Kasutajainfo

Susi Vaasjoki

1977-

Teosed

· Susi Vaasjoki ·

Taruntekijä

(lühiromaan aastast 2007)

ajakirjapublikatsioon: «Portti» 2007; nr 4
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Jutumeister»
antoloogia «Soome ulme» 2008

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
0
3
3
0
Keskmine hinne
3.125
Arvustused (8)

Millegipärast kargas seda põhjamaist seiklusfantaasiat lugedes silme ette "Algernoni tase" selle mõiste kõige halvemas tähenduses. Et siis arusaamatu kirjutamisvajadusega kuid vähimagi juturääkimisandeta autori poolt paberile pandud tüütu ja igav jama. Kusjuures "Jutumeister" meenutas niivõrd eesti halvimaid fantasiste ja nende käkerdisi, et see olekski võinud vabalt olla miski "Algernoni" jutt umbes mõned aastad tagasi. Sarnasus võib ka tulla muidugi eesti ja soome mõttelaadide ja kultuuritaustade teatud sarnasustest. Halb kirjandus igatahes; pikk, tüütu, igav ja ilma igasuguse sisuta, kui välja arvata tüütud kirjeldused mingite laanevendade sissisõjast mingite lõunamaalaste vastu.
Teksti loeti eesti keeles

Millegipärast meenub üks õelkeel, kes iseloomustas kogu fantaasiakirjandust (Sõrmuse triloogiast konkreetselt juttu tehes), kui pseudolahenduste pakkumist pseudoprobleemile. Ehk siis umbne narisemine ei millegi tõsiseltvõetava üle. Teatud kirjutamisoskus autoril kahtlemata on, kuid tulemus on pikk, veniv, igav ja lõpuks veel vihastav ka, kui aru saad, kui mõttetult sa oma aega oled kulutanud.
Teksti loeti eesti keeles

Algus niiväga hull ei tundunudki, hoolimata teatud detailidest (Leekidel oli olukorratunnetust: need teadsid, milline peab välja nägema tee Liidu vangikoopasse.-paistab nagu kirjeldaks rollimängurist autor mingit MMORPGi mängides arvutiekraanilt paistvat vaatepilti). Mõtlesin, et miks seda lugu nii kehvaks peetakse-lõpuks jõudis kohale. Tuim stampfantasy, kus on tegelased, nende eesmärgid ja konfliktid, ent kõik see jääb kuidagi elutuks, justkui sulepeast välja imetuks.
Teksti loeti eesti keeles

Põhjamaine fantasy, aga ilma ühegi trolli ja päkapikuta. Seejuures väga mõjuvalt kirja pandud, lugedes tunnetad täielikult seda karmi keskkonda, milles tegevus toimub. Tegelasteks ka ehtsad soomlased oma reljeefse kõnepruugiga, mis santide olude kiuste lugedes aeg-ajalt muigele võtab.

Minu meelest üks paremaid selle žanri lühitekste, mis mulle viimasel ajal ette sattunud. Kindel viis.

Teksti loeti eesti keeles

Eespool on lugu kiidetud, kui ka tümitatud. Pigem siiski viimast. Kuid kahetsusväärne on hoopis see, et ei materdajad ega ka ülistajad pole vaevunud loo sisust rääkima.

Et seda tühimikku täita, pidin jutu uuesti üle lugema, kuna eelmisel suvel ilmunud "Soome ulme" kogumik sai toona küll ühe soojaga läbi loetud, kuid lugemispäeviku kanded jäid tegemata. Ja nii särav see lugu polnud, et sisu aasta pärast meeles oleks olnud.

Jutu peakangelaseks on põhjamaine võitleja Kelts, kes on surma mõistetud vangistatud lõunamaalaste elusalt põletamise eest — tegu, mis on ilmselt igas kultuuris taunimisväärne. Talle vangikongi külla tulnud kroonik — jutumeister — ei taha ametliku versiooniga leppida ning pinnib Keltsalt välja tõe, mis on sama uskumatu...

Siiski ei taha ka mina pointi ära rääkida. Pean piirduma sellega, et fantasy`le kohaselt on mängus taevased ja allilma jõud, teadjamehed ning esivanemate hinged. Ja Keltsa kõrval tõuseb keskseks tegelaseks üliinimlike võimetega valgusetooja Saarne.

Tegelikult rääbib see romaan karmidest valikutest: kas jääda vabaks rahvaks, kuid riskida selle nimel jumalate vihaga; või lepitada hingi süütute verega ning saada seeläbi ilmaliku hukkamõistu ning alistamise osaliseks.

Ma ei taha sugugi nõus arvustajatega, kes tituleerivad selle teksti halva kirjanduse musternäiteks. Lugu on ju kirja pandud kõiki reegleid arvestades: on sissejuhatav teemaarendus, on kulminatsioon ja on lahtsi otsi kokku tõmbav lõpp. Ühesõnaga, lool on point. Kuid tõepoolest, tekst on asjatult pikk. Kogu puändi oleks saanud kokku võtta ilma nende lõputute suusaretkede jms kirjeldusteta.

Ühesõnaga, minu "kolm", mis on täitsa hea hinne, võttes arvesse seda, et fantasy pole üldse minu lemmikžanr.

Teksti loeti eesti keeles

Velbul on õigus. Tõepoolest täpselt hiire tase. Esimestena tulevad võrdluseks meelde Taavi Kangru "Ilmamees" ("Algernon" apr. 2010) ja Kristjan Ubade "Kangelased" ("Algernon" aug. 2009).
Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest on see amatöörkirjandus. Autoril lihtsalt puudusid oskused ja vahendid oma lugu kirjanduslikus vormis esitada. Pole stiili, pole nägemist ega kuulmist.
Teksti loeti eesti keeles

Kangelasfantaasia ei ole minu žanr. Ja jutu lõpp oli alguses välja öeldud: kangelane istub vangis ja järgmisel päeval hukatakse.

Hakkasin lugema ja mõtlesin: küll tädi paneb vihaselt! Susanna ja Susi, mõtlesin, et need nimed on seotud. Kusagil kolmveerandi peal alles taipasin: ei olegi tädi, on hoopis onu.

Ma ei oskagi seletada, miks see jutt mulle meeldis. Objektiivset alust ei tohiks nagu olla. Ma vajusin sellesse juttu ülepeakaela sisse ja välja pääsesin siis, kui tagakaas vastu tuli. Mulle meeldis selles jutus kõik: inimeste omavahelised suhted, ühiskond ning väheke nõidust (laanetuli ja ilmanägemine). Ning siia sobis see, et seks praktiliselt puudus.

Paralleelidena ei meenunud mulle Kangru ega Ubade jutt (olin mõlemad täielikult unustanud), vaid hoopis NATO sõjapidamise juhised, mille tõlkebüroos eesti keelde ümber panin. Selline paralleel loomulikult kahjuks ei tule.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: november 2018
oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018

Autorite sildid: