(jutt aastast 1940)
eesti keeles: «Hüvasti, meister»; Eesti Raadio järjejutt
Vaidleks vastu eelarvustajale. Lugu on põnev, lausa vägagi. Koguaeg on toimumas mingi action.
Ühel tavalisel päeval saabub Maale järsku mingi kosmoselaev. Tegelikult isegi ajalaev, kuna ta lihtsalt järsku materialiseerub. Laev seisab kaks päeva ühe koha peal. Midagi ei juhtu. Laeva ümber kogunenud inimesed muutuvad juba rahutuks, ning just natuke ennem, kui sõjavägi tahab ise laeva sisse murda, selle uks avaneb. Sealt väljub üks vana, väga intelligentse näo ja olemisega mees ning suur inimesetaoline robot. Vana mees jõuab vaid öelda, et tema nimi on Klaatu ning robot on Gnut, kui üks poolemeelne ta maha laseb. Robot lihtsalt kangestub selle peale, ning laeva uks sulgub. Klaatu maetakse maha, ning tema hauale ehitatakse mausoleum. Tasapisi ehitatakse ka laeva ja Gnuti ümber hooned, ning sellest saab muuseum.
Cliff Sutherland on tavaline uudistereporter-fotograaf. Ta on teinud sadu pilte Gnutist ja laevast. Gnut pole pärast Klaatu surma tolligi liikunud, ning ka laeva pole sisse saadud. Kuid ühel päeval võrreldes eelmise päeva pilte, avastab Cliff, et Gnut on natuke liikunud, kuigi äärmiselt vähe. Tas tärkab huvi, ning ta otsustab öö muuseumis veeta. Sealt algavadki Cliffi suured seiklused.
Nagu siis öeldud, on jutt väga hea. Puänt on lausa super, kuigi millalgil hakkas ta tasapisi mulle koitma. Igastahes soovitan lugeda - "5" mitme plussiga.
Kõigepealt palun Baasi moderaatoritel parandada viga: Clarke'i sulest pole siin esindatud mitte keskpärane "Encounter at Dawn", vaid suurepärane "History Lesson", mille venekeelse tõlke pealkiri on kogumikulegi (täie õigusega) nime andnud.
Ja siis annan oma viis palli. Kuuekümne viiendal aastal Venemaal selline kogumik... kus olid tsensorite silmad? Tõsi, eessõna kirjutamisega on koostajad tõsist vaeva näinud, see on nii poliitkorrektne (kui tänapäeva terminoloogiat kasutada), et väärib omaette lugemist. Säärast masohhistlikku.
