Joel Jans

Pealkiri vihjab muidugi Siim Veskimehe romaanile "Ennesõjaaegne kullakarva" ja Veskimehe Kuu Ordu maailmas loo tegevus toimubki. Neile, kes Veskimehe loominguga tuttavad pole, jäävad paljud vihjed ilmselt mõistetamatuks. Sisuliselt muudetakse selles loos Kuu ordu utoopiline konseptsioon düstoopiliseks ja keeratakse Veskimehe loodud maailm pea peale. Kuidas täpselt, sellest võib igaüks ise lugeda, viimases "Reaktoris" on käesolev lugu täiesti tasuta kättesaadav.

Lugu keerleb kellegi Klausi ümber, keskendudes ta juhtumustele Kuul, Marsil ja kosmoses. Metsavanale omaselt on lugu kirja pandud ülihoogsalt, erinedes sellega paroodia objekti tuhkkuivusest, monotoonsusest ja nüridusest. Metsavana lugu oli kohati isegi päris huvitav, kui välja jätta mõningad vead. Ma olen kaugel sellest, et lugeda sf`i, teises käes füüsikaõpik, aga no värskelt "Gravity`t" vaatamast tulnuna, ei saa jätta märkimata, et nullgravitatsiooni tingimustes ei varise lagunenud liha luudelt põrandale maha. Samuti jäi väga segaseks, kuidas too Klaus õieti Marsi pinnale sattuski, kui viimane pilt enne Marssi oli (vägagi "Gravityt meenutav) kaader Klausist üksinduses kosmoses triivimas. Üht-teist oli veelgi, aga need pisivead pole siinkohal teab mis olulised. Lugu ise oli metsavanalik, s.t. mõnuga loetav ja asjaolu et see mulle eriti ei meeldinud kannan ma Veskimehe loodud maailma arvele.