Armastatud eesti ulmekirjanik J. Kaus on loo määratlenud kirinovellina - isa kiri pojale. Mees (see isa) on vaielnud oma tädi Mariega, kes tegutseb selgeltnägijana, aga keda mees peab šarlataniks. Marie toob talle näha piiblit meenutava ladinakeelse raamatu, kus muuhulgas on ka nõiasalvi retsept. Selle retsepti abil pidavat inimene lennuvõimeliseks muutuma. Koostisosade seas on ka surnud lapse rasv. Samas ei pidavat see toimima meeste peal. Mees muidugi ei usu seda mula, aga tahab ikka tõestada, et Marie on šarlatan. Hiljem panebki ta selle määrde kokku ja... selgub, et ta muutub nähtamatuks. Salvi maha pestes nähtamatus kaob ja riietele see ei mõju - umbes nagu Herbert Wellsi raamatus. Tuleb Ukraina sõda ja mees mõtleb, et tal oleks võimalik Putin oma imesalvi abil kõrvaldada. Sõidab alasti Moskvasse, hiilib Putini magamistuppa ja teeb küünekääridega tembu ära. Teeb ära ja pääseb nähtamatuna ka minema. Siiski saavad Venemaa "organid" talle jälile ja pole üldse selge, kas ta tappis õige mehe või teisiku: uudiseid surmast ei tule, sõda jätkub jne.
Mitte just väga originaalse ideega lugu, aga haiget ka ei tee. Ilmselt ajendatud jõuetustundest sõjapealiku vastu, keda tavapärased vahendid ei näi peatavat ja tuleb meeleheites pöörduda üleloomulike vahendite poole. Kolm pluss.
Mitte just väga originaalse ideega lugu, aga haiget ka ei tee. Ilmselt ajendatud jõuetustundest sõjapealiku vastu, keda tavapärased vahendid ei näi peatavat ja tuleb meeleheites pöörduda üleloomulike vahendite poole. Kolm pluss.