Kasutajainfo

Lavie Tidhar

16.11.1976-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Lavie Tidhar ·

The Drowned Celestial

(jutt aastast 2015)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (3)

Hetkel, kui olen antoloogiaga «Old Venus» umbes poole peal, tundub, et Lavie Tidhari «The Drowned Celestial» («Uppunud ingel»? «Uppunud taevapoeg»?) on kogumiku parim lugu! See on seda meeldivam ja üllatavam, et autor oli seni praktiliselt tundmatu… ma muidugi selle iisraeli-inglise ulmekirjaniku nime teadsin, aga lugenud ei olnud seni ridagi.

Erinevalt Allen Steele’ist Lavie Tidhar igatahes kaifib 1930–1940ndate retro-Veenuse kujutamist täiega: ta on loonud pea täiusliku pastišši C. L. Moore’i ja Leigh Bracketti Veenuse–lugudele. Jutustus algab Port Smithi (sic!) nimelises asunduses «Medusa pea» (sic!) nime kandvas kõrtsis kaardilaua taga:

This was an old Venus, ancient and most decadent of planets. It was a dismal Earth outpost, stranded somewhere on a solid strip of land amidst Venusian swamps. Violet clouds capped it like a forest of mushrooms, and the thick, green-leafed jungle sprouted at the edges of the swamps on all sides, enclosing the port in its relentless grip.

Ühesõnaga mängib peategelane Colt, maalane, kõrtsitoas kaarte, temaga on laua taga veel maalane Carter ning kaks veenuslast, taamal nurgas mängib pime muusik Ishmael mingit pilli… Pole vaja olla kirjandusteadlane, aru saamaks, et peagi puhkeb lööming: õieti ründavad mingid kahtlased olendid kõrtsi väljastpoolt. Colt satub tulevahetuses ühele poole koos veenuslase Sharoliga (C. L. Moore’i «Loodekaare Smithi» lugenud noogutavad äratundvalt), kelle mänguvõidu ta just hetk enne märuli puhkemist oli valemängusüüdistusega vaidlustanud. Üks surev mees pomiseb midagi keset džunglit vanade atlantislaste või lemuurlaste templisse peidetud varandusest, kuid ei jõua enne siit ilmast lahkumist aarde asukohta paljastada. Peagi ründavad ainsana ellu jäänud Colti ja Sharoli ReplicAnts’ide nime kandvad Jupiteri sõdade tarbeks ehitatud androidsed sõjamasinad.

Ja nii edasi ja nii edasi :) Kui meie kangelased on nendega ühele poole saanud, haarab Sharol aardest soninud mehe pea kaasa ja tõttab džungli poole, seletades Coltile, et neil on tarvis leida nõid, kes suudaks pea veel korraks rääkima panna…

Kogu see 30-leheküljeline jutustus on tihkelt täis vihjeid ja viiteid pulpajastu Veenuse-lugudele (ka Heinleini pime poeet Rhysling on selles maailmas reaalselt eksisteeriv isik, muidugi mainitakse Shambleau’d jmt). Lisaks kirjeldab Tidhar Veenuse loodust ja meie kangelaste seiklusi sellise rikkaliku ja värvika laadiga, et aegajalt tabad end copyrighti-lehelt kontrollimast, ega see jutt ikka 1940ndatel kirjutatud pole… Ning see atmosfäär, mille kirjanik oma Vanal Veenusel taasloob, see on nii ehe Moore’i ja Bracketti planetary romance’i miljöö, et midagi enamat tahta hing lihtsalt ei oskagi.

Hindeks viis mitme rasvase plussiga. Viimaste aegade lahedaim lugemiselamus. Aga maitse on muidugi kange ja spetsiifiline: sobib ainult teatud liiki ulme gurmaanidele.

Teksti loeti inglise keeles

Eelarvustaja sisukokkuvõttele ja kiidusõnadele pole palju lisada, tegu on tõesti suurepärase looga. Ehk peaks ära märkima loo tugevalt homoseksuaalse hõngu - Colti ja Sharoli omavaheline pidev "õrnutsemine" ning füüsiliste kontaktide olulisus torkab lugedes kogu aeg silma. See asjaolu pole minu silmis loo jaoks plussiks ega miinuseks ja "viie" on see tekst kahtlemata ära teeninud.
Teksti loeti eesti keeles
5.2017

Veenuse-antoloogia läheb üha paremaks!
See jutt on täiesti vaba esimese loo tuimast pööranguteta kulust ja teise loo sisemiselt suhteliselt liikumatutest tegelastest. Antud on täie rauaga ja keeratud vinti täiesti reipalt üle.
Et "nii ilus" on tegelase jaoks piisav põhjus võitlema minna, et tundepuhangud on vägevad ja paljumuutvad, on nii tore! Et lisaks on loos ka vaikne keskkonnahoidlik toon, üsna ilmselt homoseksuaalne suhe (just, ilma füüsilisuseta oleks see tavaline "nagu meestel" sõprus, mida muide leidub täpselt samavõrd ka naistel, aga üsna füüsiline oli) ja teise intelligentse liigi vaba tunnistamine intelligentse liigina, on lihtsalt lisaboonuseks, miks lugu veel toredam. Sest igasugune klisheedest kõrvale kaldumine ja minu maailmavaatega haakumine (need kaks ei ole üks ja sama, muidugi =)) on mu arust ikka tore =)
Miks täispunkte ei tule: mul oli lugedes mitmes kohas tunne, et olulistest sündmustest ja tundmustest libiseti üle, andes neile ühe kirjeldava lause jagu ruumi, ent natukenegi süvenemata. Aga kokku ikkagi hea lugu, mõnus põnev lugemine.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: november 2018
oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018

Autorite sildid: