Kasutajainfo

Murray Leinster

16.06.1896-8.06.1975

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Murray Leinster ·

Exploration Team

(jutt aastast 1956)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science Fiction» 1956; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Uurimismeeskond»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
15
1
2
1
0
Keskmine hinne
4.579
Arvustused (19)

Seda lugu lugedes võib silmanurgast pisarakese pühkida: olid ajad ja olid mehed, kellele seliseid lugusid kirjutati... Kas tõesti ainult OLID? Üsna karm kosmoseseiklus. Planeedil, mis kubiseb vaenulikest eluvormidest (ja peidab enda põues hulganisti hinnalisi loodusvarasid) luuakse kaks kolooniat: üks, ametlik, mugavate tsiviliseeritud inimeste ja tohutu hulga robotitega; teine, illegaalne, "Kodiuse Kompanii" poolt. Viimane on asustatud küll ainult ühe inimese poolt, kuid viimasel on abiks raskete planeetide hõlvamiseks arendatud koduloomad - mutantkarud. Ühel ilusal päeval (õhtul) saabub planeedile Kolooniate Inspektsiooni inspektor... kellele meeldivad "piirialade" lood, lugegu kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle ka meeldis. Olid sellised kosmosecowboyd. Ja üks neist ratsutas ka vahepeal. Mis sest, et karu seljas.
Teksti loeti eesti keeles

Vaat selline peabki üks õige seiklusulme olema!!! Nappide vahenditega antakse karakterid ja setting, aga samas on need napid vihjed äärmiselt värvikad. Ning kõik muu tekstiruum kulub aktioonile, mis on ühteaegu nii pingeline kui ka motiveeritud. Tulemuseks ongi tekst, mida võib praktiliselt planetaarse kosmoseooperi etaloniks pidada. Ega see lugu ka asjata Hugo-auhinda saanud. Ning kõikvõimalikud antoloogiad on ka maiad seda teksti taastrükkima. Lihtsalt hea lugu, mille üle on ka pisut mõelda võimalik.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea seiklusulme. Jack London kosmoses. Millegiga ei ole üle pakutud. Ja ainet järelemõtlemiseks jäeti ka.
Teksti loeti eesti keeles

Käesoleva antoloogia parim jutt!!! Briljantne lugu!!! Nagu eespool öeldud, see on kosmoseooperi etalon. Tõesti võimas. Keskkond, kus tegelased tegutsevad on väga vinge. Selge on selle ohtlikkus (need niiöelda ebatervislikud röövloomad) ja seal tegutsevate tüüpide kangelaslikkus. Illegaalse kolonisaatori seiklused on väga värvikalt kirjeldatud. Lisaks on siin omamoodi moraal, et ega need robotid nii head ja kasulikud ei olegi, inimene saab isegi hakkama. Hindeks on kindel, mitme plussiga "viis".
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Aaaaaaaaargh!!! Vot sellises stiilis lood mulle meeldivad. Kangelased vs. metsik loodus. Annihilaator kätte (käesolevas loos vist kasutati küll mingit muud riistapuud selle platoo puhastamiseks) ja muudkui edasi!
Teksti loeti eesti keeles

Mnjah.

Tuleb vist välja, et mulle seiklusulme kui zanr ikkagi ei istu. Ma olen alati arvanud, et mulle meeldivad jutud, milles räägitakse ajast, ükskõik mis nurga alt; filosoofilise alatooniga ulme; ulmeliselt metsik huumor; isegi Simakilik humanism meeldib mulle. Kosmoseseiklused ning seiklusulme üldse jätab mu tegelikult üsna külmaks. Nii oleks juhtunud ka selle looga, kui seal poleks olnud huvitavat psühholoogilist analüüsi.

Teksti loeti eesti keeles

Mutantkarud on toredad loomad küll, aga kogu see robotitevastane retoorika mõjus kuidagi loosunglikult ja häiris kangesti.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma noorena esimesi kordi seda juttu lugesin, siis meeldis see mulle tohutult. "Tõeline kosmoseseiklus" nagu keegi enne väljendas. Samas, mida aeg edasi, seda vähemsümpaatsemaks on asi muutunud. Tulevad mingid vennad, leiavad, et neile kohalikud ei meeldi, ja kukuvad neid siis hävitama?!?! Kamoon..., nii need asjad küll mitte mingil juhul käia ei tohiks.
Teksti loeti eesti keeles

Jah - olingi teismeline kui seda lugesin :)

Siiani on selline mõnus nostalgiline mälestus. Piisav, et hinnata maksimumile veel tänagi. Võibolla peaks üle lugema? Tekkiks ehk mõni erinev mõte...? Igatahes ei peletanud see mind tol ajal ulmest kaugemale, pigem ikka kutsus lähemale.

Teksti loeti eesti keeles

Omal ajal "Lilledest Algernonile" lugedes jättis "Uurimismeeskond" väga hea mulje ja äsjane ülelugemine autori maakeelsest esikkogust kinnistas seda muljet.

"Colonial Survey" tsükli kontekstis tundub "Uurimismeeskond" küll veidi kummaline-selles loos jätab inspektor Bordman pigem sellise kergelt eluvõõra ametniku mulje, kelle puhul oleks raske uskuda, et ta on varasemas elus mänginud olulist rolli mitme koloniaalmaailma hävingust päästmisel.

Teksti loeti eesti keeles

Kaur Virunurm 15 aasta tagant -- kui see jutt on teismelistele, siis on suur osa mu 63-aastasest kerest ikka veel teismeline... kuid see polegi tähtis. Andke inimesele, mis inimlik ja robotile, mis robotlik. Ehk: ärge pugege masinate seljataha.
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

No midagi pole teha, mul on sellest raamatust vaimustumiseks vale kujuga pea. Kuid -- nagu eelarvustajadki märkinud -- "Deserteerimine" on hea, ja seda just "Horisondis" ilmununa. A' võib-olla ongi asi tõlkes?
Teksti loeti eesti keeles

Vaatasin esmakordselt sellele kogumikule täiskasvanuna otsa ja üllatusin. Positiivselt, kui mitte päris meeldivalt. Ärge otsige siit mingit fantastikat. Võtke seda kui olukirjelduste sarja teemal "Teaduse ja tehnika eesliinil", ja pilt muutub. Vaatame jutud järjekorras läbi.
1. "Uus planeet". Ennustatakse Maa uurimist tehiskaaslaste abil, mis avab hoopis uue vaatenurga. Realiseeritud.
2. "Zoja Vinogradova päev". Ennustatakse isejuhtivaid autosid, nutimaju ning tööstuslike seadmete automatiseerimist ja juhtimist üle võrgu. Esimesel suunal tehakse mõningaid edusamme, teisel isegi rohkem (kuigi nende mõtttekus jääb küsitavaks) ja kolmas on piisavalt realiseeritud.
3. "Objekt 21". Ennustatakse loodete-elektrijaamu ja ülitõhusat energiasalvestusmeetodit. Esimese realisatsioone esineb, teisega on nigu on, liitiumakudest hoolimata. A' noh, enam-vähem realiseeritud.
4. "Sinilind". Kogumiku nõrgim lüli, arutletakse lindude orienteerumismehhanismi ja selle praktilise kasutatavuse üle. Realiseerimata ja nii vist jääbki.
Nii et -- mida virisete? Eriti arvestades seda, et üheski jutus pole välismaa spiooni, kellel taskud 25-dollarilisi täis, pole ühtki ebateadlikku kodanikku, keda usin kollektiiv ümber kasvatab, ega -- kui õigesti mäletan -- ühtki Stalini tsitaati.
Tehke järele.
Teksti loeti eesti keeles

Kuivõrd mul on vist juba imikueast nõrkus kõiksugu masinate, aga eriti autode vastu, siis tundus see lugu seitsme-kaheksaselt lugedes ilgelt pônev. Mistõttu saab lisapalli.

P.S. Limusiiniga polnud vähemalt eestikeelse väljaande piltide järgi otsustades sel autol küll mingit pistmist. A' see ongi vist meile ida poolt tulnud komme kõiki ilusaid ja  läikivaid autosid limusiinideks kutsuda. Ma olen miskis ajalehes või ajakirjas isegi kabrioletti näinud nii nimetatavat.

Teksti loeti eesti keeles

Kuulge, kallid eelarvustajad! Sihuke keskmine hinne (3,0) paneb mõne inimese veel seda raamatut lugema ... me ei taha ligimeste kallal vaimset vägivalda tarvitada, ega?
Minu arvates kuulub "Teed sügavusse" vene kommunistliku saasta kõige alumisse kihti. Igatahes meeldis lapsest peast mulle "Polaarunistus" märksa rohkem, ja "220 päeva tähelaevas" oli suisa kirjandusteos "Teede..." kõrval.
Teksti loeti eesti keeles

Einojah, romaan saab minult kõrgeima hinde, selles pole kahtlust. Kuid ma pole siiani mõistnud, mida ACC selle kirjutamisega tahtis öelda, ja võimalikud on variandid.
A. Ülimalt helge nägemus inimkonna tulevikust -- meie kuulume äravalitute hulka ja meie päralt on ... universum.
B. Nägemus inimkonnast kui ahjul istuvast Ivanuška-duratšokist, kellele (kui ta ahju mööda kobades kogemata noa on kätte saanud) pannakse kohe saba, tiibade ja sarvedega njanja juurde, et imelaps ometi endale kogemata viga ei teeks, enne kui printsessi (Overmindi) juurde lubatakse.
C. (Tegelikult A teisendus). Kaastunne Ülemvalitsejatele, kes näevad midagi ülevat ja aitavad sellele kaasa, kuid iial selleni ei jõua (see on romaanis ka kõige otsesemalt välja öeldud).
D. Progressorlus või antiprogressorlus, võtke kumbapidi teil tuju parajasti on. Kas kõrgema astme tsivilisatsioon võib suunata madalama astme tsivilisatsiooni arengut? (Vt. ka Vendade vastavaid teoseid). 
Jne., jne. A' eks ta seepärast hea raamat ongi, et ei too kõike sinise lindiga kandikul ette. Pealegi ilmus
4 aastat enne esimest Maa tehiskaaslast,
8 aastat enne inimese esimest kosmoselendu,
16 aastat enne inimese esmakordset astumist teisele taevakehale.
P.S. Kohe saab 50 aastat sellest, kui inimesed esmakordselt pidasid jõule väljaspool Maad. Nii et Ülemvalitsejad on kuidagi hiljaks jäänud, kuid oma käitumisega oleme selle möödunud poolsajandi jooksul neid edukalt asendanud.    
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Just selle loo puudumine vähendab kogumiku "Kadunud robot" väärtust,, kuid ega seda vene võimu ajal avaldada poleks saanud...
Teksti loeti inglise keeles

Kaur Virunurm 15 aasta tagant -- kui see jutt on teismelistele, siis on suur osa mu 63-aastasest kerest ikka veel teismeline... kuid see polegi tähtis. Andke inimesele, mis inimlik ja robotile, mis robotlik. Ehk: ärge pugege masinate seljataha.
Teksti loeti eesti keeles