1.
4
3.0
1.
3
4.333
2.
7
4.286
3.
1
5.0
4.
2
4.0
5.
1
4.0
6.
6
4.5
7.
2
4.5
8.
12
4.083
9.
4
4.0
10.
6
3.167
11.
4
2.75
12.
3
3.667
13.
4
4.0
14.
6
3.833
15.
1
3.0
16.
1
4.0
17.
2
4.5
18.
7
3.286
19.
3
4.0
20.
12
3.5
21.
2
4.0
22.
8
3.875
23.
7
4.571
24.
6
3.667
25.
3
3.667
26.
6
4.0
27.
5
3.6
28.
3
3.667
29.
4
4.25
(antoloogia aastast 2013)
eesti keeles: Tartu «Fantaasia» 2013
Mis eesti autoritesse puutub, siis Bergi kadunud romaanijupi ilmumine on sündmus omaette, hääl haua tagant, nii öelda. Isegi see, et Veskimees on võtnud kätte ja seda teksti siit-sealt kohendanud vastavalt oma võimetele, ei muuda fakti Bergi teksti ilmumise kohta olematuks.
Kõige vähem istus mulle noorukese debütandi Altroffi tekst, teised olid enam-vähem. Vaimustusest kiljuma ja käsi plaksutama ei ajanud ükski - aga milline tekst seda õieti tegema peakski? - omaette vanduma ja köidet nurka virutama, nagu mõnegi varasema Täheajaga on juhtunud, ka mitte. Lõppkokkuvõttes siiski Täheaegade üsnagi hallis ja ilma eriliste saavutusteta reas siiski märkimisväärne õnnestumine.
Ah jaa, eesti ulme suurimat arusaamatust Marcus Kaasi ka sedapuhku ei olnud, loodame et see trend jätkub.
Kui traditsiooniliselt lood järjestusse panna, siis oleks see selline:
1. Maniakkide Tänav
2. Siim Veskimees
3. Catherine Asaro
Kalmsten-Altroff-Berg ?
Altroffi ja Bergi tekstidele ei oska ma mingit hinnet panna. Altroff demonstreerib küll korralikku kirjaoskust, mis puutub maailmaloomist ja kirjeldusi, ent novelli jaoks tarvilist pingestatust ja tegelasi justkui jääb väheks ning vägisi kipub tekkima mulje, et see on väljarebitud katkend millestki suuremast... olgu see siis olemas kasvõi ainult autori mõttetes.
Bergile samuti ma mingit hinnet panna ei oska. Ma ei saa iialgi teada, kas autor ka sellisel kujul oma teksti avaldanud oleks. Või oleks ta seda kõvasti kärpinud ja ümber kirjutanud, mis oleks olnud igati hea mõte. Kiita selle üleseletamisest ja ebaolulistest kirjeldusest kubiseva visandi puhul pole nagu midagi ja kritiseerida... keda ja milleks?
Igatahes on siin 3 professionaalset teksti – Asaro stiilinäite avaldamine ei ole ju ka miski kuritegu – ja siis 2 algajamat üritust ilmselt potentsialiga autoritelt, mis kokku vast annavadki sellise tubli „nelja“.
