavalt keskendutud ikka jalaväerühma rasketele võitlustele, siis seekord meeldiva erandina on peategelaseks kosmosearmaada juht, kes tõepoolest tegeleb ainult planeerimise ja lahingute üldjuhtimisega, ilma ise kordagi kellelegi kättpidi kallale minemata. Väga mõnus ja huvitavad kosmoselahingute kirjeldused.
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Lugu räägib kaptenist ja tema kosmoselaevast, kes peavad tegelema pikkadel üksildastel kosmosereisidel meeskonnas üleskerkivate kiimaliste tungide maandamisega. Ja hiljem siis ka kosmoselaeva omadega.
Väga vahva lugu, minu kaheldamatu lemmik 2020 aasta Erektorist. 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Oh sa püha ristike, ma polegi seda hinnanud. Parandan nüüd vea. On ju minu meelest tegu ühe Eesti ulme säravama tähtteosega :) Sihtgrupi jaoks muidugi.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Tundus, et alguses oli autoril isegi mingi idee, millest lugu on. Teises pooles kadus aga igasugune siht silme eest. Ainus pluss - palju huvitavaid v2ljendeid. Kahjuks ei asenda terminoloogia seda, et jutul puudub j2lgitav m6te. 
Teksti loeti eesti keeles