1.
8
3.875
1.
16
3.688
2.
19
3.684
3.
8
4.125
4.
3
3.0
5.
2
2.5
1.
1
4.0
2.
4
3.0
3.
6
4.167
4.
3
3.667
5.
11
4.636
6.
11
2.909
7.
5
3.8
8.
8
3.875
9.
8
4.5
10.
8
3.5
11.
1
3.0
12.
7
4.0
13.
7
4.143
14.
8
4.25
15.
3
3.0
16.
9
3.444
17.
5
3.8
18.
4
3.75
20.
3
3.667
21.
2
2.5
23.
5
3.8
25.
2
4.0
1.
6
4.333
2.
4
4.25
(jutt aastast 2015)
eesti keeles: antoloogia «Pikad varjud» 2015
Nüüd on veel parem.
See idee, et needus on pikaajaline asi, mitte ei lähe, nagu hollywoodi filmides, paari nädala-kuuga täide, on nii omane ja eestipärane tõde. Ning kõik tegelased on omased, usutavad, kaasaelamist tekitavad, keegi pole üleni must, keegi pole isegi üleni valge. Päris inimesed päris tunnete hunnikus oma parimat tegemas.
Lisaks polnud ka üldse igav lugu ning lõpus oli ka veidi lootust ning head.
Üleni väga hea.
See, et KS sõna valdab ning ajaloolistes detailides asjatundja on, pole saladus ning on kahtlemata tore, kuid minu meelest on ta käesoleva looga asunud sama vagu kündma, mille sisseajamises ta umbes kümmekond aastat tagasi Marek Simpsonit süüdistas. Tsiteerin: "me kõik teame, et iga päev juhtub selliseid lugusid, millest Sa kirjutad /.../ Kui sa aga tahad sellest kõigest ilukirjandust, st. kunsti luua, siis pead sa seda teisiti tegema /.../ Praegusel kujul ei lähe sinu looming lõviosale lugejatest lihtsalt korda -- mitte selle aine, vaid esituslaadi tõttu."
On raske täpsemini öelda.
