Kasutajainfo

Stanislaw Lem

12.09.1921-27.03.2006

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Stanislaw Lem ·

Opowiadanie Pirxa

(jutt aastast 1965)

eesti keeles: «Pirxi jutustus»
«Horisont» 1968; nr 11

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.4
Arvustused (5)

"Mitmes erinevas keeles", kuid eesti keeles kõige rohkem. Tegelikult olen ma üpris väga hämmastunud.

Ausalt!

Reeglina on eesti keeles ilmunud lood korjanud endale vähemelt paar-kolm arvustust külge, "Pirxi jutustus" aga seisab orvukesena juba teab mis ajast. Kummalise maailma paratamatus...

Lugu algab Pirxi ausa ülestunnistusega, et talle ulmekad meeldivad, kuid paraku ainult tõelised sopakad. Lugemisaega peaks Pirxil piisama, kuna temast on saanud tundide arvu täislennanud patrull-lendur. Nagu ta ise mürgiselt kommenteerib, on ta lendur vaid neil päevadel, kui pensioni makstakse. Sellele vaatamata on lennukihk veel nii suur, et ta hakanuks kasvõi vanniahju piloteerima, suudaks see vaid pisutki kiirendust anda. Nõnda möllibki Pirx ennast Brasiilias ühele laevale koos üpris kirju seltskonnaga (inseneriks on tal näituseks teedeehitusinsener. vimaselt küsiti tööle võtmisel, et kas ta masinaid tunneb; vastuseks oli muidugi "Jah!", kuna TEE-EHITUSmasinaid ta ju tundis). Firma, milline ta värbas, realiseeeris imelihtsat äriideed: kuna Kosmosse on juba saadetut igavene posu rauakolu, millest tähelepanuväärne osa seal tulutu ja kasutuna sihitult tiirleb, siis jääb see vanametall vaid kokku korjata ja ümber sulatada. Muidugi, et taoline äriidee ka rentaabel oleks, ei tohtinud laevad (ega ka mehed!). mis seda vanarauda korjasid, ise utiilist suurt paremad olla. Lendabki Pirx taolisel kirstul, veel mitukümmend tuhat tonni seisumassi samasuguseid kirste slepis ja siis juhtub katastroof...

Ei, mitte midagi hirmsat, lihtsalt mups. Terveks jäävad vaid Pirx, juba mainitud insener ja mulatist radist, kes on ennast piiritusega (seestpoolt) nii põhjalikult ära deshinfitseerinud, et talle ei hakka enam peale ei ussi-, ega püssirohi.

JA SIIS...

Aga sellest lugege juba ise!

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kodanik Pirxil on ülihea huumorisoon ja eelkõige tohutu entusiasm. See laseb tal end värvata pentsikusse ettevõttesse pentsiku meeskonnaga, kus ta kogeb midagi pentsikut. No igatahes ületab see meteoriidisaju ja meeskonda tabanud haiguse. Naljasoolikas aga väljendub eelkõige tema suhtumises kosmosesse, halba ulmekirjandusse ja hiljem kirjutatud jutustusse. Peale selle anneb ta aru, et ega keegi ikka tema sõnu usu.
Teksti loeti eesti keeles

Leidsin kastipõhjast vedelemast 1968-aasta "Horisondist" tehtud koopia. Ju siis olen seda lugu ka varem lugenud aga suurt midagi polnud meeles.

Üllatas, et Stanislaw Lem ka Pirxist selliseid naljalugusid kirjutas, sest mulle tundus vähemalt alguses, et pigem oleks pidanud peategelase nimi Ijon Tichy olema - huumor oli täpselt seda tüüpi.

Lõppes aga lugu kurvalt - vähemalt inimkonna jaoks. Aga ehk ei väärinudki too ühiskond enamat?

Teksti loeti eesti keeles

Pirx meenutamas ühte tööreisi laevaga "Öö Pärl". Laeva meeskond on juhuslikult värvatud ja alamotiveeritud. Pealegi on neid tabanud tõvelaine. Peale Pirxi on haigusest pääsenud laeva sidemees ja insener. Kui romude rongi enda järel läbi kosmose vedav "Öö Pärl" sattub süsteemivälisesse meteooripilve, peab Pirx kuidagi toime tulema ja peale selle veel julgustama inseneri.

Tegemist on naljalooga, kuigi enamus huumorist mulle kohale ei jõudnud. Naljaloona on vist mõeldud ka Lemi Ijon Tichy seiklused, mis mulle kunagi loetuna suuresti tajumatuks jäid.

Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Väga õpetlik jutt. Selgitab meesterahvastele, et kui naine on mehele kord käpa peale pannud, siis pääsu pole. Ja et iga naine on nõid (olgu, Kroonika kaanepiltide kohta ma seda ütlema ei hakka) ja et ainus, mida mees teha saab, on valida, kas äratab ingel-nõia või saatan-nõia.
Et me kõik ikka need inglid üles leiaksime.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Fantastikakogumikku on valitud jutud, mis viivad meid läbi kogu Päikesesüsteemi. Tõsi, Neptuun on miskipärast vaatluse alt välja jäänud. Ju siis on nii nõme planeet.
Head lood on. Kui välja arvata Zegalski ja Raschi omad, mille puhul ma saan ainult arvata, et ju oli paras protsent vennalikke sotsmaid raamatu avaldamiseks vajalik või vähemalt kergendas seda. A' nüüd neid lugema ei pea. Ülejäänusid tasub.
Teksti loeti vene keeles

Taas sihuke teadusliku fantastika jutt ... või "hard sf", nagu tänapäeva inglisekeelses maailmas vist tuleks öelda.
Teksti loeti eesti keeles

Sihuke bürokraate ja positsiooni-pärast-teadlasi pilav jutt, üsna kenasti vormistatud. "Viiest" jääb siiski midagi vajaka, kuigi ei teagi, mis just.
Võrgus olemas.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kõigepealt mulle meenus "Kon-Tiki". Ja siis "Scotti viimne ekspeditsioon". Ja siis veel palju Maal toimunud ekspeditsioonide raamatuid. "Miks peaks Everesti otsa ronima?" "Sest see on seal." Ja veel see tähelepanek, et kui Kolumbus oleks oodanud rauast aurulaeva või Boeing 747-ga reisimise võimalust, poleks ta eriti kaugele jõudnud.
Jah, on sihuke lihtsake jutt. Jah, Merkuur EI ole pidevalt ühe küljega Päikese poole. A' mis sellest.
Gutenbergis olemas.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

20200202 ja kolm on kohtu seadus -- väikese "Horisondi" varamust üks üsna kurb jutt. Kas kuidagi nii saaks teha, et kõik ajakirjanikuhakatised selle läbi loeksid?
Teksti loeti eesti keeles

20200202 ja veel üks kummardus väikese "Horisondi" fantastikavaramule. Lugu ajab ikka ja jälle itsitama.
Elulähedusest: Heinlein defineeris ühes oma jutus juba kas 40. või 41. aastal jalakäija kui inimese, kellel on õnnestunud oma auto ära parkida.
Teksti loeti eesti keeles

Sihukesel ilusa näoga kuupäeval (20200202) lausa peab mõne mõnusa jutu kohta hinnangu andma. Olgu siis see üks neist väikese "Horisondi" pärlitest. 
Teksti loeti eesti keeles

Mõned raamatud on põhjendamatult kauaks arvustamata jäänud... nii ka see. A' võib-olla on asi selles, et eelarvustajad on kõik ära öelnud; minu kirjutamatajääv arvustus läheks vist kuhugi Wõroka alias Tundmatu Arvustaja ja Ats Milleri kirjutiste vahele.
Igatahes on raamat märkimisväärne juba järgmise pisiasja pärast. Punkmuusika ja mina oleme ortogonaalsed, aga see hüperboloidi-lugu jäi mulle kõrva ja kuulan teda suure mõnuga siiani. Ju siis tekitab romaan igasuguseid vägevaid tundeid.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

 Üldiselt oleksin "nelja" pannud, kuid et kaasarvustaja Ats Miller hindas teost "täiesti ilge suhtumise eest teistesse rahvastesse" "ühega", pannes samas täpselt samasuguse suhtumisega "Kadunud maailmale" "viie", püüan pisut õiglust jalule seada.
Teksti loeti eesti keeles

Teate, vanasti, kui inimesed veel teaduslikku maailmavaadet pooldasid,  käiski osa tolle tutvustamisest just nii. "Romaanid teadusest" või kuda see määratlus Verne'il oligi. Obrutšov tahtis lugejatele tutvustada paleontoloogiat ja valis sihukese esitusviisi. Punkt.
Pall läheb maha 1) "kõik-tõendid-kadunud"-lõpu ja 2) Doyle'i raamatu mahategemise eest saatesõnas.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arvates kindlustab selleteemalise kogumiku tegemine iseenesest neli palli, millele kogumikku kuuluvad jutud liidavad mingi arvu, mis halvemal juhul muidugi võib negatiivne olla. Vaatame.
Hinde "5" said minult kaks juttu,
"4" -- neli,
"3" -- viis ja
"2" -- üks.
Millest nähtub, et 1) hinnete jaotus sarnaneb gaussiaaniga niivõrd nagu ta sellise praktiliselt olematu valimi korral üldse sarnaneda saab ja 2) kõver on nihutatud arvtelje kasvava haru poole (keskväärtus on 3,58). Seetõttu on lähtekohaks olnud neljale pallile ühe lisamine igati põhjendatud.
(Ja tegelikult oleksin "viie" ka eelneva lobisemiseta ära pannud).
Vigisemise mõttes märgin siiski, et värdkeelend "positrooniline aju" tulnuks välja toimetada. Eestikeelne termin on olemas 1965. aastast.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu kirjeldab MvM-i tegemist väljaspool Igavikku ja mõnesid selle käigus esilekerkivaid jamasid. Õige hinne oleks 4,5 ning seekord otsustas sõja  võitnud masin "nelja" kasuks.
Teksti loeti eesti keeles

Häbi tunnistada, aga ma tõesti pole kõiki Asumi osasid lugenud, ja hinne tuleb sellelt lähtekohalt. Kui olen haigutavad lüngad oma teadmistes likvideerinud, hindan uuesti.
Teksti loeti eesti keeles

Lugemine läks erakordse libedusega ja ühe palli võtab maha ainult järgnev tekstijupp:
"...misjärel taevas iga nädalaga aina enam tähtedega täitub, sedamööda kuidas Siwenna oma orbiidil üha enam Linnutee keskme poole vaatama hakkab."
Kui just loo ülesehituse jaoks vaja pole, pole vaja astronoomilisi jaburdusi kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles