Kasutajainfo

Murray Leinster

16.06.1896-8.06.1975

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Murray Leinster ·

First Contact

(jutt aastast 1945)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science Fiction» 1945; mai
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (4)

Võrdlemisi kaugel tulevikus tegeleb progressiivne inimkond usinasti kosmoseavaruste uurimisega. Uurivad mis nad uurivad, vendi mõistuses seni veel kusagilt leitud ei ole. Kuni yhel ilusal päeval.. Kusagil Krabi Udukogu lähistel kohtuvad inimeste ja tulnukate kosmoselaevad!

Mõlema laeva meeskonnad on võrdlemisi paanikas. Tehniliselt arengutasemelt on mõlemad rassid enam-vähem võrdsed. Samas on nad ka bioloogiliselt piisavalt sarnased, et vallutussõjad potentsiaalselt võimalikud võiksid saada.

Nii nad seal siis tolgendavad, avakosmoses. Koju tagasi siirduda kumbki ei saa - teine võib niiviisi jälitades teada saada, kus asub vastase koduplaneet ning seda siis hiljem rynnata.. Mõlemad mineerivad hoolsasti oma kosmoselaevu kõikvõimalike pommide ja lõksudega, hävitatakse kosmosekaarte ja fabritseeritakse võltsinguid.

Mõlemad pooleed annavad endile tekkinud patiseisust aru ja otsivad pingsalt lahendust. Ei ole ju kumbki pool konfliktist huvitatud. Kui aus olla, siis tegelikult on nood tulnukad ju yhed igavesti vahvad sellid.

Selline, mõnus jutuke. Viie jaoks jääb ehk pisut puudu (Leinsteri "Uurimismeeskond" näiteks oli imo märksa parem) aga tugeva nelja on kyll auga ära teeninud.

Teksti loeti inglise keeles

See viis on siin küll hästi pika miinusega, kuid siiski viis! Kõrgeima hinde kasuks kallutas mind jutustuse olulisus ja mõju hilisemale ulmele. Olen lugenud circa kümmet teksti, mis on üles ehitatud sellesama loo skeemile, või kasutavad siis antud loo elemente... ning kõigil juhtudel on Murray Leinsteri jutustuse «Esimene kontakt» vari nende tekstide taga ikka väga pikk. Eesti lugejalegi peaks tuttav olema Ivan Jefremovi lühiromaan «Cor Serpentis»! Selline see Leinsteri lugu ka on, ainult ilmunud 15 aastat varem.

Murray Leinsteri jutustuse sisu taandub väga lihtsale mõttele, et kuidas üle elada esimene kontakt nõnda, et kumbki pool kaotajaks ei jääks ning mõlemad ka ellu jääksid... eeldusel muidugi, et mõlemad siiralt seda kontakti soovivad. Mõistlikult ettevaatliku olendi tegevusjuhis.

NB! Väidetavalt on see esimene tekst maailma ulmes, kus olid kasutusel blastrid... ainult, et siin polnud tegu käsirelvadega, antud loos oli blaster kosmoselaeva raskerelv, millega hävitati laeva teele jäävat kosmilist sodi.

Teksti loeti vene ja inglise keeles

Hinnangus olen nõus pigem Jürkaga. Lugesin just üle Jefremovi "Cor Serpentis" ja see jutt tuli kohe meelde, kuigi pole seda üsna ammu üle lugenud. Paras üllatus ootas mind ka BAASis - tõesti ei oodanud, et see lugu nii ammu kirjutati, tundus teine märksa noorem olevat.
Teksti loeti vene keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Väga õpetlik jutt. Selgitab meesterahvastele, et kui naine on mehele kord käpa peale pannud, siis pääsu pole. Ja et iga naine on nõid (olgu, Kroonika kaanepiltide kohta ma seda ütlema ei hakka) ja et ainus, mida mees teha saab, on valida, kas äratab ingel-nõia või saatan-nõia.
Et me kõik ikka need inglid üles leiaksime.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Fantastikakogumikku on valitud jutud, mis viivad meid läbi kogu Päikesesüsteemi. Tõsi, Neptuun on miskipärast vaatluse alt välja jäänud. Ju siis on nii nõme planeet.
Head lood on. Kui välja arvata Zegalski ja Raschi omad, mille puhul ma saan ainult arvata, et ju oli paras protsent vennalikke sotsmaid raamatu avaldamiseks vajalik või vähemalt kergendas seda. A' nüüd neid lugema ei pea. Ülejäänusid tasub.
Teksti loeti vene keeles

Taas sihuke teadusliku fantastika jutt ... või "hard sf", nagu tänapäeva inglisekeelses maailmas vist tuleks öelda.
Teksti loeti eesti keeles

Sihuke bürokraate ja positsiooni-pärast-teadlasi pilav jutt, üsna kenasti vormistatud. "Viiest" jääb siiski midagi vajaka, kuigi ei teagi, mis just.
Võrgus olemas.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kõigepealt mulle meenus "Kon-Tiki". Ja siis "Scotti viimne ekspeditsioon". Ja siis veel palju Maal toimunud ekspeditsioonide raamatuid. "Miks peaks Everesti otsa ronima?" "Sest see on seal." Ja veel see tähelepanek, et kui Kolumbus oleks oodanud rauast aurulaeva või Boeing 747-ga reisimise võimalust, poleks ta eriti kaugele jõudnud.
Jah, on sihuke lihtsake jutt. Jah, Merkuur EI ole pidevalt ühe küljega Päikese poole. A' mis sellest.
Gutenbergis olemas.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

20200202 ja kolm on kohtu seadus -- väikese "Horisondi" varamust üks üsna kurb jutt. Kas kuidagi nii saaks teha, et kõik ajakirjanikuhakatised selle läbi loeksid?
Teksti loeti eesti keeles

20200202 ja veel üks kummardus väikese "Horisondi" fantastikavaramule. Lugu ajab ikka ja jälle itsitama.
Elulähedusest: Heinlein defineeris ühes oma jutus juba kas 40. või 41. aastal jalakäija kui inimese, kellel on õnnestunud oma auto ära parkida.
Teksti loeti eesti keeles

Sihukesel ilusa näoga kuupäeval (20200202) lausa peab mõne mõnusa jutu kohta hinnangu andma. Olgu siis see üks neist väikese "Horisondi" pärlitest. 
Teksti loeti eesti keeles

Mõned raamatud on põhjendamatult kauaks arvustamata jäänud... nii ka see. A' võib-olla on asi selles, et eelarvustajad on kõik ära öelnud; minu kirjutamatajääv arvustus läheks vist kuhugi Wõroka alias Tundmatu Arvustaja ja Ats Milleri kirjutiste vahele.
Igatahes on raamat märkimisväärne juba järgmise pisiasja pärast. Punkmuusika ja mina oleme ortogonaalsed, aga see hüperboloidi-lugu jäi mulle kõrva ja kuulan teda suure mõnuga siiani. Ju siis tekitab romaan igasuguseid vägevaid tundeid.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

 Üldiselt oleksin "nelja" pannud, kuid et kaasarvustaja Ats Miller hindas teost "täiesti ilge suhtumise eest teistesse rahvastesse" "ühega", pannes samas täpselt samasuguse suhtumisega "Kadunud maailmale" "viie", püüan pisut õiglust jalule seada.
Teksti loeti eesti keeles

Teate, vanasti, kui inimesed veel teaduslikku maailmavaadet pooldasid,  käiski osa tolle tutvustamisest just nii. "Romaanid teadusest" või kuda see määratlus Verne'il oligi. Obrutšov tahtis lugejatele tutvustada paleontoloogiat ja valis sihukese esitusviisi. Punkt.
Pall läheb maha 1) "kõik-tõendid-kadunud"-lõpu ja 2) Doyle'i raamatu mahategemise eest saatesõnas.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arvates kindlustab selleteemalise kogumiku tegemine iseenesest neli palli, millele kogumikku kuuluvad jutud liidavad mingi arvu, mis halvemal juhul muidugi võib negatiivne olla. Vaatame.
Hinde "5" said minult kaks juttu,
"4" -- neli,
"3" -- viis ja
"2" -- üks.
Millest nähtub, et 1) hinnete jaotus sarnaneb gaussiaaniga niivõrd nagu ta sellise praktiliselt olematu valimi korral üldse sarnaneda saab ja 2) kõver on nihutatud arvtelje kasvava haru poole (keskväärtus on 3,58). Seetõttu on lähtekohaks olnud neljale pallile ühe lisamine igati põhjendatud.
(Ja tegelikult oleksin "viie" ka eelneva lobisemiseta ära pannud).
Vigisemise mõttes märgin siiski, et värdkeelend "positrooniline aju" tulnuks välja toimetada. Eestikeelne termin on olemas 1965. aastast.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu kirjeldab MvM-i tegemist väljaspool Igavikku ja mõnesid selle käigus esilekerkivaid jamasid. Õige hinne oleks 4,5 ning seekord otsustas sõja  võitnud masin "nelja" kasuks.
Teksti loeti eesti keeles

Häbi tunnistada, aga ma tõesti pole kõiki Asumi osasid lugenud, ja hinne tuleb sellelt lähtekohalt. Kui olen haigutavad lüngad oma teadmistes likvideerinud, hindan uuesti.
Teksti loeti eesti keeles

Lugemine läks erakordse libedusega ja ühe palli võtab maha ainult järgnev tekstijupp:
"...misjärel taevas iga nädalaga aina enam tähtedega täitub, sedamööda kuidas Siwenna oma orbiidil üha enam Linnutee keskme poole vaatama hakkab."
Kui just loo ülesehituse jaoks vaja pole, pole vaja astronoomilisi jaburdusi kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles