Kasutajainfo

Harry Bates

9.10.1900-31.05.1981

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Harry Bates ·

Farewell to the Master

(jutt aastast 1940)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science-Fiction» 1940; oktoober
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Hüvasti, meister»; Eesti Raadio järjejutt

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.8
Arvustused (5)

Oleks ma raadiot kuulates teadnud, et lugu on aastast 1940, oleks mu suu ilmselt kolmkorda nii ammuli vajunud kui siis! Ka praegu olen ma üllatunud: SIHUKE lugu! Ja ei ühtegi arvustust!? Kuhu vaatavad küll fännide silmad?! Kogumikku "The Great SF Stories" kuulub see lugu 100 % õigsusega.
Teksti loeti eesti keeles

Vaidleks vastu eelarvustajale. Lugu on põnev, lausa vägagi. Koguaeg on toimumas mingi action.

Ühel tavalisel päeval saabub Maale järsku mingi kosmoselaev. Tegelikult isegi ajalaev, kuna ta lihtsalt järsku materialiseerub. Laev seisab kaks päeva ühe koha peal. Midagi ei juhtu. Laeva ümber kogunenud inimesed muutuvad juba rahutuks, ning just natuke ennem, kui sõjavägi tahab ise laeva sisse murda, selle uks avaneb. Sealt väljub üks vana, väga intelligentse näo ja olemisega mees ning suur inimesetaoline robot. Vana mees jõuab vaid öelda, et tema nimi on Klaatu ning robot on Gnut, kui üks poolemeelne ta maha laseb. Robot lihtsalt kangestub selle peale, ning laeva uks sulgub. Klaatu maetakse maha, ning tema hauale ehitatakse mausoleum. Tasapisi ehitatakse ka laeva ja Gnuti ümber hooned, ning sellest saab muuseum.

Cliff Sutherland on tavaline uudistereporter-fotograaf. Ta on teinud sadu pilte Gnutist ja laevast. Gnut pole pärast Klaatu surma tolligi liikunud, ning ka laeva pole sisse saadud. Kuid ühel päeval võrreldes eelmise päeva pilte, avastab Cliff, et Gnut on natuke liikunud, kuigi äärmiselt vähe. Tas tärkab huvi, ning ta otsustab öö muuseumis veeta. Sealt algavadki Cliffi suured seiklused.

Nagu siis öeldud, on jutt väga hea. Puänt on lausa super, kuigi millalgil hakkas ta tasapisi mulle koitma. Igastahes soovitan lugeda - "5" mitme plussiga.

Teksti loeti inglise keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Kakskümmend aastat hiljem: eelarvustaja hindas minu arvates juttu liiga rangelt. S.t. täiskasvanu seisukohalt. Kuid tegu on laste- või pigem noortekirjandusega, nagu Clarke'il on selgelt ka "Islands in the Sky". Vaevalt et selline populaarteaduslik raamat tänapäeval noorte seas eriti läbi lööks, aga ligi 60 aasta eest 1) oli tulevik helge ja 2) nutitelefon leiutamata... 
Pealegi oli delfiinide ja ehk teistegi vaalaliste kui Maa teise mõistusliku rassi idee parasjagu kõvasti päevakorral (vt. ka Clarke'i "The Deep Range" või mittefantastikast umbes samal ajal ilmunud Lilly "Inimene ja delfiin").
Pealegi oli söör Arthur just enda jaoks avastanud Suure Vallrahu ja tahtis selle imesid teistelegi tutvustada.
Kuid, jah, ega ulmet siin hirmsasti just pole.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kahe kümnendi tagusele eelarvustajale: aga see ongi ju noorsooraamat... kui selle eestikeelne tõlge oleks mulle 60. aastate lõpus kätte sattunud, oleksin seda neelanud söögi alla, söögi peale ja taskulambiga teki all. 
Hinne tuleb vastava korrektsiooniga.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ohjah. On siis fantastika või ei ole? Avaldatud kuus aastat enne sputnikut, on see lugu pigem kosmoselendude reklaam.
Ja esimene Kuu-lend toimub ... 1978. aastal... ja eestvedajad on inglased. Ameeriklased saadavad lendu ajalukku jäädvustama ajaloolase Dirk Alexsoni, kelle silmade läbi siis suur sündmus ja eriti selle ettevalmistused ongi antud.
Tänapäeval pole jutus muidugi midagi uut ega ka põnevat. Mistõttu ma soovitan seda lugeda ainult Clarke'i tõsistel austajatel ja siiski vaid pildi täielikustamiseks.
Miks "kaks" ja mitte "üks"? Clarke'i poolt siin ja edaspidi levitatud tähelepaneku eest: "kas kosmos või mandumine". 
Teksti loeti inglise keeles

Autoriks märkisin koostaja. Ning Jeremei Parnov on kogumikule kirjutanud järelsõna pealkirjaga "Antieessõna proov" ("Opõt antipredislovija")..
Sisaldab mitmesuguse tasemega lugusid.
 
Teksti loeti vene keeles

"Neli ja pool" läheb "viieks" selle koha eest: "Aga see pole veel kõik. Teate, ma räägin ka tähtedega".
Muidu, jah, Simak oma tavalises mõnususes.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Normaalsest ühe palli võrra kõrgema hinde annan selle eest, et momeelest on tegu veel ühe (vist ebateadliku) suleprooviga "2001" teemadel.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

No nii hull ka ei ole, kui eelarvustaja kirjutas. Täitsa omamoodi lähenemine erinevate aegade kontaktile. "Tahtsime paremat..."
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Andersoni keskaja- või keskajaimitatsioonijutud on ikka mõnusad. Pealegi on siin tegu realismiga, erinevalt näiteks Mark Twainist.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

No sihuke moraliseeriv jutt, nagu Sturgeonil ikka juhtub..., kuid Costellost kehvem. Pealegi võinuks 51. aastal teada, et vask ei kuulu nende elementide  hulka, mis meile tuumaenergiat annavad.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

 Kõigepealt palun Baasi moderaatoritel parandada viga: Clarke'i sulest pole siin esindatud mitte keskpärane "Encounter at Dawn",  vaid suurepärane "History Lesson", mille venekeelse tõlke pealkiri on kogumikulegi (täie õigusega) nime andnud.

Ja siis annan oma viis palli. Kuuekümne viiendal aastal Venemaal selline kogumik... kus olid tsensorite silmad? Tõsi, eessõna kirjutamisega on koostajad tõsist vaeva näinud, see on nii poliitkorrektne (kui tänapäeva terminoloogiat kasutada), et väärib omaette lugemist. Säärast masohhistlikku.

Teksti loeti vene keeles

Eh... mõnikord on hea, kui autoril fantaasiat kõrvust & mujalt välja pritsib, nii et ühte juttu hästi ära ei taha mahtuda.
Seekord ei olnud.
Teksti loeti inglise keeles

Kasulik lugu, aitab inimestele selgitada, misjaoks ajalugu vaja läheb. Rääkimata sellest, et kuitahes kõva puritaanlane ei suuda amoraalsetele ahvatlustele kuigi kaua vastu panna.
Neli ja pool palli, aga ümardame üles. Woodi sulamist teelusika eest.
 
Teksti loeti inglise keeles