Suur-Mexica kodusõja eest pagenud emigrant, kellest on naaberriigis saanud politseiametnik, saab uurida oma halokunstnikust kaasmaalase ja -emigrandi mõrvaloo. Mõlemad on naisterahvad. Üldse on kõik olulisemad tegelased selles jutus naisterahvad - osav võte algaja kirjaniku jaoks! Pole ohtu vastassoost tegelaste mõtte- ja käitumismallide kujutamisega võpsikusse panna.
Maailm, kus kõik see tegevus toimub, on üksjagu alternatiivajalooline. Umbes sel ajal, kui Hernan Cortes oma konkistadooride kambaga Asteegi Impeeriumis maabus, jõudsid sinna teiselt, Vaikse ookeani poolt hiinlased ning Cortesi gäng peksti ühiselt välja. Sestap on ka selle loo "tänapäev", see reaalsus veidi teistsugune. Kogu see Ameerika on üsna hiinalik... kuigi vist mitte otseselt enam asumaa. Aga, noh, üks kollase rassi värk kõik. Kuigi tänavapildis on täiesti olemas ka viited asteekide panteonile, on inimesed üldiselt pigem taoistliku või budistliku ilmavaatega. Ning kusagil kaugel asuva keisridünastia suhtes on respekt olemas.
Kokkuvõttes kena väike vaikne mõrvalugu asteegi diasporaas intrigeerival alternatiivajaloolisel foonil. Sisuks siis pagulus kui selline. Pagulaste sisemaailm, nende puruks rebitud hing ja mälestused ning see, kuidas igaüks eraldi on selle paguluse ja kodumaatuse paradoksi enda jaoks lahendanud. Ilus ja kurb.