Kasutajainfo

Elizabeth Walter

Teosed

· Elizabeth Walter ·

In the Mist and Other Uncanny Encounters

(kogumik aastast 1979)

Hinne
Hindajaid
0
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (1)

Elizabeth Walter on vähetuntud briti kirjanik, kelle sulest on ilmunud kümmekond raamatut, neist seitse lühemat jutukogu. Walter suri 2006, aga tema sünniaastat ei õnnestunud kindlaks teha. Lühike Wikipedia-artikkel põhineb arvatavasti kogumiku "In the Mist" (või ka mõne teise Walteri raamatu) kaanetutvustusest. E.W. töötas aastakümneid kirjastuses toimetajana, peamiselt Collins Crime Clubi sarja peal.

"In the Mist and other Uncanny Encounters" (Arkham House, 1979) sisaldab 7 varem ilmunud juttu, millest enamiku kohta võib kasutada määratlust ghost-story. Kõigi juttude tegevus toimub 20. sajandil ja vastupidi ootustele on kõigi juttude peategelaseks mees. Mitmed lood on seotud merega ja kokkuvõtvalt nimetaksin lugusid konservatiivseteks. On mitmeid huvitavaid ideid, ehkki mõne loo puhul jääb nagu vormistuslikust küljest vajaka.

"The Concrete Captain" on lugu ranniku lähedal kahe kalju vahele kinni jäänud kolmandast. Aga see kolmas polegi nagu päris kalju, vaid pigem betoonplokk. Kohalikel, aga ka muudel kaljust mööduvatel inimestel on kombeks sellele austust avaldada. Ajakirjanik hakkab uurima selle kombe tausta. Selgub, et kunagi oli pärast laevaõnnetust jäänud üks kapten kivide vahele kinni ja surnukeha polnud võimalik sealt kätte saada. Siis valati mees betooni sisse, et oleks mingisugunegi kirst. Ajakirjanik teeb aga vea ega avalda väidetava haua ees austust - järgneb kättemaks. Episoodi sellest loost on kujutatud ka kogumiku kaanepildil (kunstnik Stephen E. Fabian).

"The Sin-Eater" kasutab motiivi kunagi levinud kombest, mille kohaselt tuli surnu patud söömisega endale võtta - surnukeha juures tuli võhivõõral einet võtta ja kadunu patud seeläbi need külast kaugemale kanda. Päris vinge lugu, milles ei puudu lõpupoole ka detektiivjutu alged. Mõjusalt on kirjeldatud kauget küla, kus arhitektuurihuviline mees satub sundolukorda ja viib viisakusest läbi iidse tseremoonia väidetava mõrtsuka surnukeha juures.

Nimilugu "In the Mist" ei kuulu kogumiku paremike hulka. Selles jutus satub vanemapoolne paar autoga sõites udulaama sisse ja koos sellega liigutakse ajas tagasi Teise Maailmasõja aega. Auto peale võetakse hääletaja, kes kõigi tunnuste järgi oli sõja ajal noor lendur, ent jutu toimumise ajal vaid kummitus.

"Come and Get Me" tegevuspaik on üks eraldatud paigas asuv kunagise kindrali lagunenud mahajäetud häärber. Häärberi lähedal viiakse läbi sõjaväeõppust ja väeosa juhtiv leitnant näeb maja teise korruse aknast välja kõõluvat hullumeelset, kes karjub "Tulge püüdke mind kinni!" ja lagistab võikalt naerda. Maja uurimisel selgub, et kõik uksed-aknad on kinni löödud ja kedagi seal nagu viibida ei tohiks. Seletamatut hirmu tundev sõjaväelane hakkab siiski asja uurima ja lahenduse leidmisel pole mitte väike osa ühel kõneleda oskaval papagoil, kes suudab korrata kunagi majas juhtunud tragöödia sõnalist poolt.

Loo "The Island of Regrets" tegevus toimub põhiliselt Prantsusmaa ranniku lähedal väikesel saarel. Kihlatud paar läheb n-ö eel-mesinädalatele, mille käigus mees loodab jõuda selgusele, kas ta ikka tahab selle neiuga abielluda. Rannikust väheke eemal asub üks saar, millest kohalikud rääkida ei taha, samuti ei ole keegi nõus sinnasõiduks paati laenama. Saadakse siiski teada, et saarel elab "nähtamatuid asukaid" ja et saarele astumise esimene soovitud soov kindlasti täitub - aga mitte sellisel kujul, nagu soovija mõtles (paralleelid W.W. Jacobsi "Ahvikäpaga" on ilmsed ja "Ahvikäppa" on tekstis ka mainitud). Jutt on psühholoogiliselt väga tähelepanelik - vaadeldakse peamiselt peigmehe mõttemaailma ja kõhklusi - ning ausalt öeldes, kui ei teaks, et loo aurtor on naine - ei usukski. Saarel elatakse läbi ebameeldiv ja õudne lugu. Võib-olla teen ma ühele teisele kirjanikule liiga, aga Simon Kurt Unsworth on kasutanud oma jutus "The Church on the Island" (2007) väga sarnast kummalise saarevalvuri motiivi, mis Waltergi.

"The Hare" on lugu Ida- ja Lääne-Saksamaa luureteenistuste elust, mille tegevus toimub Brockeni mäe (Walpurgischnachte!) lähedal piiritsoonis. Ida-Saksamaalt on võetud kontakti SLV luurega ja antakse mõista, et keegi sealne kõrge ohvitser tahaks üle tulla. Ida agendiga saadetakse kohtuma agent Karlheinz, kes teab ainult parooli, aga mitte seda, milline Ida agent välja näeb. Kui selleks osutub kena välimusega tüdruk Anna, keda ta esialgu kohaliku talumehega metsa all seksimas näeb, ei taha ta algul silmi uskuda. Õige pea on ta aga ise tüdruku võrgus, kes kogenud agendi otsekui ära nõiub ja kõiki saladusi välja lobisema paneb. Ei tahaks kõiki selle loo nüansse välja lobiseda, sest see on minu meelest kogumiku parim jutt. Lugu peaks olema ilmunud esmakordselt 1971. aastal kogumikus "Davy Jones´s Tale and Other Supernatural Stories" (Harvill Press).

"Davy Jones´s Tale" on lugu kummituslaevast, mille kapten tuleb sada aastat hiljem kätte maksma selle eest, kunagi pöördus päästemeeskond tormihirmus vraki juurest tagasi. Kogumiku esimene ja viimane lugu räägivad mõlemad laevahukust, aga ilmselt mitte seetõttu on need raamatu nõrgemad lood.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019

Autorite sildid: