Kasutajainfo

Maniakkide Tänav

30.12.1975–

  • Eesti

Teosed

· Maniakkide Tänav ·

Au ei olegi vaja

(lühiromaan aastast 2013)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 12: Musta Roosi vennaskond» 2013
autorikogu «Saladuslik tsaar 2: Duumioru lood» 2015

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
1
3
1
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (5)

"Stardiloenduse" järjes pöördub Maalt Vene kosmoslaevaga Kuule põgenenud eestlaste seltskond aastaid hiljem koduplaneedile tagasi. Maale jäänud Eesti elanikkond valitsuse juhtimisel on koondunud hiiglaslikku maa-alusesse varjendisse, katastroofist laastatud maapinnal on hakanud peremehetsema Toonilt pärit võõreluvormid... Taaskohtumine koduplaneediga ei saa sugugi valutu olema. Nii mõnigi tegelane lahkub siit ilmast võimalikult vastikul moel ja neis kirjeldustes on Mant jäänud oma traditsioonilise stiili juurde, kirjutades ka SF-i gore`i võtmes.

Tegelikult täitsa korralik tekst, ehkki mulle meeldis millegipärast "Stardiloendus" rohkem, võib-olla seetõttu, et selles oli rohkem hoogsat tegevust ja vähem filosofeerimist rahvus- ning muudel teemadel. Eesti ulme suurimaks komistuskiviks ongi minu meelest praegu see, et autor upub oma maailmavaate tutvustamisse-Mandi kui kohaliku ulmekirjanduse tulevikulootuse puhul loodan siiralt, et ta ei astu tulevikus samasse auku, mis Veskimees ja Tarlap-s.t. ei hakka kirjutama ulmekirjanduseks maskeeritud ühiskonnakriitikat. Käesolevale lühiromaanile hindeks "4" tugeva plussiga.

Teksti loeti eesti keeles

Alustan kohe sellest, et mulle kangesti meeldis selle loo pealkiri. Kohe väga-väga meeldis. See on kohe kuidagi selline sõnulseletamatu tabamus. Vaieldamatult oli see pealkiri nurgakiviks otsusele esimesel võimalusel "Täheaeg 12" soetada, mitte jääda ootama selle ilmumist kohaliku raamatukogu riiulile. Pealkirja eest igatahes kõrgeim skoor.

Pole lugenud "Stardiloendust". Nüüd mõtlen sellele, et peaks. Tahtmine tekkis. Hea seegi, et tegelikult on Tänav võtnud vaevaks minusugusele piiratud lugemusega kodanikule teksti sisse piisavalt vihjeid poetada, et ilma esimese osata oli käesolev tekst ikkagi ilusasti loetav ja arusaadav.

Maa on napilt pääsenud asteroid Tooniga kokkupõrkest, kuid asteroidilt heideti maale minid konteinerid ja tulemusena elutseb maapinnal igast kosmilist limast saasta-löga. Kangesti mõtlemisvõimelist. Vähemalt nii tundub. Eestis on vabariik maa alla mitmetasandilisse varjendisse evakueeritud, kehtib omamoodi diktatuur, mille vastu arendavad tegevust kodanikud, kes tahaksid inimelu maapinnale tagasi viia ja tulnuksaastagaa ühiselt kohastuda, millekski uueks. Sellise portsu sekka laekuvad siis Kuult seltskond eestlasi (Kallos, Villi, Ristjan, Aliise, Jaak jt), kes nagu selgub on Lennart Mere nimelise üksik soomusjalaväekontingendi legendaarsed võitlejad, Eestimaa kaitsjad, omade poolt reedetud ja igati vahvad sõjamehed. Madinat, aktsiooni, võite, surmasid, kohtumisi, kaotusi ja nukker lõpp.

Kummalisel moel on see jutt üks vastuolude pundar, millele on juba "Stardiloenduse" juures tähelepanu juhtinud Kristjan Rätsep. Loo temaatika on tõsine; siin on tegelikult ka suuri ideid, mis on kapseldatud enam kui kummalisse pakendisse. Tegevuskoht Eesti: ok, miks ka mitte, see ju sihuke väike puutumatu maanurk. Säilinud Eesti Vabariik, mida Maailmalõpusõdades kaitsti tänu erilistele kübersõja oskustele nii venelaste kui eurooplaste vastu... Siit kumab läbi skaibikompleks. Ja muidugi kõige tipuks estronaudid - no aitäh! Natuke nagu tekitab segadust see ühtpidi totaalne paroodia, teistpidi kapitaalne süngus-tõsidus. Tegelaste kõnepruugist, kus skriinid, vehiilid ja muu taoline laiutab, ei viitsi pikemalt jahudagi.

Ütleks nii, et pigem mulle see lugu meeldis. Kokkuvõttes (ja mitte ainult hea pealkirja eest) hindeks neli.PS. Meenutades Metsavana ja Tänava ühisüllitust "Kaelani Vaakumis", siis oli hulganisti äratundmisrõõmu.

Teksti loeti eesti keeles

Hinne pendeldas "nelja" ja "kolme" vahel, lõpus valisin siiski "kolme".

Ma ei tea, kuidagi tuim oli see tükk. Jah, tuim. Vaatamata pidevale actionile, kosmoselögaga võitlemistele ja Ida-Virumaa maa-aluses varjendis revolutsiooni korraldamisele oli see kõik mu meelest suht tuim ja ülejala paberile pandud. Õieti ei jõudnudki millessegi süveneda, kõik käis kole kähku ja oli enne möödas kui sai pihta hakatagi. Peotäis ulmeklišeesid oli andekalt ära kasutatud. Näiteks lähedane pereliige muutunud ohutuks kuid läbinisti võikaks mutandiks, selline moment meenus klassikalisest "Väljasõit rohelusse"`st. Seda aga, et laevas istub justkui oma meeskonna liige, kes aga kipub kahtlaseid vastuseid andma ja lõpuks selgub, et tegu siiski jumalteab kellega, aga päris kindlasti mitte oma mehega, on kasutatud päris mitmes klassikalises jutus. Mis veel häiris, oli see keelepruuk, kuigi jah...Eks ta tõenäoliselt sinna arene, et paarikümne aasta pärast on "Draivime õige dauntauni ja grääbime ühe beeri" päris korrektne eesti keel. Elame, näeme.

Niisiis, ei meeldinud miskipärast. Aga mul ongi M. Tänavaga selline keeruline suhe, justkui meeldib ja samas justkui käib ilgelt pinda kohati, gore ja soolikad pole aga kunagi väga meeldinud. No selles loos siin väga veriseid soolikaid ei rippunudki. Mul see kokkupõrge Tooniga kuidagi detailselt pole meeles aga arvestades, et "Saladuslikus tsaaris" siiski oli tegu asteroidiga, nüüd aga räägiti juba kuidas see enam vähem rippus taevas nagu helikopter ühes kohas ja keegi loopis sealt mingeid kaste maha...Mnjah.

Kokkuvõtteks. Mõningate hääde momentidega, ladusalt kirja pandud aga pinnapealselt virvendav ilma olulise poindita seikluslik jutustus, mille üle liiga palju mõtisklema jääda pole ka mõtet. Kõva "kolm".

Teksti loeti eesti keeles

Vau!
Vinge lugu, millel on ka üksjagu puuduseid, aga kui ma need kokku loen, siis need moodustavad mikroskoopilise osa hindest, mis seda isegi miinuse peale ei kisu. Kompositsiooni koha pealt, et kui vastasseis maa all muutus kõige põnevamaks, siis kõnniti sealt lihtsalt minema pinnale madistama, ehkki tekst nagu ise kiskus selle poole, et teravdati konflikti just presidendi leeriga. Ülearust dialoogi oli ehk veidi palju ja natuke liiga sageli kasutasid tegelased dialoogides kulunud kõnekäände. Aga üldmulje on sellegipoolest võimas.
Teksti loeti eesti keeles

Küllalt põnev ja mitmekihilist lugemist võimaldav lugu. Mulle isiklikult lõi muhedaid assotsiatsioone (seoses 2013. aastal "Eesti ajalugu II" ümber toimunud vaidlusega) see koht, kus mingi mutanttegelane väitis, et eestlasi kui rahvust 1000 aastat tagasi ei olnud ja siis e-v peategelane, Lennart Mere nimelise väeüksuse leitnant, pani kohe vastu, et muidugi oli, õppigu ajalugu (ent nüüdse pildi põhjal võimegi ju esimest väita...)! Lisaks veel president Pätsi ilge maitsega leivasegu ja muudki toredat.
Hindeks tuleks siiski 4, sest mitmed Tänava tekstid on mulle oluliselt rohkem meeldinud.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2023
november 2023
oktoober 2023
september 2023
august 2023
juuli 2023

Autorite sildid: