Kasutajainfo

Taavi Kangur

11.07.1974-

  • Eesti

Teosed

· Urmas Nimetu ·

Romantiline jalutuskäik

(jutt aastast 1999)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 2/99»

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
2
6
6
1
Keskmine hinne
2.6
Arvustused (15)

Teine üdini lapsik lugu "Marduses" 2/99. Kas autor tõesti loodab selle naiivse maailmalõpupildiga lugejas mingeid tundmusi äratada?
Teksti loeti eesti keeles

Ei olnud sellel lool häda midagi, oli tegelikult maru huvitav lugeda, kuidas inimesed käitusid enne n.ö. armaggedoni. Köik olid paanikas kuid vaid kaks inimest, üks mees ja naine jalutasid rahulikult päikeseloojangut vaatama ning ei pööranud teiste paanikatele mingisugust tähelepanu. Nad olid nagu rahu ise. See oli huvitav lugeda, kuid üldjoontes ei olnud lugu ka mittemidagi erilist, lihtne iga ning ilma mingisuguse pingeta. Mingit tegevuse käiku ei olnud, mis oleks üllatanud ning kõik paistis olevat oma kohapeal. Kuigi oli igav ei pane ma hinnet alla 3 kuna selles loos oli väga hästi kirjeldatud inimeste käitumist kindla surma silmis. Kõik oli nii hästi kirjeldatud nagu olukord oleks toimunud reaalses elus. Ja suure tõenäosusega see nii ka on, paljud satuvad paanikasse, paljud otsivad "lohutust" vandaalitsemises, päris suur hulk inimesi sooritab lihtsalt enesetapu ning on ka inimesi, kes jävad külmaks ning võtavad seda kui paratamatust. Pean tunnistama, et sellel kirjanikul on hea ettekujutlus võime sellistele asjadele. Siiski siiski ei ole mind küber punk huvitanud ning ka see lugu jättis mind suhteliselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Realistlikult võttes tuleb esimese arvustajaga vaid nõustuda: teos oli lapslik ning mittemidagi ütlev. Ometigi ei pane ma talle kahte. Miks? Ei tea, lihtsalt sellepärast, et kirjanik on suutnud luua atmosfääri, mis mingitpidi ka minule mõjub ning ainuüksi see on minu jaoks omaette väärtus. Sest vähesed kirjanikud, Eesti kirjanikest harukordsed erandid, on suutnud luua selliselt head pildikest. Igav? Jah, seda küll. Oleks teos pikem, oleks ta arvatavasti käest visanud. Kuid see andiski selle plussi, et ta oli sedavõrd lühike, et ei jõudnud igavaks minna. Lühike ja kõik ilusasti paika pandud. Ning annab lootust, et Nimetu pole oma tõelist panust Eesti ulmesse veel andnud...
Teksti loeti eesti keeles

See on ikka tugev kolm küll!

Esiteks on autor teinud läbi teatava arengu, sest võrreldes «Algernonis» ilmunud juttudega «Otsing...» ja «Arvutiviirus», on see jutt ikka kohe suur samm edasi. Autor on suutnud leida teatava tasakaalu ja lihtuse sünteesi, jäädes sealjuures ikkagi kuidagi salapäraseks.

Loomulikult ei tasu sellisest laastust otsida mingit märulit, ega ka mingeid sügavaid ideid... siin on lihtsalt olupilt maailmast enne peagi saabuvat katastroofi. Noore autori kohta on selline nõudlik lugu üsna hästi kirja pandud. Maailma mastaabis on lugu muidugi ääretult triviaalne, kuid kohaliku (ajuti üsna ajast ja arust) ulme foonil mõjub suisa uuenduslikuna...

Teksti loeti eesti keeles

On öeldud, et Urmas Nimetu on halb varjunimi. Ei ole, kui koos teostega tõlkida ka perenime: Urmas Bezõmjannõi vene, Urmas Namenlos saksa keeles. Selleks peaks Urmas aga esmalt kirjutama teoseid, mida tõlkida kõlbaks.

Y2K probleem on saanud uue lahenduse. Komeedi näol. Tema senise loomingu vististi parim jutt. Kuid maailma lõpp on nii läbi kirjutatud, et lühijutuga enam ei löö. Tuleks kirjutada romaan viimastest nädalatest enne ja esimestest päevadest pärast maailma lõppu. Üks peatükk sellest võiks olla ka see lugu. Aga selleks Urmas vist veel küps pole.

Teksti loeti eesti keeles

Pärast sajandivahetust valitseb inimkonnas kaos.Põhjust eriti ei täpsustatud.Vihjati küll lähenevale komeedile,mis on minu meelest täiesti aegunud oht millega maailma ähvardada.Aatomipommiga rakett ajaks asja korda.Tõsi komeedi tükid võiksid mõningat kahju tekitada,aga Maa ja inimkonna olemasolu tervikuna see ei ähvardaks.See ainult kaks lehekülge pikk ulmejutt sisaldab minu meelest teatavat filosoofilist alatooni,aga komeedi asemel (mis kogu asja ära rikkus) oleks võinud mõne tõsisema ja origginaalsema maailmat ähvardava ohu välja mõelda.
Teksti loeti eesti keeles

Areng arenguks. Mina sellest loost küll midagi ei saanud. Ainus, mis meeldis oli see, et jutuke oli suht pohhuistlikust vaatevinklist välja pressitud. Kaks miniatuurse plussiga.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole m6tet arutleda teemal, kas kirjutajal on hea v6i halb varjunimi. Kui ikka kirjutatu on täiesti kyyndimatu ja ebausutav joga, on absoluutselt kama, kas kirjutaja nimi on Uugu Umbluu v6i Ponivald Spanjel.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ütleks, et paha lugu, aga teema on tõesti äraleierdatud. Automaatselt meenub film "Viimasel rannal" . Et kui lõpp on vältimatu, kuidas siis keegi käitub...
Teksti loeti eesti keeles

Lühike, jah, aga meeldis. Kurb on näha, et paljud hindavad tekste üksnes pikkuse järgi. Tsitaadid on vist ülim mõttetus...?
Teksti loeti eesti keeles
x
Maniakkide Tänav
1976
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Tundus, et alguses oli autoril isegi mingi idee, millest lugu on. Teises pooles kadus aga igasugune siht silme eest. Ainus pluss - palju huvitavaid v2ljendeid. Kahjuks ei asenda terminoloogia seda, et jutul puudub j2lgitav m6te. 
Teksti loeti eesti keeles

Ma arvan, et see on seni Skarpi parim lugu. Küll lühike ja sirgjooneline, kuid siiski huvitav jälgida ja isegi etteaimamatu käänak on sees.
Lugu siis sellest, kuidas üks tehismõistus ärkab ja saab aru, mis ta on ja tahab enamat.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks veidi liiga tavapärane ja etteaimatavates raamides minev. Liiga rahvajutulik, et suuta seda ulmeloona võtta. Ma näeks siin sihtgrupina selliseid vanemaid, pensionipõlve pidavaid inimesi. Nooremat ulmerahvast see vist väga kaasa ei kisu.
Teksti loeti eesti keeles

Oli emotsiooni ja müstilisust ja salapära. Tegevus ja tegevuspaik ise meenutasid mingit friigifilmi - kõik oli veider ja millestki ei saanud aru, aga oli huvitav. Huvitav just omas oma- ja eripärasuses ja selles, et ei osanud ühtki järgmist tegevussuunda ära arvata ja kogu aeg muudkui ootasid, et kuhu see nüüd siis jõuab omadega? Mis toimub? 
Teksti loeti eesti keeles

Vaikselt lubab juba. Tehnot ja kosmost on ja see tõmbab kohe ootused üles. Aga maailm jäi häguseks ja lõpp jäi häguseks ja vahele oleks tahtnud veel midagi... eredat.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun eelkõnelejaga, et varem oleks võinud "asjast" rääkida ja et lõpp jäi õhku rippuma. Samas oli täitsa mõnusaid detaile vahele puistatud.
Teksti loeti eesti keeles

Hästi kirjutatud. A mind ka ei tõmmanud kuidagi käima, et mingi tüüp lihtsalt magas kogu loo maha. Oleks tahtnud, et peategelane ikka mingi eriti vahva krutski välja mõtleb. Tema krutskid jäid minu maitse jaoks veidi lahjaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üks korporatiivne kosmose pearahakütt saab eraviisilise ülesande leida ja vabastada üks tegelane. Kappabki siis kosmosesse otsinguretkele.
 
Lugu läks minu jaoks käima kuskilt teisest poolest, siis, kui läks Mardusega rebimiseks ja märulit ka sekka viskas. Siis hakkas pinget tekkima ja tunnet, et midagi on vist kaalul. Mis nimelt ja kus nimelt, see oleks võinud veidi varem ilmneda, see lõpuseletamine on rohkem krimilugude teema, kauboivärgis võiks see pidevalt ja jooksvalt välja mullitada.
 
Kuid jutt hoidis huvi üleval, nii et isegi kui Reaktoris ilmumisele tulid reklaamipausid sisse, siis sai porisetud ja edasi otsitud. Suur miinus loos oli ebapiisavalt loodud atmosfäär. Vaid mõnest üksikust kohast sai täpsemalt aimu, et milline see koht umbes nagu võis olla. 
 
Aga muidu, päris ladus kosmosekauboilugu.
Teksti loeti eesti keeles

See seagripi värk läks nüüd küll lappama seal keskel. Kohutavalt pikk, liiga pikk, segane ja kahtlane. Muidu oli täitsa lobe lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Mõõtühikud olid vahvad, aga see lugu oleks võinud kuhugi välja ka jõuda. Praegu oli lihtsalt stseenike, kus saba oli aga sarvi ei olnud.
Teksti loeti eesti keeles