Kasutajainfo

Naomi Novik

30.04.1973-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Naomi Novik ·

His Majesty`s Dragon

(romaan aastast 2006)

eesti keeles: «Tema Majesteedi lohe»
Tallinn «Pegasus» 2010

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
4
3
0
0
Keskmine hinne
3.571
Arvustused (7)

Päris kobe debüüt. Muidugi võtab juba pealkiri paljudel ulmevihkajatel (aga fantasy on ulme; lohed/draakonid on fantasy lahutamatu osa ja vihates fantasyt vihatakse ka ulmekirjandust) nina krimpsu, aga asi pole sugugi hull.

Tegu on omalaadse alternatiivse universumiga, mis muidu on meie omaga üpriski sarnane, kui mitte need juba pealkirjaski nimetatud tiivulised...Ajajärk on 19. sajandi algus, just see aeg, kui Napoleon mandri-Euroopas ilma tegi. Õieti ei teinud ilma, vaid vallutas. Nüüd on käes Inglismaa kord ja Napoleoni hordid kogunevad rannikule, et teha otsustav invasioon Briti Impeeriumi südameks olevale saarele.

Lugu ise hakkab tegelikult veidi kaugemalt peale. Nimelt vallutab William Laurence, inglise fregati kapten ühe üsna räsitud ja väsinud välimusega Prantsuse laeva, mida prantslased ilmselgest allajäämisest hoolimata meeleheitlikult kaitsevad. Põhjus selgub peagi - trümmis peitub just kooruma hakkav draakonimuna. Muna koorub ja ilmale tuleb draakon Temeraire, kes asjaolude soodsa kokkusattumuse tõttu valib omale hooldajaks kapten Laurence`i. Lohede hooldamine on eluaegne amet ja meremehekarjäärile võib sellega ka kriipsu peale tõmmata, et alustada karjääri mainelt palju kehvemas Õhujõududes. Nimelt on draakonitega sõjapidamine üsnagi sarnane 100 aastat hiljem sündinud lennundusega. Igal draakonil on juht-hooldaja ja sellel omakorda abiks terve meeskond, osaliselt maapeal, osaliselt missioonidel draakoni seljas kaasas. Õhulahingud olid romaanist ühed paremad kohad. Romaan jälgibki Laurence`i ja Temeraire kokkukasvamist, karjääri algust Õhujõududes ja Napoleoni (luureandmetele tuginevat) sissetungi Inglismaale.

Romaan on Noviku debüüt ja hämmastavalt heatasemeline selline. Väga mõnuga loetav, huvitav ja andekas. Olgugi et füüsikaga pisutki kursis olevatel inimestel võib tekkida kerge tõrge raamatuga, kus 12 kuni 20 tonnised mürakad tegutsevad tiibade jõul, ei sega see mõnus absurdsus üldse. Kohati naljakas, kohati traagiline, raamat on hea, isegi väga hea, ütleksin. Kõrgeim hinne jääb siiski reserverveerituks sarja hilisemate osade jaoks. Julgen soovitada. Siinkohal ka vihje kirjastuste inimestele, kes ehk jälgivad BAASi, et omale uus GRRM rabada: siin on terve (tundub et) ülimõnus sari olemas täitsa, ei mingeid paksusid telliseid ka, käesolev avaromaan oli tervelt 342 lehekülge pikk. Nii et tasuks ehk täitsa süveneda.

Teksti loeti inglise keeles

Lobedalt kirjutatud, ent kaasa haarata ei suutnud ja seda mitmel põhjusel.

Lohed on kohutavalt klišeelikult kirja pandud, kohati on tunne, nagu loeks Napoleoni sõdade aega paigutatud "Eragoni". Liiga palju on neist elukatest fantasys kirjutatud nagunii ja midagi rabavalt uut Novik teemasse tuua ei suuda. Susanna Clarke tõi 19. sajandi alguse Inglismaale maagia ja see oli köitev, Naomi Novik püüab sama teha lohedega, ent vähemalt minu arvamuse järgi see tal ei õnnestu.

Kusjuures need lohed ongi ainus ulmeline element raamatus... muidu on ka kogu varasem ajalugu kulgenud täpselt samamoodi, nagu meie maailmaski. Loeks nagu kõige tavalisemat ajaloolist seiklusjuttu Napoleoni sõdadest, kuhu on üks levinumaid fantasyklišeesid sisse poogitud.

Lisaks on tegelaskujud suhteliselt kahvatud ja raske on neile kaasa elada.

Teksti loeti eesti keeles

Mind paelus see lenduri-lohe suhe. Umbes nagu intelligentne lennuk. Kumbki pelgab teise surma, hoolitsus ja hoolimatus.

Ja hästi oli taustaks seatud ka Napoleoni aegne maailm.

Päris viit ei luba panna aga see, et lugedes oli mida enam lõpu poole, seda enam tunne, et loed sarja kuuluvat raamatut. Selline - ma ei pea kuhugi jõudma oma looga, see jätkub teistest romaanides aga teeme siiski mingi lõpuvärgi ära.

Õhulahingutes imestasin ma aaga kõige enam, et nende ajal ei veristatud ega lömastatud ühtegi meeskonnaliiget lohede poolt. Hoolimata faktist, et lohed kargasid üksteisele selga ja kraapisid küüntega.

Teksti loeti eesti keeles

Olles lugenud mõnda enamasti positiivset arvustust, otsustasin minagi selle raamatu kätte haarata. Pean tunnistama, et sain petta. Mitte väga, kuid natuke ikka.On 19. sajand. Käimas Napoleoni-sõjad. Prantsusmaa valitseb mandrit, Inglismaa merd, kuid see ei pruugi nii jääda, sest konnasööjatel on eelis. Neil on õhus taktikaline ülekaal, neil on rohkem lohesid. Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Kaaperdab üks vapper Inglise kapten Prantslaste laeva ning avastab selle pardalt ühe kummalise lohemuna, millest õige pea koorub veel kummalisem lohepoeg. Ei pea vist mainimagi, et kaptenil ja lohel on edasises sõja käigus oluline roll mängida. Üsna tavaline sisu, väga sirgjooneline ning lasteraamatule kohane, mida ei muuda põnevamaks ka ebatavaline setting. Samuti ei avaldanud muljet autori stiil. Lauseid justkui ritta seada oskab, kuid neis puudub elu. Tekst on suhteliselt tuim ja kuiv. Vähemalt olid detailid paigas ja korralikult läbi mõeldud. Maha matta ma autorit päris ei kavatse, kuid erilist muljet tema debüüt ka ei avaldanud. Äkki läheb edaspidi paremaks...
Teksti loeti eesti keeles

Üpris meeldiv lugemine.
3= siiski rahuldav, eks ole.

Laias laastus olen mitme ülaloleva arvustusega nõus - lobe ja lihtne lugeda, aga põnevust jääb vajaka. Siiski kiidaksin autorit mitme üsna ootamatu süžeepöörde eest - kuna raamatu stiil on nii vanaaegne, tekib lugedes alailma tunne, et ka loojutustamine peab sama vanaaegne olema, aga õnneks ei ole. On mõned täitsa armsad ootamatused.
Oletan, et autor kirjutas selle tavalise, sirgjoonelise ja mitte väga haaravate tegelastega, natuke lastekirjandusliku loo sihilikult - raamatut lugedes on just nimelt selline tunne, nagu oleks kaasaja inimene võtnud kätte ja otsustanud teha kergelt paroodilise, aga samas austava kummarduse 19. sajandi seiklusjuttudele, liites sinna juurde lohed ja kirjutades oma peakangelase tüüpiliseks tollaseks Positiivseks Jutukangelaseks.
See on selle raamatu kaval nüke - Positiivne Kangelane on kohati talumatult empaatiavõimetu ennasttäis kuivik, kellele tahaks mõne mõistust-koju-toova tutaka anda. JA selgesti ei ole autor seda olukorda kogemata tekitanud. Ta hoiab hoolikalt seda joont, et Laurence`i eelarvamusi ning nõmedusi muudavad ainult tekkivad reaalsed olukorrad, mida ta ei suuda oma senise maailmapildi konteksti mahutada. Kui mahutab, on ta ikka sama nõme edasi.
Ja kui need tekkinud olukorrad ikka otse ei _nõua_ mingit sisemist muutust ega sallivuse kasvu, arengut meie Positiivse Kangelasega ka ei toimu. Ta on selline kaunis rigiidne tüüp - olgu ta muidu pealegi kangesti 19. saj. seiklusjuttudest pärit üliinimeste moodi, ega ta nii väga Positiivne tegelikult olegi.

Muu olulise on teised juba ette ära öelnud. Raamatut võiks soovitada nt kergeks ajaviiteks noil hetkedel, kui aju on väsinud, üldse pingutada ei taha, aga meeldiks mõned tunnid mahedalt sirgu lasta. Nt pärast pikka kooli/tööpäeva rongis lugemiseks.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019

Autorite sildid: