1.
18
3.778
2.
10
4.1
3.
12
3.75
4.
4
4.5
5.
5
4.2
6.
2
4.5
7.
5
3.6
8.
4
3.5
9.
2
3.5
10.
2
3.5
11.
1
4.0
12.
1
3.0
1.
5
4.0
2.
5
4.0
3.
1
4.0
4.
1
3.0
5.
2
4.5
7.
2
4.5
1.
3
2.667
1.
4
3.0
2.
5
4.4
3.
5
2.2
4.
20
3.9
5.
16
2.375
6.
26
2.731
7.
15
3.6
8.
6
3.667
9.
9
4.667
10.
5
3.8
11.
8
2.5
12.
2
3.5
13.
4
4.25
14.
4
4.5
15.
7
3.429
16.
8
3.875
17.
6
3.5
18.
4
3.5
19.
2
3.0
20.
2
2.5
21.
1
3.0
22.
6
4.167
24.
2
3.0
25.
5
4.0
26.
9
4.667
27.
6
4.0
28.
6
3.667
29.
3
3.667
30.
6
3.667
31.
9
3.889
32.
3
3.667
33.
1
4.0
34.
1
3.0
35.
6
4.667
37.
1
3.0
38.
1
4.0
39.
1
5.0
40.
1
4.0
41.
2
4.0
42.
3
5.0
44.
3
3.333
46.
2
4.0
47.
2
4.5
50.
7
3.714
51.
8
3.625
55.
1
4.0
57.
1
3.0
58.
1
5.0
59.
5
3.2
61.
1
5.0
65.
1
4.0
69.
1
5.0
70.
1
4.0
1.
7
3.429
2.
8
4.0
3.
1
4.0
1.
3
3.0
2.
4
4.25
3.
3
4.0
4.
2
4.5
5.
2
3.5
7.
1
3.0
(jutt aastast 1996)
eesti keeles: Maniakkide Tänav «Euromant» 2011
Ega sealt suurt midagi rohkem meelde polegi jäänud, kui kole hunnik igasuguseid rappeid ja meretäis verd.
Lisan veel, et on tähelepanuväärne et lugesin lugu umbes 20 minutit tagasi, aga ma ei suuda juba parimagi tahtmise juures meenutada, kes olid tegelased, millega nad peale verepritsimise tegelesid ja mis edasi sai. Kui hamburger läbib organismi jättes maha ainult natuke kaloreid, soola ja säilitusaineid, siis see jutuke suudab läbida organismi niimoodi, et maha ei jää üleüldse mitte midagi. Tekib küsimus, miks oli oma elust vaja mõningaid minuteid üldse kulutada, kui sellest mingit jäävat mälestust ei jäägi? Samas, äkki selle küsimuse tekkimine oligi sellele loole siinilmas antud missioon ja kui nii, siis on ta oma ülesande igatahes eeskujulikult täitnud. Hinnet see paraku kõrgemaks ei tõsta kuidagi...
