Kasutajainfo

Jenny Kangasvuo

1975-

Teosed

· Jenny Kangasvuo ·

Kaikessa lihassa on tahto

(lühiromaan aastast 2005)

ajakirjapublikatsioon: «Portti» 2005; nr 2
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Igas lihatükis on tahe»
antoloogia «Soome ulme» 2008

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
3
0
1
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (9)

Võrdlemisi võika sisuga (inimliha söömine) lühiromaan võitis 2006. aastal Atoroxi (soomlaste Stalkeri) ja teenitult. Laipade ja elusate inimeste liha söömise taga on tegelikult teadvuste(hingede? mälestuste? isiksuste?) rändamine ja surnud inimeste teadmiste säilitamine elusate "mäletajate" meeltes.

Fantasy vormis lühiromaani tegevus toimub kuskil džunglis kummaliste primitiivide keskel ja on tõesti hästi teostatud. Lõpp oli ju nagu oli, aga auhindu on see võitnud põhjusega. Tasub lugeda, niivõrd värsket kvaliteetulmet eesti keeles väga tihti just ei ilmu.

Teksti loeti eesti keeles

Süngevõitu ja mitte eriti tõsiselt võetav fantasy, mille väljapaistvaim külg on kirjanduslikult väga hea teostus. Et siis inimliha, ka surnute söömine ja seeläbi nende mälestuste omandamine... Ja parima järelnätaka andis Lauri arvustus -- "lühiromaani tegevus toimub kuskil džunglis kummaliste primitiivide keskel", my ass! -- see oli minu jaoks nii selgelt (pseudo)vanaaegne Soome, kui olla saab :-D
Teksti loeti eesti keeles

Sellised teadvuse "siirdamise" ideed on mulle alati nauditavat närvikõdi pakkunud. Kohati tuli seda lugu lugedes ette küll Frank Herberti "Düüni lapsed", kuid õnneks see väga ei seganud. :-)
Hästi kirjutatud jutt ja nauditav lugemiselamus!
Teksti loeti eesti keeles

Aga lõppu arvestades peaks ju olema võimalik ühe ja sama surnu liha kaks korda süües samamoodi uusi koopiaid luua? Seda polnud kuskil mainitud. Pole loogiline, punkt maha.
Teksti loeti eesti keeles

Lühiromaani "Igas lauses peab olema sõna "tahe"" pärast jäi mul 3 aastat tagasi "Soome ulme" pooleli, nüüd võtsin uuesti kätte lugesin läbi. Elamus on endiselt sama - väga halb tekst. Pole siin ei korralikku lugu ega konflikti, maailm on tarbetult ebamäärane, igav ja saamatu targutamine ja kõik mu emotsioonid sellest on pigem kirjeldatavad ropu sõimuna. Konkretiseerimata aeg ja koht viitavad pigem magilisele (anti)realismile. Hinne on 1 ja 2 vahepeal. Kuna autori teine lühiromaan tõestas, et ta siiski kirjutada oskab, jääb hindeks "kaks", aga sellest loost ei jää mulle meelde ei muud kui pidevalt korduvate sõnade "tahe" ja "kadunuke" lällutamine.
Teksti loeti eesti keeles

Minul tekkis otsekohe küsimus: Miks Päikesevits Kyankrot taga ajab? Mis kasu ta sellest saab? Kas ta on hulluks läinud? Aga ma ei uskunud seda, sest lugusid tavaliselt niimoodi ei kirjutata.

Siiski selgus, et olin loo mõtte ära tabanud. Päikesevits ei saanudki mingit kasu ja läkski hulluks. Nii et lugu oli ühest küljest väga loogiline ja teisest küljest tuli lõpus ootamatusena. See on hea kirjanduse tunnus.

Lugu toimub ürgkogukondlikus ühiskonnas. Mõtlesin, kuidas näeks sellise tahte ülekandumise korral välja feodaalne või kapitalistlik ühiskond. Üsna huvitav. Selline mõtlemisaine andmine on samuti hea kirjanduse tunnus.

Inimliha söömises ma küll midagi "võrdlemisi võigast" ei näinud, see oli normaalselt põhjendatud ja kirjutatud. Üleüldse tundub autor algeliste ühiskondade osas kompetentsena. Kui autor teab, millest kirjutab, on see samuti hea kirjanduse tunnus.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2019
veebruar 2019
jaanuar 2019
detsember 2018
november 2018
oktoober 2018

Autorite sildid: