Metsavana lood kipuvad algama nii-öelda poole sammu pealt. Maailma, tegelaste või ükskõik mille kirjeldamisele kulutatakse väga vähe aega ja hoogne tegevus läheb põhimõtteliselt esimest lausest peale lahti ning esimesed ohvrid pudenevad maapinnale hiljemalt teise lõigu lõpuks. Antud loos on tapmine avastseeniks.
Lugu järgib peategelase Meli katset mööda kosmoselifti Maalt sõna otseses mõttes minema ronida, kõrvus all maapinnal asjadel silma peal hoidva paarimees Mutiku õpetussõnad. Metsavana on show, don't tell absoluutne meister, nii et lugu tuleb tegevuse kõrvalt ise oma peas kokku panna. Ronijaid on mitu. Miks? Ei tea. Polegi nii oluline, nad peavad seal olema. Miks nad omavahel võistlevad? Ei tea, ju polegi nii oluline. Miks ronitakse on juba selgem - Maa on mingisugusest katastroofist nii hävinud, et sealt tuleb iga hinna eest minema saada, vajadusel kas või ennast viiekümne meetri kaupa üles vinnata ligi saja kilomeetri pikkusel "oavarrel". Kõik muu ongi taust, esteetika. Kesksel kohal on ronimine. Iga hinna eest kõrgemale. Oluline on protsess ja selle detailid - nii peategelase jaoks, kes tahab ellu jääda, nii lugeja jaoks, kes tahab teada, et miks, milleks, ja kuidas, kui ka ilmselt Metsavana enda jaoks, kes ilmse mõnuga on fantaseerinud teemal: "Kuidas oleks, kui roniks krabinal mööda kosmoselifti üles? Oleks see üldse võimalik?!"
Selline üks hea ulme peabki olema.
Hinde osas olen pisut kahevahel - loo esialgne versioon, mida mul õnnestus lugeda, oleks saanud väga tugeva nelja (BAAS ei luba komakohti panna), aga viimane, parandatud versioon elimineeris pea kogu kriitika, mis mul loole algselt oli ning palju seda polnud. Ma ei oska mõelda midagi, mida sellele loole võiks juurde anda, muuta, vähemaks võtta, nii et panen südamerahus viie ära, kuigi ma muidugi tahaks kohe lugeda otsa mahukat triloogiat vihjamisi mainitud katastroofist. :) Aga sellised need Metsavana lood ongi - paari käeviipega luuakse sisukam maailm ja taust kui teised suudavad terve jutustuse jooksul valmis treida, aetakse hammas verele, ihu imelikuks ja siis lõppeb jutt ära.