Kasutajainfo

Hilary Tham

Teosed

· Ray Bradbury ·

A Sound of Thunder

(jutt aastast 1952)

ajakirjapublikatsioon: «Colliers» 1952; 28. juuni
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kõuekärgatus»
«Horisont» 1968; nr 5

«Kõue kõmin»
«Mardus» 1994; nr 4 (Ray Bradbury ekstra)
Ray Bradbury «Kaleidoskoop» 2000

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
16
8
1
0
0
Keskmine hinne
4.6
Arvustused (25)

Siin on midagi jäiga ajateooria pooldajatele. Minevikku dinosaurusesafarile viidud teravate elamuste otsija teeb hirmust püksid täis ja astub seal kogemata surnuks tühise liblika. Viimasest piisab, et olevikku pea peale pöörata. Süüdlane saab lõplikult piki tatti, kuid lugu siiski maksimumhinnet ei saa, sest Bradbury kirjeldab vaid emotsioone, jättes ajamahhinatsioonides tuhnimise teistele.
Teksti loeti inglise keeles

Bradbury on püüdnud teise äärmuse poole ajarändamise paradoksi käsitlemisel: selle loo järgi põhjustab ükskõik kui suur muutus minevikus tohutuid ja ettearvamatuid tagajärgi tulevikus. Vastukaaluks võiks seada Asimovi "The Ugly Little Boy", milles on aja "iseenesest tervenemise" kontseptsioon välja toodud. Loomulikult on esimene variant levinum ning usutavam, kuid viib paraku järeldusele, et IGASUGUNE ajas rändamine mõjutab tulevikku. Bradbury kirjeldatud ettevaatusabinõud ajas rändamisest on mõttetud, sest rida auke jääb ikka lahti: värvipommi värv sauruse kehal (kuulid, tõsi küll, võeti kaasa) ning ebaloomulik haav, mis võivad põhjustada mõne äärmiselt tähtsa mutuka surma, õhumolekulide liikumine, mida nagunii ei ole võimalik vältida jne. Kui juba suvalise liblika tapmine tõi kaasa piisavalt tõsise tagajärje, siis ei ole need efektid sugugi tähtsusetud. Aga idee on hea ning selle eest saab oma nelja kätte.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

SF üks leivanumbritest ju: mine aga ajas tagasi ja keera endale (või teistele) sikku nii, et vähe ei ole.Aga lugu on veenvalt ja meeldejäävalt kirja pandud ja mõjub. Hea loo kirjutamiseks ei peagi enamasti mingites mahhinatsioonides tuhnima.
Teksti loeti eesti keeles

Võibolla mulle lihtsalt meeldivad ajas rändamise tekstid aga selle loo puhul pean oma arvamust kohendama, et "neli" on Bradbury parim tase. Alati ikka ei ole. No arvame puändi ette ära aga lugu on hea ikkagi.Väheke häiris see natsismindus. Aga mis teha, see ju jänkide suurim hirm.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Väga hea lugu. Mulle küll meeldis, lugesin mitu korda. Üldse oli see `Marduse` Bradbury ekstra tohutult tervitatav idee.
Teksti loeti eesti keeles

Piisavalt hea, et viit väärida. Ajaloo muutumine on muidugi tühise liblika surma tõttu päris ränk, kuid mitte keegi ei või öelda, kuidas see sündmus tegelikult ajalugu mõjutaks. Mulle igatahes asja esitamise vorm meeldis - keele moondumine ning teise tüübi võit valimistel minevikust tagasi pöördumisel.
Teksti loeti inglise keeles

Ehkki ajarändude idee on äraleierdatud, oskas Bradbury seda ideed siiski keskpärasel - ei - meeldival kujul vormindada. Peategelase tühine viga minevikus, mis oleviku pea peale keerab ja siis veel see suur-tükk-ajab-suu-lõhki moraal... noh, pole paha. Hilisem originaalis lugemine sundis hinnet "4" pealt "5" peale tõstma.
Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Aastaid oli see jutt minu jaoks Ray Bradbury ideaaltekst ning on siiani üks lemmikuid...

Ausaltöelda ei huvita mind karvavõrdki mingi ajateooria, kuigi ka siin on üks ebateaduslikumaid ulmakirjanikke sedapuhku endale ebaomaselt meeldivalt tasemel. Mulle on selles jutus alati meeldinud just need emotsioonid ja pildid. Väärt jutt, kus minuarust on kõik kõigekõrgemal tasemel... kasvõi selline pisike kõrvaldetail aastaarvude näol, mida ajarännul (autori poolt) möödalibisemas märgatakse...

Pean tunnistama, et kuigi ma hindan tohutult Mario Kivistiku teeneid Ray Bradbury eestindamisel, jääb «A Sound of Thunder» minu jaoks siiski eelkõige Andres Tarandi tõlgituna «Kõuekärgatuseks» – usun, et paljuski mängib siin rolli minu noor iga, milles ma jutu esmakordselt lugesin, kuid ikka aastaid oli Andres Tarand minu teadvuses siiski eelkõige tohutuhea Ray Bradbury tõlkija!

Teksti loeti eesti, vene ja inglise keeles

Üsnagi meeldiv ajarändude teemaline lugu, kus Bradbury on tasemel nagu alati. Tuleb tunnistada, et asi oli lugemist ja tähelepanu väärt, kuigi minu enda jaoks vähendas teose hinnet just see emotsionaalsus, kuid samas pean tunnistama, et teistmoodi kirjutatuna oleks asi samuti nadi olnud. Nokk kinni, saba lahti... Igal juhul, minevikus toimuvad pisimadki muutused võivad muuta ajalugu. Mind huvitaks aga väga, kummal siis õigus on, kas Bradbury`l või Asimovil, kelle nime üks eelnevaist arvamusavaldajaist samuti esile tõi? See määrab ju üsna paljugi selles osas, kui palju rakendatav on ajarännud ka reaalsuses, juhul kui see kunagi teoks saab. Ja mine sa tea. Äkki ühel päeval saabki...
Teksti loeti eesti keeles

Kord aastaid tagasi kuulsin lugu raadiost ja see jäi siis muidugi kõige põnevama koha peal pooleli. Igatahes hakkasin ma siis otsima, et kelle lugu ja mis pealkiri. Kulus aega mis ta kulus, aga kätte sain! Huvitav on tegelikult mõelda, mida põhjustab iga meie samm, iga mõte kauges tulevikus - nt võib üks aevastus kuskil maailmas orkaani valla päästa...Nii et vaadake ette...
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea ajarännu teemaline jutuke. Meeldis just see, et jutt oli ehitatud üles emotsionaalsele tasemele, mitte aga tehnikale. Jajah, suur tükk ajab suu lõhki. Kindel viis.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Igati hea ja ladusalt kirjutatud lugu. Alla viie ei t6use minu käsi kuidagi panema.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Hmm. Jälle see vana sara: mõtlesin loo esimesi ridu lugedes. Otse loomulikult, lugesin seda kunagi kogumikust, nüüd aga Horisondi väljavõttest. Jättis parema mulje. Miskipärast. Tõlge?
Teksti loeti eesti keeles

Just selline Bradbury mulle meeldib. Ja seda enam veel dinosaurused, kes juba pisipõlvest peale mulle väga sümpaatsete tegelastena tundunud. Lugu oli lihtne ja oma lihtsusega ta ka tabas (nagu enamjaolt kõik R.B. tekstid).
Teksti loeti eesti keeles

Üks enimmeeldivaid Bradbury tekste, olgugi et (ainuke võimalik) lõpp oli juba algusest saati teada. Ehkki sääraseid jutte on suhteliselt palju kirjutatud on see päris hästi välja kukkunud. Eriti koomiliselt on minu arust välja tulnud see koht, kus peategelasel hakkas kiire võitlusplatsilt lahkumisega.

Siiski leidus ka siin paljugi ebaloogilist nagu ka hr. Sander juba mainis: Kui tõesti minevikus isegi rohuliblet liigutada ei tohi, kuidas siis saab juttu olla veel dinosauruste jahtimisest. Paratamatult, kui see kütte märkab, teeb ta mõne muu liigutuse, kui ette oli määratud ja lömastab või jätab lömastamata mõne sitika. Samas aga kui tulevik tõesti muutub nii palju, et isegi kirjakeel on teine, kuidas siis küll saavad valimistele pääseda samad inimesed?

Teksti loeti eesti keeles

Loogikavigadest kubisev äärmiselt mõjus tekst. Vastutusest, kausaalsusest jms. Mulle lihtsalt meeldib Bradbury võime otse ajju (peamiselt küll emotsioonide aladesse) virutada. Loomulikult olid ajarändude firma ettevaatusabinõud puudulikud, aga mis siis, tegemist oli pigem moraalse probleemiga. Bushido. Lisaks jällegi kirjutamisoskus: eelajaloolisuse kirjeldused väga võimsad.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ülejäänud teksti võib defineerida sõnaga hea, siis lõpp muudab asja väga heaks! Kuul rauda ja kõmaki, väga tore. Väga viis!
Teksti loeti eesti keeles

Kohe kuidagi ei taha sellist teooriat uskuda. Ma arvan, et ühe isendi tapmine ei suuda mõjutada tulevikku, eriti kui tegu on veel putukaga. Neid ju nii palju. Häirisid ka loogikavead. Kui juba taime peale ei tohi astuda, siis ei saaks ju üldse ajas rännata. Kui ikkagi uskuda seda, et pisike muutus minevikus nii palju tulevikku mõjutab, siis miks olid muutused loo lõpus nii väikesed?
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea emotsionaalne lugu! Lõpp toob lausa mõnuvärinad ihule!
Aga lugege tõesti seda "Horisondis" ilmunud Andres Tarandi tõlget, see on lausa klass omaette.
P.S. Loo ainetel on 2005. aastal ka samanimeline film vändatud - seda vältige!
Teksti loeti eesti keeles

Ma selle jutu loogikavigade üle ei virise, sest Bradbury ja loogika on üldse ortogonaalsed. "Neli" tuleb sellepärast, et puhtemotsionaalne jutt mulle väga ei istu.
Olles lugu lugenud 1968. aasta Horisondist ja vaadates nüüd siit Baasist 1994. aasta tõlkele pandud pealkirja, tekib mul tunne, et seda "uus"tõlget hakkan lugema ainult relva ähvardusel.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Kuradi hea valik Simakit, ja kuradi hästi tõlgitud. Soovitan lugeda isegi siis, kui algkeeles juba loetud.
Teksti loeti vene keeles

Ärimehe hingega minategelasele avaneb seninägematu võimalus... ainult ta ei jaga saadud kaubast tuhkagi...
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Naine ütleb mehele, et see peab ühe ebameeldiva olmeprobleemi lahendama. Mis mehel muud üle jääb, kui lahendama hakata...
Teksti loeti vene keeles

 Otsige oma fonoteegist välja Glenn Milleri orkestri mängitud "In the Sentimental Mood" ja/või "The Moonlight Serenade", pange (kordamisrežiimis) mängima ja lugege seda kogumikku.
Hea helge maailm.
Teksti loeti vene keeles

Mulle tundub, et kui Hašek oleks fantastikat kirjutanud, võinuks Švejki üks episood säärane olla. Jutustatud on kah suurepäraselt.
Vene keeles muide oli see kadunud vidin "капес".
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Nüüd, kus olen Baasi sisse kõik "Praktitšnoje izobretenie" lugude arvustused ära valanud, on kord kogumiku enda käes.
Üldiselt läksid need väikesed vene fantastikakogumikud aasta-aastalt ikka veidi kehvemaks (eks esimestesse oli koor ka riisutud), kuid lugeda ikka kannatas. Eriti seitsmekümnendate keskel ("Lilli" polnud siis veel trükitud, näiteks).
Keskmiselt said jutud minult hindeks 3,13. Las' ta nii siis jäädagi. Kolm ja pool tegelikult, aga "nelja" ka ei taha anda.
 
 
Teksti loeti vene keeles

On kaks sõpra, üks poissmees, teine abielus. Nagu ikka, unistavad kergest rahateenimisvõimalusest. Selle teise tüübi naine räägib ühel päeval et tema isa olla kõik oma leiutised-avastused ühte raamatusse üles kirjutanud. (Ainus teadaolev leiutis on nn. kunstlik vikerkaar, mida on reklaamiagentuuridele olnud kerge maha müüa).
Otsitakse raamat välja ja sõbrad hakkavad seda uurima. Tekst on peaaegu mitteloetav (paljudes keeltes vaheldumisi ka veel), aga lõpuks nad leiavad mingi vahendi retsepti. Vahendi nime nad tõlgivad kui "universaalne parandaja", pealekauba on seal jutt mingist 25 aastast. Ju vanamees kulutas nii palju selle valemi saamise peale...
Tehakse sodi valmis ja hakatakse katsetama... aga edasi lugege ise.  
Teksti loeti vene keeles

Lugedes oleksin tahtnud härjavõitluse üksikasju pisut paremini tunda, aga, noh, vähemalt teadsin, mis on viimane vaatus.
Kui toreadooride nimed (ja ka korriida kirjeldus) viisid mõttele, et tegu on naljalooga, siis lõpp osutus veidi teistsuguseks.
Teksti loeti vene keeles

No ei ole minu jutt. Ilmselt kõigi nende pärast, kes räägivad, kuidas nad taimedega suhtlevad ja kuidas lilled longu vajuvad, kui nende peale käratada ja...
Teksti loeti vene keeles

Natuke Simakit meenutav jutustamisviis (ei tule asjale kahjuks). Minategelane on kasvatanud üles kaks suurepärase tehnilise haridusega poega, kes vabal ajal oma oskusi mustkunsti huvides rakendavad. Sealt tuleb papal idee...
 
Teksti loeti vene keeles

Väga hea põhjendus sellele, et kui surematus oleks tehniliselt isegi võimalik, poleks meil sellest ****agi kasu.
Pall läheb maha pisut loenguliku esituse eest.
 
Teksti loeti vene keeles

Noh, esmailmumise koht on küll jummmala õige saanud. Kuskil ameerikamaa kolkas tahavad farmerid saaki koristama hakata, aga ei saa...
Kohati naljakas, kohati õige veidi tüütu lugu, mis minu sees kergitas üles Simaki "All Flesh Is Grass" ... ja paaris kohas Ijon Tichy reiside piraatkartulid. Viimase eest pool palli juurde, muidu olnuks 3 1/2.
 
Teksti loeti vene keeles

Krt, 14 aastat enne mind on mul sõnad suust võetud. Aga, noh, lohutan end sellega, et Vonneguti jutt sobib Strugatskite AAA kondikavaks...
Teksti loeti vene keeles

Asimovi loo "The Dead Past" nigel ümberjutustus. Pealegi jääb lõpust mulje, nagu olekski oht inimkonna kohalt kadunud.
Teksti loeti vene keeles

Eks see jutt natuke A- või H-pommi varjus kirjutatud ole, kuid sellest hoolimata on jube, kui iga frukt saab vaadata, mida sa tegid möödunud aastal... või sekundi eest...
Ja leiutise saladuses hoidmine ei õnnestu mitte kunagi mitte kuidagi. Ikka leidub järjekordne geenius.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Sihuke leiutise-fantastika... millegipärast meenus mulle Bogomil Rajnov samast riigist, kuigi temal fantastikaga kül pistmist polnud, ega Rodevil rinnakate spioonitaridega...
 
Teksti loeti vene keeles

Tsivilisatsioonide kontakti lugu, välja peetud asimovlikus mõttes: ükski arenenud tsivilisatsioon ei saa olla vaenulik.
Teksti loeti vene keeles