Üldiselt on see minu meelest seni nõrgim Livadnõi raamat. Paaris kohas tundus sündmustik veidi kunstlik ja punnitatud olevat, inimesed aga läksid ajuti liiga üllaks kätte. Samas oli siiski loetav. Livadnõi enda stiil oli selgelt tajutav - mastaapsed ja verised lahingud, samas autori ilmselge sõjavastane hoiak ja see, et kõigele püüti leida teaduslikku seletust.
Veidi häiriski ehk see, et S.T.A.L.K.E.R-i seni väga müstiline maailm seletati lõpuks teaduslikus võtmes üksipulgi lahti. Ja veidi muigama võttis lõpuks ka see haavadele ülimalt vastupidav "vene kangelane", kellel võib automaadist valangu rindu lasta ja ta ajab end ikka jalule. Ok, siin oli see põhjendatud ajuti igast imeliste sõjaväeleiutiste-apteekidega ja Tsooni enda "artefaktidega" aga siiski...
Aga kuigi ta ei olnud päris tippteos, oli vahepeal lausa pastakast välja imetud, siiski ei kahetse, põnevust jagus ikka ka :)