Kasutajainfo

Kadri Pettai

1972-

  • Eesti

Teosed

· Kadri Pettai ·

Muna

(jutt aastast 2011)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 9: Joosta oma varju eest» 2011

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
7
3
2
0
Keskmine hinne
3.538
Arvustused (13)

Eesti päritoluga inglise salaagendi seiklused toiduainete tootmise masinale rikkiläinud munafaili asemel ühte päris muna toimetades. Päris munasid saab ainult Eestist. Isegi paroodiana üsnagi mannetu käkk, tõsiselt võetuna aga täiesti talumatu möga. Isegi kui puukallistajate uskumusi nagu oleks Eesti maaelu oma "puutumatuse" ja ehedusega midagi maailmas unikaalset (7 või 8 korda suurem ja oluliselt agraarsem Poola unustatakse vahelt sujuvalt ära) tõsiselt võtta, siis ülejäänud loos kirjapandud seigad ekslesid abitu küündimatuse ja absurdsuseni ulatuva loogikavavabaduse vahel.

See pidi vist ikka paroodia olema, ma ei suuda uskuda et keegi selles jutus kirjapandut tõese fantaasiana üritaks esitada. Mis toidutootmismasin? Mis rikkis failid? Mis tõrges, reservaati meenutav ja välismaalastele raha eest lehmalüpsmist müüv Eesti? Sellist jama jagus päris mitmekümneks leheküljeks. Kaks.

2011. aasta ulmejutuvõistluse II koht? Ma päris kardan mõeldagi milline see rivi alumine pool veel olla võib...

Teksti loeti eesti keeles

Peab eelmise arvustusega nõustuma. Imelik tulevikunägemus, mille puhul on arusaamatu, kas autor mõtles seda tõesti tõsiselt, ja mida ta sellega öelda tahtis. Paroodia muljet ka ei jäta, sest naljakas ei ole. Miks peaks Eesti tulevikus muutuma millekski amišite ühiskonna sarnaseks, on küll raske ette kujutada...
Teksti loeti eesti keeles

See on väga äge lugu. Ja teda ei tuleks lahterada skaalal paroodia/mitteparoodia.

Pigem on kasutatud Pratchetti lähenemist müütidele - on võetud mõned müüdid-käibearvamused, nende vint üle keeratud ja sedasi süzhee üles ehitatud. Samas jäetakse üle keeratud vindiga keskkonda alles inimloomus, inimlikkus ja humoorilisusest hoolimata elusad detailid, nii et absurdsest keskkonnast hoolimata ei tundu tegelane seal sees pentsiku, tühja ja ebarealistlikuna.

See on lõbus, nutikas ja kerge lugu. Mitte midagi neile, kes kergeks meelelahutuseks iseennast sigaretiga põletavad, aga leebema ellusuhtumisega inimese jaoks igatahes hea lugemine.
Teksti loeti eesti keeles

Mitte just väga kauges tulevikus on võimalik toitu toota kloonimise teel. Kahjuks pole see just kõige kindlam viis, mida kinnitab ka tõsiasi, et algallika riknemise korral süsteem enam ei toimi. Juhtubki siis ühel päeval selline kole lugu, et munad saavad arenenud maailmas otsa. Vaja on originaali, kuid seda pole võimalik mujalt hankida, kui kinnisest Eestist. Mängu tuleb mingit sorti "riskikuller", kellele tehakse ülesandeks üks muna maarahva tagant pihta panna. Üldiselt pole ideel väga vigagi, täitsa vaimukas teine kohe. Soovida jätab pigem teostus ja seda üsna mitmel põhjusel. Esiteks pole peategelane kõige paremini õnnestunud- paroodia jaoks liiga tark, tõsisema käsitluse puhul jällegi natuke rumal. Teiseks mannetu lõpp, mis jätab väga kiirustatud mulje. Justkui oleks autoril jaks otsa saanud. Kahju, sest algus oli paljulubav. Lugeda kõlbab, kuid see on ka kõik. Kolm
Teksti loeti eesti keeles

Lool endal polnud väga vigagi. Mõni asi oleks võinud olla paremini läbi mõeldud. Näiteks "vigase faili" osa või siis "Eesti eripära" osa. Samuti häiris kohati lauseehituse ebaühtlus: tundus, nagu antakse teksti edasi lühilausetega, kuigi väliselt nägid laused pikad välja .... (krt, ei oska seda paremini seletada)
Teksti loeti eesti keeles

Päris kobe lugu... mõningate stiililiste apsude, lausekonaruste ja kohatise üleseletamisega; aga oli nutikalt ülesehitatud. Jäi mulje, et algusosa oli rohkem tööd ja vaeva saanud, kui lõpp. Eestis toimuvad dialoogid olid nõrgavõitu... Aga muidu ei ole põhjust kurta, oli algusest peale huvitav kuni lõpuni välja, mina jäin üldjoontes rahule. Debüüdi puhul ehk ei maksagi väga diipi kalduda ja tasubki kirjutada midagi arusaadavat. Autorile hoiatuseks, et kui ulmeloogikud seda arvustama satuvad, siis ma juba kuulen sellist urinat, et pole loogiline, kui teleporteerimine on leiutataud aga infokandjad ikka riknevad. Et ei maksa sellist ininat tõsiselt võtta ja järgmiseks proovida ehk midagi, mis ei oleks nii olmelis-satiiriline, sihuke sheckley`lik, vaid nõks karmim ja tõsisem.
Teksti loeti eesti keeles

Algus meeldis väga. Pole oluline, mida autor mõtles ja/või missugust olematut agraareestit ette kujutas või naeruvääristas, minu jaoks on tegu vaimuka satiiriga ning minu meelest võib autor sellisel lainel veel jätkata, eeldusel, et suudab alustatu ilusti lõpule viia. Antud juhul rikkus kiirustav ja mannetu lõpp jutu alguses loodetava elamuse.
Teksti loeti eesti keeles

Loo esmasel lugemisel aasta tagasi ei oleks ma mingi hinna eest nelja pannud. Tollel ajal oli minus naiivne kujutlus, et ulmejutt, lühijutt, peaks ikka mingit mõtet sisaldama.
Hädavajalikuks pidasin selle mõtte suhteliselt uus olemist.
Mida pole, seda pole.
Mõtet on kahe Täheaja peale kokku kahes jutus ja mõlemad kuuluvad ühele autorile. Kiirpilk kaantele ja kahe looga ongi esindatud kaks autorit, Maniakkide Tänav ja Triinu Meres – pole vist mõtet enam täpsustada, keda ma silmas pean.

Nende juttude hulgas, kus taaskord leierdatakse mingit vana meloodiat, on Kadri Pettai oma muidugi oluliselt hea. See tähendab siin – teistest parem.
Tekst voolab, igal leheküljel on veike nali, äratundmisrõõm(uke). Kompa on kah paigas, puänt olemas ja korralikult ootamatu.

Kui ulmevõistluse tööd jätavad mulje isetegevuslaste Tarmo Pihlapile pühendatud lauljate konkursist, siis see „Valgete rooside“ esitus sobiks isegi päris lavale – esituse ja seadega on kõik korras – viis ja rütm ja omanäoline harmoonia...
Aga ... tegemist on ikka samade „Valgete roosidega“.

Kunagi oli mul lühivaidlus korraliku käsitöö eest pandava hinde üle, kas kolm või neli. Ma ei mäleta, mis seisukohal ma siis olin, aga siia panin nelja.
Sinise normsuse eest osaliselt ka.

Teksti loeti eesti keeles

Mulle täitsa istub selline irooniline-satiiriline-parodeeriv lähenemine. Teostus oleks võinud aga jah parem olla, ideed paremini välja arendatud jne, ent päri hea lugemine ikkagi.
Teksti loeti eesti keeles

Õigus on kõigil, kes ütlevad, et selle loo tugev punkt on selle lõpp. Jutustamine on ladus, midagi sealt väga vastu ei hakanud, haakus mu mõtteis hästi Bacigalupi “Windup Girl” maailmaga, ja kui autor tahaks, saaks sealt edasi minna.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu oli kena: lihtne, ladus lugeda, kodune. Ja siis tuli seesinatne loo lõpp, mis tundus kiirustav, räpakas. Võib ju olla, et see on stiililises kooskõlas sisuliselt toimuvaga, aga see ei paranda asja. Takkatipuks on puändis sees karjuv loogikaviga, mis muidu muheda koha minu jaoks lausa ärritavaks muutis. Või on seesugune jabur keskendumine välisele, unustades (takuse koti) sisu, eheda eestluse sümboliks?
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019

Autorite sildid: