Kasutajainfo

Kristjan Sander

8.12.1977-

  • Eesti

Teosed

· Kristjan Sander ·

Sees

(jutt aastast 2019)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
2
2
0
0
Keskmine hinne
3.8
Arvustused (5)

Stiilipunktid nopib Kristjan Sander selle jutuga ära. Kuidagi väga tuttav tunne on seda juttu lugedes. Viimati tekkis see tunne "Üheksa homse" lehekülgedel. Et camp ja pulp... Olgu Asimov kui suur tegija ulmes tahes, isegi tema loomingust suur osa aegub. Nii jääb järele miskit sorti kunstiline õhkamine.
 
On Uksed - et Sander ise eessõnas seletab ära, et tegemist on teleportatsiooni seadmetega, siis tore - see on selge. Natuke veidra võitu tundub valik (mu meelest eba-asimovlik) hakata tegelema nende seadmete ühiskondliku mõju uurimise asemel ühe tütarlapse kadumise juhtumiga, mis lõpuks taandatakse kukeseente kuulamise kunsti tasemele ära. Lool on oma puänt ka, mis tekitab sellist kerget kohmetust. Mul on tunne, et midagi oleks nagu puudu, midagi olulist, mille tulemusena loetu mulle korda ka peaks minema.    
 
Kummardusena Asimovile täidab eesmärgi ära.
Teksti loeti eesti keeles

Sanderi loo täielikuks hoomamiseks on vaja kursis olla Asimovi jutuga "It's Such a Beautiful Day", mida pole seni eesti keelde tõlgitud ja mis on ka mul seni lugemata, ehkki lisaks autoripoolse saatesõna lugemisele uurisin selle loo kohta ka Baasi arvustustest, mis tegevusmaailmale mõningat selgust lisasid.
Tegevusmaailm mõjub üsna omapäraselt (1950. aastate vaimus tulevikutehnoloogiale on lisandunud hilisemad "pärismaailma" tehnoloogilised ja kultuurilised nähtused nagu näiteks mobiiltelefonid). Irooniline lugu suhteliselt päevakajalistel teemadel, mille puänt minus (erinevalt eelarvustajast) kohmetust ei tekitanud. Tugeva plussiga "4" võib sellele jutule kõhklusteta hindeks anda. 
Teksti loeti eesti keeles

Sander on kirjutanud loole "It's Such a Beautiful Day" järje, mis jätkab Asimovi mõneti ühiskonnakriitilist teemat, kuidas tehnoloogia inimkonda mõjutab. Uksed ehk portaalid võimaldavad inimestel hõlpsalt ruumis ümber paikneda elik külla/teatrisse/tööle/poodi jne minna, ilma et peaks tüütut kodust halva ilma kätte väljumist ja liiklemise tüütut agooniat taluma. Kuigi Ukse omamine on esialgu kättesaadav rikkamale osale ühiskonnast, leidub neid juba piisaval hulgal, et mõju inimeste käitumisele ja mõtlemisele on tajutav.
 
Naerma ajas see bakterite leviku kirjeldamise koht, mis on ilmselt mõeldud illustreerimaks teatud seltskonna täielikku ignorantsust. Pole siis imestada, et vandenõuteooriad kergesti kanda kinnitavad.
 
Jällegi jäi ette lõpp. Kui oma varasemas loomingus on Sander lühivorme nõtkelt lahendanud, siis siin on kuidagi liiga nuiaga pähe. Samas on omal kohal kriitika, mis viimastest lõikudest välja kumab.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arust täiega nauditav lugu ja kuigi mina arvasin puändi juba ette ära ("no kas tuleb ... tuli!"), oli lugedes tunne, et oi, vau, nagu päris! Kas terve antoloogia on selline?! 
Täpselt tasakaalus jabur viiekümnendate emme ("viimseni paigas" soengu, poisipea ja bakterimaaniaga äärmiselt hirmus), vandenõuteooriate ja väikese heinleinikummardusega. Ja samas üleni huvitav, kuskil ei veninud. 
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Nüüd, kus olen Baasi sisse kõik "Praktitšnoje izobretenie" lugude arvustused ära valanud, on kord kogumiku enda käes.
Üldiselt läksid need väikesed vene fantastikakogumikud aasta-aastalt ikka veidi kehvemaks (eks esimestesse oli koor ka riisutud), kuid lugeda ikka kannatas. Eriti seitsmekümnendate keskel ("Lilli" polnud siis veel trükitud, näiteks).
Keskmiselt said jutud minult hindeks 3,13. Las' ta nii siis jäädagi. Kolm ja pool tegelikult, aga "nelja" ka ei taha anda.
 
 
Teksti loeti vene keeles

On kaks sõpra, üks poissmees, teine abielus. Nagu ikka, unistavad kergest rahateenimisvõimalusest. Selle teise tüübi naine räägib ühel päeval et tema isa olla kõik oma leiutised-avastused ühte raamatusse üles kirjutanud. (Ainus teadaolev leiutis on nn. kunstlik vikerkaar, mida on reklaamiagentuuridele olnud kerge maha müüa).
Otsitakse raamat välja ja sõbrad hakkavad seda uurima. Tekst on peaaegu mitteloetav (paljudes keeltes vaheldumisi ka veel), aga lõpuks nad leiavad mingi vahendi retsepti. Vahendi nime nad tõlgivad kui "universaalne parandaja", pealekauba on seal jutt mingist 25 aastast. Ju vanamees kulutas nii palju selle valemi saamise peale...
Tehakse sodi valmis ja hakatakse katsetama... aga edasi lugege ise.  
Teksti loeti vene keeles

Lugedes oleksin tahtnud härjavõitluse üksikasju pisut paremini tunda, aga, noh, vähemalt teadsin, mis on viimane vaatus.
Kui toreadooride nimed (ja ka korriida kirjeldus) viisid mõttele, et tegu on naljalooga, siis lõpp osutus veidi teistsuguseks.
Teksti loeti vene keeles

No ei ole minu jutt. Ilmselt kõigi nende pärast, kes räägivad, kuidas nad taimedega suhtlevad ja kuidas lilled longu vajuvad, kui nende peale käratada ja...
Teksti loeti vene keeles

Natuke Simakit meenutav jutustamisviis (ei tule asjale kahjuks). Minategelane on kasvatanud üles kaks suurepärase tehnilise haridusega poega, kes vabal ajal oma oskusi mustkunsti huvides rakendavad. Sealt tuleb papal idee...
 
Teksti loeti vene keeles

Väga hea põhjendus sellele, et kui surematus oleks tehniliselt isegi võimalik, poleks meil sellest ****agi kasu.
Pall läheb maha pisut loenguliku esituse eest.
 
Teksti loeti vene keeles

Noh, esmailmumise koht on küll jummmala õige saanud. Kuskil ameerikamaa kolkas tahavad farmerid saaki koristama hakata, aga ei saa...
Kohati naljakas, kohati õige veidi tüütu lugu, mis minu sees kergitas üles Simaki "All Flesh Is Grass" ... ja paaris kohas Ijon Tichy reiside piraatkartulid. Viimase eest pool palli juurde, muidu olnuks 3 1/2.
 
Teksti loeti vene keeles

Krt, 14 aastat enne mind on mul sõnad suust võetud. Aga, noh, lohutan end sellega, et Vonneguti jutt sobib Strugatskite AAA kondikavaks...
Teksti loeti vene keeles

Asimovi loo "The Dead Past" nigel ümberjutustus. Pealegi jääb lõpust mulje, nagu olekski oht inimkonna kohalt kadunud.
Teksti loeti vene keeles

Eks see jutt natuke A- või H-pommi varjus kirjutatud ole, kuid sellest hoolimata on jube, kui iga frukt saab vaadata, mida sa tegid möödunud aastal... või sekundi eest...
Ja leiutise saladuses hoidmine ei õnnestu mitte kunagi mitte kuidagi. Ikka leidub järjekordne geenius.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Sihuke leiutise-fantastika... millegipärast meenus mulle Bogomil Rajnov samast riigist, kuigi temal fantastikaga kül pistmist polnud, ega Rodevil rinnakate spioonitaridega...
 
Teksti loeti vene keeles

Tsivilisatsioonide kontakti lugu, välja peetud asimovlikus mõttes: ükski arenenud tsivilisatsioon ei saa olla vaenulik.
Teksti loeti vene keeles

Taas lugu meeste ja naiste vahelistest suhtest. Ja sellest, et õnn ei peitu rahas...
Originaali pealkiri on parem kui jutt ise.
 
Teksti loeti vene keeles

Nunnu jutt. Mõned ilmselt ütlevad -- sentimentaalne. Kuid parajalt lühike, et mitte tüütama hakata.
... Tegelased on ilmselt pikemat aega abielus olnud.
Teksti loeti vene keeles