Kasutajainfo

Siim Veskimees

5.04.1962-

  • Eesti

Teosed

· Siim Veskimees ·

Kuu Ordu

(kogumik aastast 2003)

eesti keeles: Tartu «Fantaasia» 2003

Sarjad:
Sisukord:
Hinne
Hindajaid
3
3
3
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (9)

Nii palju kui mina aru saan, polnuks seda kogumikku antud kujul vaja teha ja nii olen ma ka autorile eraviisiliselt öelnud. Suur osa avaldatust on sealjuures täiesti kõbus materjal. Isegi "Saared..." on lõpuks siiski seeditav, hoolimata white man`s burden`i stiilis heietustest Madagaskari ja Mosambiigi teemal ja kurat teab kust energiat ammutavast raudmehest. Kogumik tevikuna kannab aga kiirustamise ja kokkuklopsimise märke, see on eriti viimase teose "Vesivõsu" puhul märgatav.

"Saared..." ja "Vesivõsu" on muust sisust oluliselt nõrgemad ja see tekitab mõtte, et Veskimees peaks Kuu Ordu teemal pikema puhkuse võtma (need tykid peaks olema ainsad, mis lähiminevikust pärinevad). "Vesivõsu" on sealjuures lausa masendav näide ummikusse jooksnud loomingulisest protsessist, milles autoril ei jätku julgust ja väge vigast last kuristikku heita.

Kokkuvõtteks, Kuu Ordu kogumik kui nähtus on kahtlemata tervitatav, aga mina oleksin autori asemel selle avaldamise sättinud järgmisesse jõuluhooaega ja vahepeal pool aastat muude asjadega tegelenud. Sellest tõdemusest ka hinne.

Teksti loeti eesti keeles

Hiljem kirjutatud installatsioonid - "Saared kui säravad kalliskivid" ja "Vesivõsu" on varasemast materjalist kõvasti üle. Mis on hea, sest näitab Veskimehe arengut. Jäin aga mõtlema, et kuidas näiteks peaks kirjandusõpetaja koolis "Kuu ordut" käsitlema. Üks võimalus oleks lasta kirjutada kirjand Kuu ordu ideoloogiast ja sotsiaal-poliitilistest oludest Maal, mis ordu tekkeni viisid. Sel on aga vähe ühist kirjanduse õppimisega? Referaat Kuu ordu tehnoloogiast? See kuuluks pigem füüsikatundi. Kirjand teemal "Luuraja Shunkto elu mõtte otsinguil"? Kirjand teemal "Chadis - melanhoolik või seksmaniakk"? Ja ühesõnaga nii edasi. Mina ei oskaks "Kuu ordut" kirjandustunnis käsitleda. "Kuu ordus" on liiga palju tegelasi ja nad kõik on ühesugused. Kujutan ette, kuidas Veskimees oleks kirjutanud "Tõde ja õigust" - kogu see Vargamäe ja ümbruskondne kamp oleks kolm-neli korda suurem ja veedaks aega pikkade ja detailsete jutuajamistega atrade, soode kuivandamise ja vikatikonstruktsioonist ning vahepeal ollakse vahekorras kõigi külatüdrukutega. Mida ma tahan öelda on see, et "Kuu ordus" oleks võinud olla 1-3 peategelast.

"Nelja" teenib tsükkel peamiselt ideoloogia pärast, millega on minu meelest kõik korras. Pole siin mingit propagandat! Või kui kirjanik oma seisukohti ei propageeri, siis kes peaks seda tema asemel tegema? Aga nii paksu raamatut ainult ideoloogia, madina ja tehnikaga välja ei venita.

Teksti loeti eesti keeles

Sama nurin mist teistelgi:
tegelased nägid välja nagu mündialbum erinevatel aastatel välja lastud 1-e, 2-e ja 3-ekopikalistest. Liialt ilmetud, oli lihtne segi ajada nende iseloome ja isegi sugu. Aegajalt tuli tahtmist lehti tagasi lapata ja vaadata, et mida keegi eelnevas loos tegi, kuid tavaliselt selgus, et see ei tasu vaeva. Ilmetust selgitab ehk see, et kõik Kuu Ordu omad olid "tublid ja võimekad", kuid siiski on ebatavaline, et nende haridussüsteem täiesti ühesuguse laubakujuga tegelasi vorbib.

Siiski tuleb mainida, et kohati leidus päris huvitavaid situatsioone, mida sai huviga lugeda. Samuti meeldisid mõned "ulmenaljad", näiteks nagu: "Saabus aluse pardale sellise sünge pilguga, et satelliit jõnksatas 2 kilti allapoole"
Teksti loeti eesti keeles

Pean seda seni ilmunud Veskimehe teostest parimaks, sellepärast annan ka "5", kuigi miinusega. Mulle meeldis just raamatus edastatav sõnum, kuigi teostus oli nagu ta oli. Teostus pole kehv, aga omad vead, millest eespool arvustajad on kirjutanud, tal siiski on. Samas lugemise käigus harjusin ma Veskimehe võib-olla natuke kohmaka stiiliga ning kokkuvõttes oli tegemist väga mõnusa lugemisvaraga.
Teksti loeti eesti keeles

Lugemist küll eriti ei kahetse, kuid paraku osutusid sellesse kogumikku sattunud lood pahatihti tüütavateks ja igavateks. Kiita võib tõesti seda, et Veskimees on loonud oma tulevikumaailma, milles toimuvat suudab ta haarata ja kontrollida ning kus ilmnevad selgelt tema isiklikud veendumused ja tõekspidamised. Kahjuks on aga see ilukirjanduslikust vaatevinklist vaadates kirja pandud suhteliselt tuimalt ja ebahuvitavalt. Samas onn ilmne, et potentsiaali autoril on ja tõtt-öelda olen tema teisi, Kuu Ordu tsüklisse mittekuuluvaid teoseid paremini hinnanud. Täiesti maha teha seda üllitist siiski teha ei soovi, mitmeid häid leide oli, ka oli hea võimalus kompaktselt tutvuda antud tsüklisse kuuluvate tekstidega. Hinne siiski väga kesine "kolm" ja ausalt öelda päästab kehvemast hindest vaid asjaolu, et tegu Eesti autoriga ja mõnes mõttes teerajajaga.
Teksti loeti eesti keeles

Neli on kindel. Veskimees kirjutab tõepoolest kuivalt ja kohati ka ebahuvitavalt, samuti tektab tema tegelaste paljusus tihti segadust, kuid üldkokkuvõttes on tegu päris mõnusa ja vaeva väärt lugemisvaraga. Kindlasti oleks tulnud kasuks natuke põhjalikum toimetajatöö nii autori enda kui päris toimetaja poolt, kuid ilmselt oli vaja asi kiiresti trükki anda. Igatahes, nagu ma juba ütlesin, kindel neli.
Teksti loeti eesti keeles

Mina ei kavatse antud teose lugemist kuidagi kahetseda. Veskimehe nägemus tulevikuilmast on võimas ja kirja pandud õigel jõhkral moel. Annan au - ruumiooper ja tulevikunägemus sellist hakitud stiili kasutades edukalt kokku kirjutada nii, et lugeda on ühekorraga huvitav, mõnus kui ladus tõotab esimest eesti tõelist ulmekirjanikku.Viis kahe plussiga
Teksti loeti eesti keeles
x
Luuraja
26.10.1968
Kasutaja rollid
Viimased 9 arvustused:

Hinde annan maksimaalse - atmosfääri, õhkkonna eest. Ei mäletagi, millal oleks sellise lugemiselamuse saanud - ehkki lugesin vahetult enne seda üle Strugatskite "Pikniku" vene keeles, ehkki mulle questid eriti ei istu, ehkki ma pole ei rolli- ega esimene-tulistab-mängude austaja...Musta Kassi märkustele on vähe lisada. Mulle meeldisid hirmsasti satiirilised, paiguti isegi õelad vihjed Venemaa ajaloole ja olevikule. Näiteks Artjomi esimene arvamus Venemaa igipõlise vapilinnu, kahepäise kotka kohta - kiiritusest väärdunud lind.Nojah, mul tekkis lugedes mõistagi mitu küsimust peale padrunite, mida kusagil Baumani liinil kuulu järgi toodeti. Kuidas näiteks Kreml ja üldse Moskva niivõrd terveks jäid? Külma sõja aegsete plaanide kohaselt oleks Moskva paarikümne poolemegatonnise lõhkepea abil kuni välimise autostraadini maatasa tehtud. Kust nad patareisid ja akusid said? Ja elujõuliste mutatsioonide selline kiirus, kõigest 20 aastat?Dmitri ise on vastanud diplomaatiliselt - kirjanikul on kirjanduslik vabadus.Ütleme nii, et mulle istus nagu rusikas silmaauku - natuke kore, veidi logisev, aga omapärase maailmalõpuvisiooniga teos.
Teksti loeti vene keeles

Minu ulmelugemuse jooksul vaevub üks kirjanik esimest korda esmalt asju lahti seletama hakata. Ja ennaäe imet, ei ole tal üldse vaja asju mosaiigina segi paisata, et lugu huvitavaks kirjutada.Imeline. Ja mulle harukordselt sobiv. Mulle nimelt meeldib Hea Doktori "Asumist" lugeda ainult Galaktika Entsüklopeediast pärit artikleid.Lugesin ühe hingetõmbega läbi, nautisin loogikat...JA NÜÜD OOTAN JÄRGE...
Teksti loeti eesti keeles

Ei mäletagi, millal sai raamatut lugedes läbi käia terve naeruspektri - keel-põses irvest homeerilise laginani. "Švejk" vast ammuses nooruses...Avo on kõik põhilise juba ära öelnud. Lisaks vast niipalju et tegemist on iroonilise vaatega XXI sajandi esimese kümnendi globaalsele poliitikale. Paiguti kippus see isegi häirima. Samas on Gromovi irooniline huumor midagi sellist, mis isegi päevapoliitika nauditavaks teeb.Kahju, et Gromovit nii vähe eesti keelde tõlgitud on.
Teksti loeti vene keeles

Mina ei kavatse antud teose lugemist kuidagi kahetseda. Veskimehe nägemus tulevikuilmast on võimas ja kirja pandud õigel jõhkral moel. Annan au - ruumiooper ja tulevikunägemus sellist hakitud stiili kasutades edukalt kokku kirjutada nii, et lugeda on ühekorraga huvitav, mõnus kui ladus tõotab esimest eesti tõelist ulmekirjanikku.Viis kahe plussiga
Teksti loeti eesti keeles

Ausalt, minul kui helge homse kindlustajal lõi põhja alt.Mul ei ole Downi tõbe põdevat tütart, ma ei ole kapitan, ma elan siin, mitte mujal ja kindlasti mitte mingi hüpoteetilise monstrumi sees: Minust justkui hargnevad mingid niidid, aga kuna ma olen nii loll, siis ma isegi ei oleta millised niididGromov on tappev elukas.Vabandage väljendust
Teksti loeti vene keeles

Algus oli tõesti hea, ketras järjest huvitavamaks, aga siis kui lõpuks tegutsemiseks läks, vajus kuidagi väga lamedaks.
Teksti loeti eesti keeles