Kasutajainfo

Robert Reed

9.10.1956-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Reed ·

The Dragons of Summer Gulch

(jutt aastast 2004)

ajakirjapublikatsioon: «Sci Fiction» 2004; 1. detsember
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
0
3
0
0
Keskmine hinne
3.8
Arvustused (5)

Kergelt XIX sajandi lõpu metsikut Läänt meenutavas maailmas toimuv aardeotsimine (aardeks draakonite kivistunud jäänused ja eriti nende munad), mis toob silme ette kullakaevamise. Munade üksteiselt röövimine paistabki olevat selle üsna lühikese jutu sisu.

Olles nüüdseks lugenud paari Robert Reedi juttu, pean ütlema et ei meeldi mulle see autor. Puine tekst ja kuigi ajuti esineb ka vägevaid ideid, jätab stiil siiski "Algernoni" mulje. Ja see ei olnud mingi kompliment.

Teksti loeti inglise keeles

Robert Reed on ameerika kirjanik, kes kõige populaarsem on ilmselt siiski sealsamas lombitagustes ühendriikides. Loomulikult on peaaegu iga kirjanik kõikse tuntum oma kodumaal, aga kui Robert Reedist rääkida, siis ka kõige tõlkimisaltides riikides avaldatakse väga vähe antud mehe teoste tõlkeid... vähemasti mitte selles mahus, mida võiks eeldada kirjaniku populaarsuse põhjal kodumaal.

Jutu tegevus toimub maailmas, mis meenutab meie maailma XIX sajandit... põhiliselt siis sealse maailma metsiku lääne analoogis, aga mainitakse ka sealse maailma Jaapanit ja Hiinat...

Jutu peategelane on Barrow, keegi pikk, kõhn ja sitke kuju, kes sündis Põhjasaartel, põgenes sealt sõja eest ning sattus oma uuel kodumaal taas sõtta. Kodusõjas nägi Barrow kõiksugu vaeva ja viletsust, samas oli tal õnne ning tasuks ülesnäidatud vapruse eest sai Barrow Keskarmeest demobiliseerudes kodakondsuse ja pisut kuldmünte.

Selles maailmas on kunagi elanud draakonid ning Barrow teenib enesele elatist sellega, et otsib draakonite säilmeid.

Jutt algab järjekordse draakoni leidmisega, aga seekord on Barrow ühe eriti vinge ja eriti hästi säilinud draakoni leidnud. Barrow kaevab üksi, siis leiab ostja ja palkab abilised. Kahjuks pole antud ostja ainus huviline osapool...

«The Dragons of Summer Gulch» on üsna mitmetahuline tekst... et justkui fantasy, aga tegelikult SF... et justkui alternatiivajalugu, aga tegelikult hoopis paralleelmaailma lugu... eks selline mitmetimõistetavus võimaldas ka teksti taastrükkida nii David G. Hartwelli antoloogias «Year`s Best Fantasy 5» (2005) kui ka Gardner Dozois antoloogias «The Year`s Best Science Fiction: Twenty-Second Annual Collection» (2005).

«The Dragons of Summer Gulch» on hea ajaviitelugu, mille tegevus toimub sümpaatses ja värvikas maailmas. Minult hindeks kindel viis. Ei pea kogu ulme olema vaid abitu sotsiaalne irisemine või tüütu ja pretensioonikas kunstipärane sõnnik. Ulme võib olla ka meelelahutus ning antud juhul Robert Reedi pakutav on mulle vägagi mokkamööda.

Teksti loeti inglise keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Vaikuse sõdalased on küllalt meeliköitev romaan. Autor on päris palju vaeva näinud tegelaste välimuse  kirjeldamisele. Kõige rohkem on värvi saanud ootuspäraselt peategelane Tixu, kelle kohta lugeja võib isegi lapsepõlve ja hariduselu seikasid teada saada. Huvitavad on ka mõned episoodilised tegelased (nt üks šamaan ja üks poliitik), kuid kõige olulisema naistegelase kirjeldamine jääb pisut ühekülgseks.
 
Romaani sündmused kulgevad rööbiti mitmel planeedil, mistõttu suhteliselt suure loetud lehekülgede mahu juures, milleks ma kulutasin märkimisväärse hulga aega, möödub romaanis aega suhteliselt vähe, ja sellega oli algul vaja harjuda.
 
Romaani üldine õhustik on võrdlemisi sünge. Näiteks planeedi Punatäpp, kus toimub viie peatüki tegevus, ühiskond on düstoopiline. Kurjategijate ja heidikute ohtrus on omane just sellele planeedile, kuid  kõrvalekalletega tegelaste lai valik on esindatud teistelgi planeetidel.
Teksti loeti saksa keeles

Romaan algab sellise tagasihoidliku taustaga kangelase küllaltki napi kirjeldusega, mistõttu esimest paari peatükki lugedes küsisin endalt, kas loost üldse asja võib saada. Pikapeale aga olukord paranes, lugu muutus põnevamaks, kuigi peategelane jäi endiselt vähehoomatavaks. Üheksanda peatüki paiku hakkasid ilmnema mõned sarnasused van Vogti teostega, mida ma küll oodata ei osanud, kuid mis kokkuvõttes mõjusid pigem positiivselt. 
Teksti loeti inglise keeles

Greenworld — unustatud planeet“ on lugu kosmoses laevahuku üle elanud seitsmeliikmelisest seltskonnast, kes satub ühele nurgatagusele planeedile. Maa-sarnase planeedi teeb eriliseks, vähemalt autori arvates, selle koloniseerimise ajalugu. Greenworldi koloniseerimist alustati 2000. aasta paiku. Peagi pärast uusasukate planeedile toimetamist jäeti sealsed kolonistid kas tahtlikult või juhuslikult isolatsiooni ja unustati. Päeval, mil sinna saabub laevaõnnetusest pääsenud seitsmik (see on u aastal 2250), on Greenworld olnud juba üle paari sajandi Päikeseimpeeriumist ära lõigatud.

 

Tegelaste hulk, keda selles suhteliselt lühikeses tekstis lugejale tutvustatakse, on mõistlikult väike – nimeliselt mainitakse neist umbes 20-t. Üldiselt tegelastelimuse kirjeldamisele sõnu ei kulutata. Peale nime antakse teada tolle elukutse-tegevusala ja sõjaväeline auaste (kui on). Kohati on ära toodud tegelase vanus, Raamatu peategelaseks võib pidada hiirkobras Gucky’t. Umbes meetripikkune näriline on sageli pildil. Teised tegelased jäävad Gucky varju. Neist võiks mainida kapten Per Durac’i, tehnik Markus Rondinit ja professor Wladimir Bogowskit.

Lugedes jäi mulje, et sündmused toimuvad kiiresti. Nagu öeldud, tegelaste kirjeldamisega eriti vaeva pole nähtud. Sama võib õelda ümbruse kohta: loodus ja linnaruum esinevad siin pigem väljajätuna, millegina, mille lugeja oma kujutlusvõimega täitma peaks. Ja isegi sel juhul mõjus teose lõpus Gucky arvamus, nagu oleks Greenworld’s olnud midagi paradiislikku, üllatavana.

 

Teksti loeti vene keeles

Jutt vananevast seiklejast, keda kuulujuttudest ajendatud uudishimu toob kaugele planeedile. Ta on teada saanud, et Seitsme Maskiga Planeet on üsna omapärane ilmaruumi asustatud planeetide hulgas. Sellel puuduvad sõjad, vaenutegevus ja kannatused. Mingis mõttes olevat tsivilisatsioon seal jõudnud oma viimasesse arengujärku. Üldiselt aga on Seitsme Maskiga Planeedist teada vähe — maalane Stello ei ole isegi kindel, mis päritolu on sealsed asukad.
Teksti loeti vene keeles

Tegemist on justkui gootiliku õudusjutuga, millele autor on keelemänguga pisut vinti peale keeranud. Loo tegevus toimub Inglismaal ühes keskaegses lossis. Peategelaseks on keegi daam, kes on selle maja pärija.
Teksti loeti vene keeles

 Pärast karme lahinguid on sõjamees taas koduplaneedile jõudnud, olles väliselt terve, sisemiselt aga muserdunud. Peategelase mälestused sõjaväljal juhtunust on katkendlikud ja teda painavad sund-unenäod.
Teksti loeti vene keeles

Jutt on esitatud 16-aastase Monika päevikukatkendina. Peategelane räägib oma raskest ja üksildasest elust tulnukate okupatsiooni ajal.
Teksti loeti vene keeles

Matkahuvilisest riigiametnik on saanud puhkuse vihmaperioodil. Peategelane ei lase kehval aastaajal ennast heidutada ja alustab jalgsimatka oma kodumaa väheasustatud piirkonnas. Peagi jõuab väsinud rännumees  teeäärsesse kõrtsi, kus kohtab rohkem ja vähem värvikaid tegelasi.
Teksti loeti vene keeles

Selle laastu peategelaseks on robot, kes oma võimekuse tõttu on saanud tülikaks korporatsioonile, mis ta kokku pani. Korporatsiooni direktorite nõukogu arvates ohustab too robot nende positsiooni ja tekitab ühtlasi alaväärsustunde kõigis ettevõtte vähem võimekamates töötajates-ametnikes. Igatahes alustab peategelane oma töökarjääri keldrikorrusel paiknevas laadimisosakonnas.
Teksti loeti vene keeles

 Tänu Fata-Morgana 4-le olen jõudnud selliste autoriteni nagu S Weinbaum, L Brackett, L Biggle Jr, C Cartmill ja P Anthony, kui mainida  valikuliselt. Käsitlemist leiavad erinevad teemad: Üliinimese suhted tavainimesega, sümbioos, postapokalüptika, hoiatus jne.
Teksti loeti vene keeles