Kasutajainfo

Maniakkide Tänav

30.12.1975-

  • Eesti

Teosed

· Maniakkide Tänav ·

Doonorelundid

(jutt aastast 1998)

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 1998; november
«Mardus» 1998; nr 5
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Maniakkide Tänav «Euromant» 2011

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
5
5
1
1
Keskmine hinne
3.9
Arvustused (20)

Too lugu mulle isegi meeldis. Oli selline parasjagu haige unenägu, või kuidas selle kohta nüüd öeldagi. Aga jah natuke parem ta tundus küll millegipärast, kui mõned teised Maniaki lood. Nii et selline imelik haiglateemaline jubin.
Teksti loeti eesti keeles

Väärt lugu!!!

Vaieldamatult parim lugu 1998. aasta «Marduse» viimases numbris... selles ajakirjanumbris on idee poolest metsikumaid juttegi, aga antud juhul on autor suutnud omaenda võimed ja soovid kenasti tasakaalu seada ning tulemuseks ongi selline «viis miinus» jutt...

Jutu sisu võib iseloomustada sõnadega: muhe rappimine... kellel on (pisut väärastunud) huumorisoon ning kellel lippavad soolikad südant pahaks ei aja – need võiksid seda lugu kindlasti lugeda. Jutul on algus, arendus ja lõpp... ning isegi idee on! Eesti ulme kohta on see juba hea näitaja!

Teksti loeti eesti keeles

Samad sõnad. Parimad kohad olid WC-s ja koridoris, kui eraldi seisev käsi haigeid hirmustas. Kahju ainult, et "Marduse" 1998. aasta parimate lugude ankeedist oli see väärt jutt välja jäänud :(
Teksti loeti eesti keeles

Ei saba, ei sarvi, täiesti mõtetu jant. Ilmselt maitseasi, aga taoline kraam miskit naudingut küll ei paku. Heal juhul annab äpardunud paroodia mõõdu välja. Viimaste Marduste üks nõrgimaid lugusid.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oskagi kohe esimese hooga midagi öelda, aga kuna alustatud sai, siis teeme seda ka lõpuni. Minu meelest on tegu Maniakkide Tänava parima palaga, ehkki ka see ei küüni nüüd teab mis kõrgustesse. Mulle meeldis selle pala juures ainult üks asi: tema üksjagu veider huumor. Ilmselt see ongi autori tugevam külg, kuid seda tuleks arendada ning töödelda, loodan, et ilma doonorajusid kasutusele võtmata. Sest iseenesest on lootust kunagi ka midagi suuremat saavutada.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu, millel on oma väike idee ja rahuldav teostus. Päris kena, aga M.T kohta liiga lahja, kui pidada stiililiseks eesmärgiks ohtrat verd.
Teksti loeti eesti keeles

Minule ei meeldi sellist sorti lood. See ei olnud ka minu arust päris splatter, kuid sellegi poolest see mulle lihtsalt ei meeldinud, mingid parasiitlikud keha osad, kes inimesi tapavad, asi oli liiga labane oleks võinud ju veidikenegi müstikat sellesse seotud olla või vähemalt salapära aga need kahjuks puudusid, nende elementide olemas olekul oleks ma parema hinde andnud küll. Ühte ma ei pane sellepärast, et oli ka kohti kus oli veidike pinget, aga üle kahe ei saa ka veel sellepärast, et seda pinget oli liiga vähe, kõik see tegevus oli minu jaoks etteaimatav. Ühesõnaga igav.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis. Oli hea idee, lahe teostus ja muidugi parajalt ringilendavaid siseelundeid ja kehaosi. Viletsamate närvidega kodanikele ikkagi ei soovitaks... mine tea, jätavad veel tulevikus arstid tööta. Hauakaevajate teenistus jälle tõuseks.:)
Teksti loeti eesti keeles

Idee nagu oli olemas aga lõpp ja kellegi mahalöömine viisid hinde alla.Ainult tänu oma ideele need punktid saabki.
Teksti loeti eesti keeles

See meenutas nagu sellist halba luupainajat, mis piinab öösiti. Lugu oli kaasa kiskuv, kuid viite punkti ta mult ei saa, sest selles on mitmeid vigu. Ma ei hakka neid siin ette loendama, sest need on umbes samasugused, kui need mida loendati ette Algernonis. Lugesin seda juttu alles hiljuti ja ütlen ausalt, et ootasin sellest midagi paremat. Ta ju võitis Stalkeri, jumala eest! Aga jutt ei vastanud minu arust neile nõuetele, millele ta peaks kehtima, et saada Stalkerit. Kuid muidu oli jutt täiesti loetav ja ajaviiteks perfektne.
Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest on käesoleva jutu puhul tegemist selge paroodiana ja sellena seda võttes, see isegi peaaegu töötab. Idee doonorelunditest on igati sobiv, sest see on parajalt jabur. Tegevus sellest lähtuvalt ka vastav. Ainult huumorit jäi natuke väheks - situatsioonikoomikat kohati nagu oli, kuid korraliku nalja eriti mitte. Kui autori kavatsused aga olid tõsimeelsed, siis pole see lugu küll väga palju väärt. Kokkuvõtvalt siis - keskpärane paroodia või nõrk splätter. Vahet tegelikult eriti pole, kolme saab kätte igal juhul.
Teksti loeti eesti keeles

Mina küll ei saanud lugedes aru, et tegu paroodiaga on. Ja mida siis õieti parodeeriti? Dr. House`i vä, aastal 1998? Lugu oli - pean kahjuks nentima - tüüpiline Maniakkide Tänav, s.t. enamik auru läks verepurtsatuste, otsastkistud jäsemete ja soolikate sinakasrohelise võbiseva kallerdamise kirjelduste peale, sisu ennast polnud suuresti ollagi. Pildike haiglast, kus esmapilgul tavalises maailmas läks lahti mingi jabur tegutsemine ja kirvestega peade poolekslöömine. Kehvapoolne "kolm".
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles