Kasutajainfo

Triinu Meres

20.01.1980-

  • Eesti

Teosed

· Triinu Meres ·

Nahk

(jutt aastast 2013)

ajakirjapublikatsioon: «Reaktor» nr 17 (veebruar 2013)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Tuumahiid 2: Toorium» 2015

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
3
1
0
0
Keskmine hinne
4.286
Arvustused (7)

Lugu tüdrukust ja tema kohtumisest kunstnikuga ja sellest, mis siis edasi sai.

Ütleks nii, et sellele kaemusele oli omane natuke etnosousti. Üldiselt oli äratuntav käekiri - "Joosta oma varju eest" ning "Sulvesi ja vereside" sisaldavad sedasama tunnet, mis lugedes (vähemalt minul) tekkib: nagu hõljuks sujuvalt läbi haldjatolmuga kaetud uduse(võlu)maastiku. Meenutan siin "Sulavee..." juttu ja mõtlen: see isiklikkus, pihtimuslikkus! Selge käekiri, noh :) Stiilipunktid, teostuse punktid on kõik kõrged.

Miks siis kolm? Sest kusagil seal üsna-varsti-pärast-algust koha peal tekkis arusaamine: ah see värk... "See värk" pole minu esimene lugemiseelistus, lihtsalt jätab natuke ükskõikseks. Lähemalt "sellest" ei räägikski. Igaüks avastagu ise. Lugu ju Reaktori värskest numbrist leitav.

Teksti loeti eesti keeles

"Kaunis" kui "täitsa" sünonüümne metafoor ei sobi kirjakeeles kokku sõnaga, millega jagab üht ja sama otsest tähendust: "kaunis kena", "kaunis ilus", "kaunis kaunis" jne.

Muidu tundub, et Orlau II. Väikestes kogustes miks mitte, aga kui seda verelõhnalist läbi varjude hõõguvat romantikat palju saab, tüütab ära. Eks näis, kas Meres jõuab kunagi millenigi, mida Orlau veel teinud pole.

5.03.2013: Täpsustuseks järgmisele arvustajale võiks lisada, et tema poolt nimetatud teosed ei ole siiski Eesti etnoõuduse tipp. Laipaiga "Titekirikuleib" on siiani ületamata ja ka varasemast ajast leiab mitu väga head juttu. Õnneks ei ole Eesti nii õhukese kirjakultuuriga maa, et ainult 15-20 aastat hõlmava lugemuse pealt saaks üldistusi teha.

Teksti loeti eesti keeles

Ma ei ole ka päris ilmselgelt sihtgrupp, ses mõttes et ma ei suuda päris samastuda hormoonilaksust ja feromoonipilvest poolsassis libahundineiuga, kes indleb aktiivselt kena, mehise, pehmeid väärtusi hindava intelligentse ja seksika mehe järele. Kõik see tundlemine ei puudutanud mind just eriti, küll aga Merese stiil. On näha, et sulg jookseb, sulg jookseb vabalt ja ilma sundimata ja on ka näha et on mida öelda.

Arvustajale endale kangesti meeldib etnohorror, seega ärgem kaotagem lootust et neiu Meres oma terava sule ja pilgud selle ulmekirjanduse creme de la creme`i poole pöörab ja lõpptulemuseks on midagi, mis jätab kaugele seljataha nii Hargla "Väendru" ja "Uskmatuse hinna" kui ka Orlau "Rannahiidsed" ja "Sealtmaalt". Lootma peab.

Teksti loeti eesti keeles

Näiliselt lihtsakoeline jutuke.

Selline lugu.

Tüdruk läheb enesekindlalt kunstnikule alastimodelliks – hirmuta, laskmaks ennast imetleda – nii vähemalt tundub, et justkui talleke hundikoopasse. Mehed, teadagi, võivad ju…

Tasapisi saab selgeks, et pole talleke. Pole talleke, ise lausa kiskja ju!

Algul tasapisi, siis järsku, saab selgeks, et kiskja on läinud küti juurde.

Ega mees kutsumuselt kütt ole, ta on kütt vere poolest. Tal isa ka kütt olnud ja teda koguni kütiks kasvatatud (aga kõik see selgub alles esimese prahvatava konflikti järel).

Konflikt areneb kiiresti ja järsult kui selgub, et ennegi kiskjaid olnud ja need lõpetanud nahana seinal. Tüdruk ründab, mees kaitseb end. Kaitseb hoidvalt. Ei tee tüdrukule liiga – kuigi see avalikult murdja on ja tapa peal väljas.

Mees olla tahtnud küti/kiskja/saaklooma ringist välja. Tahtnud naistega inimene-inimene suhet, aga oh õnnetust(!) – seegi naine (see minanaine, see ka linnanaine – kes peaks ometigi looduse kutsest kaugemale jääma…) on kiskja – veri kutsub.

Kas seljasilitus võib olla olulisem kui hamba all tukslev arter? Kas kiskjat võib ellu jätta, kuigi sellest inimestele (kas selles kiskja/küti/saaklooma ringis on üldse inimesele kohta?) ohtu võib tõusta?

Nonde küsimuseni jõudmiseks on kulunud pool jutust. Jutusiseselt on toimunud minategelase omaksvõtt lugeja poolt ja emotsionaalse lugeja küsimus on hoopis selles, kas ja kuidas minategelasel õnnestub ellu jääda, sest kohale on saabunud ka kutsumusega kütt – mehe isa.

Kolm lehekülge tegeletakse olukorra täpse selgitamisega, kuni sekkub jumal masinast – kutsumusega kütti, seda isa-kütti, tabab (lugeja poolt oodatud, kuid osalejatele) ootamatu terviserike.

See olukorra täpne selgitus (kolmel leheküljel, jalahoopide ja sõimuga vürtsitatult) on imehästi kirja pandud. Karakteri- ja keeleloogika on minu jaoks väga hästi paigas. Korduvalt korratakse üle alguses vihjatu – libahuntide kiskjalikkus on just nimelt emastele inimestele omane.

Lõppeb häpiendiga. See nahk-õeke on surnud, isakütt paraneb. Minatüdruk ja kunstnikmees täidavad romantilist rituaali („kehade vaikset lohutust ja hiljem pikki naudinguid, mis panevad unustama kõik muud mured “).

Häpiendiga, kus kõik jääb tulevikuks avatuks.

Minatüdruk on sisemas ikka hunt. Mitte eriti tark.

Lisaks nahk-õeksele on veel olemas toanaaber-õeke, kes varem ei teadnudki, mis võimalused maailmal pakkuda on.

Inimene-inimene suhet ihanud ja seepärast linna kolinud kunstnik-mees: „…pomises, et ei taha teada. Ja oli pärast seda väga vait.

Teksti loeti eesti keeles

Juhtusin seda lugu täna üle lugema ja märkan nüüd üllatusega, et olen varem Triinu Meresele ainult "neljasid" ladunud, ehkki mulle tegelikult väga meeldib, kuidas ta kirjutab. Võib-olla pole need väga väga naiselkus võtmes kirjutet lood päris see, mida ma ulmekirjanduselt ootaks, aga igatahes on tegemist hea, tõepoolest ilu(sa )kirjandusega, mida on alati nauditav lugeda. Seetõttu olgu sellele loole antud kõrgeim hinne ja loodan, et peatselt saab Merese sulest lugeda juba midagi värsket ja head.
Teksti loeti eesti keeles

Ma sain ka aru, et "ah see lugu". Ent kui keegi on midagi kunagi kirjutanud, kas siis sama teemat ei tohigi uuesti kasutada? Või kui on kasutatud, kas see tähendab automaatselt halba hinnet? Pole ju nii.Andsin sellele jutule 2013. aasta "Stalkeri" valimistel 3. koha punktid eesti lühijutu kategoorias. Õnnitlen Triinut sünnipäeva puhul.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2019
november 2019
oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019

Autorite sildid: