Kasutajainfo

Siim Veskimees

5.04.1962-

  • Eesti

Teosed

· Siim Veskimees ·

Sulguvate teraskoobaste aeg

(lühiromaan aastast 2019)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
1
2
1
0
Keskmine hinne
3.4
Arvustused (5)

Veskimees ütleb pealkirja ja eessõnaga piisavalt palju ära, et vähegi Asimovi maailma (tuleviku)ajalooga kursis olev lugeja teaks, mida laias laastus taustaks oodata. Maa on sulgumas isolatsiooni, millest võib lugeda romaanist "Teraskoopad". Isegi vihje Elijah Bailey'ile on ilusasti olemas. Erinevalt Asimovi ulmekriminullist, mis suuresti tiirutab jällegi 3 põhiseaduse ümber ja mille juurest Asumi maailmani kulgeb veel pikk ja käänuline, paljuski kaardistamata teekond, on Veskimees valinud oma lemmikteema: ühiskonna modelleerimise.
 
Millalgi õige mitme sajandi kaugusel tulevikus on Maal inimkond koondunud suurlinnadesse ("teraskoopad"), maha on peetud justkui sõjalaadne toode Välisilmadega ja nüüd, mõnikümmend aastat hiljem käib vägikaikavedu selle üle, kes-keda üle trumpab ja milliste nippidega õnnestub inimkond uuesti arenguteele suunata, sest vähegi mõtlevale inimesele, kes pole mingi jobukakust imbetsill-idioot ja suudab ääriveerigi kaks mõtlevat ajurakukest omavahel koostoimes tööle rakendada peaks ju selgemast-selgem olema, et kui asjad lähevad nii nagu hetkel näikse minevat, pole ees ootamas muud kui degenereerumine ja korralik ugriduum... Noh, mõtlevaid inimesi muidugi peategelaste seas leidub, mõni veskimehelik übermensch samuti sekka ja need siis püüavad samuti asju oma parema äranägemise kohaselt õigeks sättida.
 
Vahelduseks eelmisele kolmele Susan-Calvinile pole ju tegelikult üldse paha. Veskimees minu meelest pole jäljendanud Asimovi stiili. Veskimees on kirjutanud, nii nagu Veskimees ikka kirjutab. Sest Veskimees tihti kirjutabki nn asimovlikus võtmes - ei vii lugejat koos tegelastega otse sündmuste keerisesse (nö first person SF-action), vaid annab juhtunud sündmustiku edasi mingite (esmapilgul ja teinekord päriselt) suvaliste teisejärguliste tüüpide vestluse abil. Rääkivad pead. Aga kui ma võtan nt kasvõi sellesama "Teraskoopad" või Asumi esimesed kaks köidet, siis seal on need rääkivad pead ometigi vahetult keset sündmusi, on ise osalised selles, mis juhtub, mitte lihtsalt ei jahvata, mis kuskil toimus ja mis selle kõige tähendus on.
 
Veskimees, noh... Minule mõjub see jutt kui ilukirjanduseks maskeeritud essee, kus autor on saanud möödaminnes rääkida südamelt ära hetkel kipitavad teemad pärismaailmas. Lisaks lihtsalt igavale ja üleüldse mitte korda minevale tekstile on see "jutlustamine" üks tegureid, mis mind isiklikult teksti juures kipuvad välja lülitama. Täielikust eemaletõukavusest päästab antud hetkel olukorra see, et vähemasti puhttehniliselt on tegemist hästi kirjutatud tekstiga ning "jutluse" peitmine muu teksti sekka ja suhtkoht hea haakuvus üldisema teemaga, mida jutt käsitleb on samuti olemas.
 
Veskimees, noh... Tänuväärne on see, et ei ole iga mõne kuni kümnekonna lehekülje peale surutud sisse mõnd üliinimeste vahelist seksistseeni. No ei klapiks see kuidagimoodi Asimoviga kokku. Linadevaheline vestlus on küll olemas, aga kõik jääb ilusasti peresõbralikuks.
 
Hinne väljendab siis tasakaalu selle tõdemuse vahel, et täitsa hästi teoks tehtud ja informatiivne (minu jaoks toimib kui täiendav killuke Asimovi tulevikuajaloos), kuid neetult tüütu lugemine.
Teksti loeti eesti keeles

Veskimehe valitud teema/periood Asimovi universumist on kahtlemata huvipakkuv, et kuidas Maa ja Välismaailmade omvaheline suhe ja tehnoloogia areng edasi kulges. Autor pakub siin ühte arengusuunda, mida võiks tegelikult pikemalt lahata. Kahjuks koosneb jutu algus liiga mahukast lugeja harimisest ja sättungi püstitamine on läbi pikkade vestluste veidi väsitav. On tõesti meeldiv, et Veskimees pole raisanud aega aktide kirjeldamisele, mis ei sobituks kuidagi Asimovi stiiliga. Mul on tunne, et siin on säärases mahus ideid, mida võiks rahumeeli romaaniformaadis realiseerida. Jutu puhul tasub kiiremini asja kallale asuda.
Teksti loeti eesti keeles

Ei lugenud läbi. Üritasin umbes nädala, ent katkestasin kuskil esimeses kolmandikus vist.  Esiteks ei teinud ma tegelastel vahet. kõik rääkisid ühtemoodi (v.a. naine, Malla, kes ei rääkinud üldse millestki peale armutunnete). Teiseks tuli nende jutust välja, et nad peavad täiesti loomulikuks, et keegi "mina" (pole oluline, kelle oma, lihtsalt et üks inimene) kujundab maailma(de) saatusi ja kui tema seda ei teeks, läheks maailm hukka. Ma saan aru, et rahvahulkade poolehoiu võimiseks võib seda "make america great again"-värki kasutada, aga siiralt ise uskudagi, et "ainult mina"? Või panna teist, mitte purulolli vestluskaaslast üsna siiralt kaasa noogutama? KUI loll peaks olema?! Kolmandaks, kuna ükski tegelane absoluutselt kaasa ei haaranud ega huvi ei äratanud, oli jumalast ükskõik, mis saab Maast, isalotsionstistidest, erinevatest "teistest planeetidest", transhumaanidest, võimalikest lastest jne.  Miski ei tundu reaalne. Kui transhumaani hirmsasti kardetakse ja kontrollitakse ja laste tegemine on keelatud, äkki olnuks mõttekas ta ära steriliseerida varakult?  Natuke vaatasin lõpuosa ka. Jätkuvalt on segamini raskustega eristatavad tegelased ja kohal nende uskumatu lollus. Ja saamatus suhtlemisel. Ja minaminamina. Brr. 
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Nüüd, kus olen Baasi sisse kõik "Praktitšnoje izobretenie" lugude arvustused ära valanud, on kord kogumiku enda käes.
Üldiselt läksid need väikesed vene fantastikakogumikud aasta-aastalt ikka veidi kehvemaks (eks esimestesse oli koor ka riisutud), kuid lugeda ikka kannatas. Eriti seitsmekümnendate keskel ("Lilli" polnud siis veel trükitud, näiteks).
Keskmiselt said jutud minult hindeks 3,13. Las' ta nii siis jäädagi. Kolm ja pool tegelikult, aga "nelja" ka ei taha anda.
 
 
Teksti loeti vene keeles

On kaks sõpra, üks poissmees, teine abielus. Nagu ikka, unistavad kergest rahateenimisvõimalusest. Selle teise tüübi naine räägib ühel päeval et tema isa olla kõik oma leiutised-avastused ühte raamatusse üles kirjutanud. (Ainus teadaolev leiutis on nn. kunstlik vikerkaar, mida on reklaamiagentuuridele olnud kerge maha müüa).
Otsitakse raamat välja ja sõbrad hakkavad seda uurima. Tekst on peaaegu mitteloetav (paljudes keeltes vaheldumisi ka veel), aga lõpuks nad leiavad mingi vahendi retsepti. Vahendi nime nad tõlgivad kui "universaalne parandaja", pealekauba on seal jutt mingist 25 aastast. Ju vanamees kulutas nii palju selle valemi saamise peale...
Tehakse sodi valmis ja hakatakse katsetama... aga edasi lugege ise.  
Teksti loeti vene keeles

Lugedes oleksin tahtnud härjavõitluse üksikasju pisut paremini tunda, aga, noh, vähemalt teadsin, mis on viimane vaatus.
Kui toreadooride nimed (ja ka korriida kirjeldus) viisid mõttele, et tegu on naljalooga, siis lõpp osutus veidi teistsuguseks.
Teksti loeti vene keeles

No ei ole minu jutt. Ilmselt kõigi nende pärast, kes räägivad, kuidas nad taimedega suhtlevad ja kuidas lilled longu vajuvad, kui nende peale käratada ja...
Teksti loeti vene keeles

Natuke Simakit meenutav jutustamisviis (ei tule asjale kahjuks). Minategelane on kasvatanud üles kaks suurepärase tehnilise haridusega poega, kes vabal ajal oma oskusi mustkunsti huvides rakendavad. Sealt tuleb papal idee...
 
Teksti loeti vene keeles

Väga hea põhjendus sellele, et kui surematus oleks tehniliselt isegi võimalik, poleks meil sellest ****agi kasu.
Pall läheb maha pisut loenguliku esituse eest.
 
Teksti loeti vene keeles

Noh, esmailmumise koht on küll jummmala õige saanud. Kuskil ameerikamaa kolkas tahavad farmerid saaki koristama hakata, aga ei saa...
Kohati naljakas, kohati õige veidi tüütu lugu, mis minu sees kergitas üles Simaki "All Flesh Is Grass" ... ja paaris kohas Ijon Tichy reiside piraatkartulid. Viimase eest pool palli juurde, muidu olnuks 3 1/2.
 
Teksti loeti vene keeles

Krt, 14 aastat enne mind on mul sõnad suust võetud. Aga, noh, lohutan end sellega, et Vonneguti jutt sobib Strugatskite AAA kondikavaks...
Teksti loeti vene keeles

Asimovi loo "The Dead Past" nigel ümberjutustus. Pealegi jääb lõpust mulje, nagu olekski oht inimkonna kohalt kadunud.
Teksti loeti vene keeles

Eks see jutt natuke A- või H-pommi varjus kirjutatud ole, kuid sellest hoolimata on jube, kui iga frukt saab vaadata, mida sa tegid möödunud aastal... või sekundi eest...
Ja leiutise saladuses hoidmine ei õnnestu mitte kunagi mitte kuidagi. Ikka leidub järjekordne geenius.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Sihuke leiutise-fantastika... millegipärast meenus mulle Bogomil Rajnov samast riigist, kuigi temal fantastikaga kül pistmist polnud, ega Rodevil rinnakate spioonitaridega...
 
Teksti loeti vene keeles

Tsivilisatsioonide kontakti lugu, välja peetud asimovlikus mõttes: ükski arenenud tsivilisatsioon ei saa olla vaenulik.
Teksti loeti vene keeles

Taas lugu meeste ja naiste vahelistest suhtest. Ja sellest, et õnn ei peitu rahas...
Originaali pealkiri on parem kui jutt ise.
 
Teksti loeti vene keeles

Nunnu jutt. Mõned ilmselt ütlevad -- sentimentaalne. Kuid parajalt lühike, et mitte tüütama hakata.
... Tegelased on ilmselt pikemat aega abielus olnud.
Teksti loeti vene keeles