(antoloogia aastast 2011)
eesti keeles: Tartu «Fantaasia» 2011
Millegipärast on "Täheaja" firmamärgiks tõusnud hall keskpärasus, isegi tugev kaldumine masendavalt tüütu igavuse poole. Omaaegsest "Täheajast", mis ilmus küll teistes oludes ja tingimustes, lahutavad praegust ületamatud kvaliteediprobleemid ja peale nime polegi midagi ühist. Omaaegne Täheaeg avaldas lääne klassikaliste autorite tipptekste - oludele kohaselt küll ilma loata, praegune avaldab eesti paari-kolme tegutseva ulmekirjaniku justkui kohusetundest paberile pandud reatoodangut ja mingite algajate õnnetuid kirjandeid ja katsetusi. Sellest hoolimata on tegu regulaarse ebaühtlusega ilmuva kodumaise ulmetoodanguga ja ma jään seda ostma alati, olgugi et pidev hirm pettuda on juba asendunud ootuspärasusest tingitud tülpimusega.