Kasutajainfo

Kristjan Sander

8.12.1977-

  • Eesti

Teosed

· Kristjan Sander ·

Õhtu rannal

(kogumik aastast 2012)

eesti keeles: Tallinn «Varrak» 2012

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
1
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.25
Arvustused (4)

Ei meeldi mulle eestikeelsetele raamatutele arvustusi kirjutada, hoopis teine asi on arvustused võõrkeelsetele. Seal toon välja, millest jutt/raamat räägib, meeldis või ei meeldinud ja miks siis. Näitena kas või eilne Kalugini Bez variantov arvustus. Eestikeelseid loevad ju nagunii kõik, nii et ülevaade jutust/raamatust on asjatu. Ka Kristjan Sandri kogumiku Õhtu rannal kohta annan vaid teada, mis meeldis ja mis ei ja miks siis sedasi.

Meeldis – eelkõige stiil. Laused on täpsed ja ratsionaalsed ning nende sisukus teeb lugemise nauditavaks. Kolme juttu nautisin sedavõrd, et hindes pole kahtlust. Viis:
1) Galahar. Hästi välja mõeldud maailm, kohtumine „võõraga” on usutav ja samas mõnusalt teistpidine. Lugejana oleksin eelistanud peatükk 9 loengu asemel lühemat teavet: näit. et Maalt pärit bakter Bdellovibrio tõttu hakkasid planeedil kiiresti vohama seni allasurutud nitrifitseerivad bakterid ja seninägematu lämmastikurohkus pani taimestiku vohama. See selleks – kogumiku mõjuvaim lugu.
2) Linn. Jutt meeldis oma meeleolu poolest ja sellepärast, et jätab ruumi erinevatele tõlgendustele.
3) Loodimine. Väga sugestiivselt kujutatud miljöö. Tabav tähelepanek jõukate kohtade kalmistutest, kus hauaplatsid on betoonpiirdega naabritest eraldatud.

Kolme jutu puhul polnud minu vastuvõttev „mina” samal lainel kirjaniku omaga, kuid hea mulje nad jätsid. Hindeks neli:
4) Punksi metamorfoos. Algus – esimene peatükk raamatutest, raamatukogudest, antikvariaatidest ning peategelasele nii vajaliku köite leidmisest – oli suurepärane. Teine ja kolmas peatükk – vajalikud ja head. Sündmused Katku Maara juures enam millegipärast ei köitnud.
5) Kolmevalitsus. Mõjuvalt skisofreeniline idee ja selle üsna loogiline arendus.
6) Rulett. Jutule pole midagi ette heita, aga millegipärast viiega nagu ei tahaks hinnata.

Ainsa jutuna ei avaldanud mulle mingit mõju kogumiku nimilugu Õhtu rannal ja sellele siis hindeks kolm. Mina hindan kogumikke alati üldmulje järgi ja Õhtu rannal mulje oli vägagi positiivne. Rohkem sihukesi kogumikke! Kindel viis.
Teksti loeti eesti keeles

See kogumik ei ole mõistagi nii kontseptuaalne tervik kui "13 talvist hetke", aga hoolimata tekstide päritolust erinevatest perioodidest ei lagunenud asi terviku mõttes ka väga laiali. Sellest hoolimata jäi "Talvistest hetkedest" kui kogumikust kuidagi tugevam mulje (lood eraldi võetuna on veel hoopis eraldi teema), mistap piirduks siin tugeva neljaga. Igal juhul kogumik, mis kindlasti väärib kunagi ka ülelugemist.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks rühmitusid kogumiku lood kolme gruppi.
Esimeses grupis on toorikud, mis poleks tohtinud veel trükivalgust näha. Nendeks on „Kolmevalitsus“ ja „Õhtu rannal“. Alati pole tark asju ütlemata jätta, eriti kui need on olulised. See on sama, mis näidata filmi asemel treilerit ja ütelda, et film mõelge nüüd ise välja. Lugeja peaks küll kaasa ja edasi mõtlema, aga mitte välja mõtlema. Seega kogu esimesed lood ei pakkunud, vaid õrritasid. Nüüd ootaks nende väljatöötatud variante, nimiloost vahest isegi (lühi)romaani.

Autori jutustavad lood on aga köitvad. Ta oskab detaile tähele panna ja edasi anda ning meeleolu luua. Eriti nauditav oli raamatu lõikes antikvariaadistseen.

Midagi jäi minu jaoks siiski vajaka lugudes „Loodimine“, „Linn“ ja „Rulett“, kuigi stiililiselt olid need täitsa muhedad lugeda. Esimese puändist ei saanud ma aru ja kuna pole õudusfänn, siis ei viitsinud palju pingutada ka. Ilmselt oli seal alltekste ja viiteid ja muud sellist. Teine on jällegi hästi kirjutatud, aga see ütlematajätmise koht on natuke liiga suur. Kolmas on igati hea ja ka lõpupoint eksisteerib, aga teema on pisut kulunud.

Viie väärilised olid „Punksi metamorfoos“ ja „Galahar“. Mõlemad ideega, köitvad, üllatavad ja lõpetatud. Jutud, nagu jutud peavad olema.

Kogu oli kokku seatud mõnusas crescendos ja üldmulje täitsa nelja vääriline.

Teksti loeti eesti keeles
5.2013

Kusagil viis aastat tagasi võtsin raamatukogust sama autori eelmise kogumiku ja viisin õieti avamatagi kaks nädalat hiljem tagasi. Ärge küsige parem miks, sest ma ei tea. Kristjan Sanderi uusima kogumikuga oli mul aga rohkem õnne.

Sõltumata sellest, mida ma enne Kristjan Sanderi loomingust lugenud või mida sellest kõigest arvanud olen, on ilmselt tegu eesti ulmes minu veregrupile kõige sobivama autoriga. Selle võib suuresti kirjutada Kristjani imelise oskuse arvele mittemillestki mull kokku kirjutada. Oskus avaldub kõige ehedaimal moel "Punksi metamorfoosi" kahel esimesel leheküljel. Jah, see just ongi päris kirjandus (või siis selline, mis minule mõjub).

Mäletatavasti lõi Kristjan Sander eesti ulmes ukse lahti suure pauguga, so "Algernonis" ilmunud fragmendiga "Galahar". Mõnede lugejate/kriitikute arvates oli tegu esimese tõeliselt täiskasvanud tekstiga eesti ulmes (ehkki mittetäiskasvanud tegelastega, tuleb märkida). Arvati-loodeti, et autor kirjutab sellele kohe otsa ülejäänud romaani, mis siis kõik pirrud lõkendama lööb. Need ulmad ei realiseerunud. Mäletan et lugesin loojuppi omal ajal, nohisesin heakskiitvalt, umbes stiilis "pane edasi" ja unustasin kogu loo. Umbes sama reaktsiooni kutsub esile ka "lõpetatud" "Galahari" lugemine, selle vahega, et tegelikult on hea, et niigi läks, saab selle piinliku peatüki kinni panna ja edasi minna. Kindlasti on KS selles tekstis tehniliselt kobavam kui praegu üldiselt ning värskeimas versioonis pole varasemat osa ümber kirjutatud.

"Galahari" "rabavale originaalsusele" järgnes pastiššide periood, mida siin kogumikus esindavad "Linn", "Rulett", "Loodimine" ja "Punksi metamorfoos". Üldiselt jääb neist mulje kui harjutustöödest. Kaks esimest maitsevad hästi, sulavad suus ja ei toida üldse. "Loodimisest" jääb juba mingi üldine fiiling meelde. Nende lugude ühine häda on, et süžeed kui sellist sisuliselt pole, on vaid pildimaalimine. Ülihästi algav Hargla austus- v mõnitusakt, kuidas soovite, laguneb lõpuosas ära, ta on lihtsalt tasakaalust väljas; üleüldse jääb Sanderi lugude juures silma teatud kärsitus - lood algavad hästi, kuid siis näib autorit valdavat tüdimus v kontseptsiooni puudumine, kuidas see lugu edasi minema peaks ja pillid pannakse erilise kiiruga kotti.

Uue hingamise märgiks KS loomingus olid minu jaoks kaks juttu Täheajas nr 4 (ja on sügavalt arusaamatu, miks nad mõlemad siin raamatus esindatud pole). Nende palade juures ei tekkinud enam seda KS varasema loomingu puhul nii vältimatut küsimust, et "MILLEST ta küll krt kirjutab ja MIKS?!?!". "Õhtu rannal", kogumiku nimilugu on nii pilt kui tegevus, ühendatud suurepärase kirjeldusoskusega - kookonis laekuvad olendid joonistuvad neile pühendatud lõike lugedes elavalt silme ette. Hea, tervikuna meeldinud loo puhul on alati raske täpselt formuleerida neid meeldimise põhjusi, ei oska ma rohkem midagi siia lisaks öelda.

Idee poolest võiks vinge lugu olla ka kogumiku kõige värskem tekst "Kolmevalitsus", aga ei, see jutt on selgelt alakirjutatud. Minu meelest eksisteerib mingi kaine mõistuse seaduspära, et kui jutus kirjeldatu on midagi hoopis uut ehk tavaloogikale harjumatut, siis samaaegselt ei kukuta oma kirjandustehnilise arsenaliga välgutama - lugeja on niigi segaduses. Seda KS selles loos aga just teeb, on samas ka sõnade ja infoga napp ja tekst ei hakka elama ka mitmekordse lugemise järel (mida ma naiivses lootuses tegin). Lõpuks hakkavad eriliselt närvidele käima lõikude eraldamiseks kasutatud kellaajad, millel pole tegelikult üldse mingit funktsiooni.

Kogumikule kokku annan aga hindeks nelja, sest hoolimata ilmsetest puudustest pea igas loos oli teda tegelikult üsna meeldiv lugeda. Midagi selles stiilis, et isegi kui sport ja eeskätt resultaadid ei huvita, siis võib nautida ka mõne sportlase perfektsuseni viimistletud tehnikat.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2022
juuni 2022
mai 2022
aprill 2022
märts 2022
veebruar 2022

Autorite sildid: