Kasutajainfo

Kristjan Sander

8.12.1977-

  • Eesti

Teosed

· Kristjan Sander ·

Õhtu rannal

(jutt aastast 2008)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 4: Flööditüdruk» 2008
Kristjan Sander «Õhtu rannal» 2012

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
2
6
0
0
0
Keskmine hinne
4.25
Arvustused (8)

Jälle päris korralik jutt Sandrilt. See, et tegelasteks on mingid imelikud venelased ei tohiks muidugi enam kedagi üllatada, Sandri slavofiilsus on juba üldtuntud. Viriseda võiks ka selle üle et jutul puudub lõpp; tegelikult ka algus, toimunud sündmustest saab küll ülevaate tagasivaadete kaudu, aga kogu see novell jätab mulje, et tegu on peatükiga mingist romaanist (kusjuures mitte esimese peatükiga). Tegelased on suht kahvatud ja põhiaur läheb olukorra kirjeldamisele. Selgusetuks jääb ka, kuskohas tegevus siis toimub (ega ometi Lasnamäel, lubage naerda, kui siis juba Peterburis) ja kuidas see veeuputus õieti tekkis. Ookeanisuuruse jääkamaka maaleprantsatamise puhul nädala aja pärast küll kuskil majade katustel päikest ei naudita, aga see selleks. Lugu oli Sandrile ebatüüpiliselt üsna huvitav ja saab sellepärast nelja.
Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest väga hea tekst ja eelarvustaja etteheiteid ei jagaks... Lugu moodustas omaette terviku, veeuputuse tekkimine oli põhjalikult lahti seletatud ja peategelasi imelikena ei defineeriks (ehkki venelased olid nad küll jah, samas võib ju ka neist lugeda, kui oled enamus elust anglo-ameerika kultuurikeskkonnas elanud, päris värskendav vaheldus). Sellest, et tegevus toimub lähituleviku Venemaal, oli lihtne aru saada kasvõi fraasidest nagu "Tšetšeenia ja Turkmeenia veteran".

Peategelaste sõbralik reaktsioon kohtumisel hiidkiiliga oli lausa imetlusväärne, sest vähemalt minus on mõte hiidputukatest alati õudust äratanud...

Teksti loeti eesti keeles

Midagi kahtlast on toimumas. Pesitsevad mingid tüübid mingi hoone katusel, ümber-ringi laiub vesi, ning ootavad ilmselt oma aeglast lõppu. Siis avastavad nad mingisugused mürakad kiilid, kellega on inimestel võimalik lennata. Seda osad ka teevad. Üleüldiselt korralik jutt, kuigi ilma alguse ja lõputa. Meeleolu oli hästi tabatud ning kirjeldused kenasti õnnestunud. Midagi muud seal aga ei olnud. Neli
Teksti loeti eesti keeles

Vist parim Kristjan Sanderi jutt mida ma lugenud olen. Meeldis just see, kuidas maailma lõpp oli edasi antud mitte jumala, vaid tavalise inimese vaatepunktist. Olukord on esialgu segane, tasapisi aga saabub mingil määral arusaamine et mis siis lahti on. Ja see olukorra selginemine toimub ühtlaselt kogu jutu jooksul, nii et lugedes ei hakka kordagi igav. Selles osas tekkis mul lugedes võrdlus Matt Reevesi väga hea elukafilmiga "Cloverfield".

Alguse ja lõpu puudumist mina jutule ette ei heidaks, sest minu arusaamist mööda autori eesmärgiks ei olegi kogu sündmus otsast lõpuni ära jutustada vaid just nimelt kujutada üht fragmenti sellest. Just niisugune segadus tundub apokalüpsisesse sattunud tegelaste seisukohast realistlik ja paneb lugeja mingil määral samasse olukorda.

Teksti loeti eesti keeles

Mu õde rääkis mulle kunagi, mingist ägedast loetud jutust ja Ulmekirjanduse BAASi abil tuvastasin ma, et see pidi seesama jutt olema...

Loo sisu on intrigeeriv ja samas lihtne: mingid tegelased on paaneelmaja katusel lõksus, sest on toimunud mingi katastroof ja veetase on kõvasti tõusnud. Sügav vesi loksub ka ümber sellesama paneelmaja.

Autor annab küll mõista, et kusagil mägedes võibolla läheb elu vanamoodi edasi, aga mitte lauskmaal ja rannikualadel. Mis juhtus, see saab jutu kulgedes küll pisitasa selgemaks, aga täit tõde me teada ei saa, sest seda ei tea ka jutu tegelased. Lugeja saab aga meeleoluka pildi tegelaste ellujäämispüüdlustest ja sellega seonduvatest mitte eriti humaansetest seikadest.

Kuna mul tükk aega almanahhi «Täheaeg» seda köidet polnud, siis sain ma juttu lugeda alles nüüd, kui see ilmus Kristjan Sanderi autorikogus.

Nagu juba mainitud, on tekst meeleolukas... ka on seda lugedes tunda, et autor on küps kirjanik, kes valdab sõna ja süžeekerimisoskust enam kui vabalt. Kuni jutu lõpuni olin ma veendunud, et siit tuleb maksimumhinne, aga tuleb hoopis väga nõrk neli, sest lõpp on pettumus. Õigem oleks vast öelda, et lõpu puudumine valmistab suure pettumuse. Jah, mõistusega saan ma aru, et ka nii võib, aga emotsionaalselt pole ma pakutuga rahul, sest autor läks taaskord kergema vastupanu teed. Ja seda ütlen mina, kes ma üldiselt olen napimate kirjanduslike vormide austaja...

Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt meeldisid taas kirjeldused ja teostus, ent samuti jäi veidi häirima teksti fragmentaarsus ehk lahendamatus.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: mai 2022
aprill 2022
märts 2022
veebruar 2022
jaanuar 2022
detsember 2021

Autorite sildid: