Kasutajainfo

Peter Ullian

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jaagup Mahkra ·

Verepulm vaksalis

(jutt aastast 2012)

ajakirjapublikatsioon: «Reaktor» nr 4 (jaanuar 2012)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Tuumahiid» 2013

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
2
2
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (6)

Loo nimi viitaks justkui Mandi kunagisele loole "Verepulm pritsimajas", ent ühist on neil lugudel vaid niipalju, et kuuluvad splatterõudukate hulka.

Valdavalt eesti rahvusest, ent Vene maffia ridadesse kuuluv jõuk saabub väiksesse raudteejaama lumetormist haaratud talvises Siberis. Eesmärgiks röövida väärtuslikku saadetist sisaldavat rongi. Loo meeleolu on algusest peale kurjakuulutav-raudteejaama lähedalt leitakse avarii läbi teinud inimtühi liinibuss, lumehangest leitud poolsurnuks külmunud tädikesele rakendavad gängsterid karmi eutanaasiat, kuhjates talle lund peale, misjärel saabutakse inimtühja stalinistlikus stiilis jaamahoonesse...

Kannibalistlikku zombimammutit võib pidada päris originaalseks ideeks. (Autor, kes kuulub ka minu tutvusringkonda, on "Hauamammutit" kunagi naljatamisi death metal bändi nimeks pakkunud). Ma pole väga suur õudukate ega splatteri austaja, ent tugeva "nelja" saab see lugu mult kätte küll.

Teksti loeti eesti keeles

Hoogsa sulejooksuga kirja pandud - või peaksin ma ütlema "hoogsal klaviatuuriplaginal klõbistatud" - pikem jutt meenutab veidi eesti legendaarse actionulme lahkunud meistri Lew R. Bergi mõningaid töid, ütleme näiteks "Terrakotasõduri needust". Ent seda ainult alguses. Õige pea lööb välja jutu tegelik sisu - ohter gore & splatter, ehk siis maakeeli, soolikatorm ja veresadu. Mulle nimetatud genre eriti ei meeldi, ma pole absurdini viidud veristamises kunagi eriti midagi vaatamis-lugemisväärset leidnud ja ei ole siin Mahkra oopuski erandiks. Isegi kui erinevad lahkamise viisid on paberile pandud suure lusti ja keel-põses huumoriga, stiilis "väljarebitud pärasool lartsatas vastu nägu, puistades oma sisu tee peal laiali" või "seljaaju imeti välja vastiku lurtsatusega", kipub taoline jant õige pea ära tüütama. Eriti peale seda kui selgub, et ega siin loos tegelikult suurt muud olegi kui lustlikult kirjapandud erinevad tükeldamisstseenid, mis erinevad üksteisest ainult detailide naturalismi poolest. Ehk siis et - tüütuks läheb! Lugu ammendas end minu jaoks kohe, kui selgus et siin midagi peale lartsatavate pärasoolte ja lurtsatavate seljaajude polegi. Aga noh, need pärasooled ja seljaajud olid kirja pandud tajutava lustiga ja selle eest annan sellise keskmise hinde...

P.S. "Ufomammut" ongi väga hea psühhedeelne sludge doom`i bänd, Tallinnaski 2 korda väga hea kontserdi andnud, teine neist alles äsja. Soovitan soojalt kõigile.

Teksti loeti eesti keeles

Mahkra ju kirjutada oskab, eksole. See pole küsimus. Isegi täitsa hästi tuleb välja.
Aga anna andeks, mina ei suutnud lõpuni lugeda. Sest kui olin madina algusest juba umbes 5 korda vaadanud, kaugel loo lõpp on, pole ju mõtet.

Madin on aus, aga kuidagi pikk ja tüütu. Eelistan sellist goret filmides vaadata, aga kirjeldades pole see nii huvitav.
Kui jutus ikka midagi muud peale jooksmise, lõmastamise erinevatel nutikatel viisidel, laipadest läbikaevumise jne ple, pole see suurem asi jutt.

Teksti loeti eesti keeles

Verepulm, zombid... näib, et Maniakkide Tänavale on tekkinud oma koolkond, järgijad. Meeldivalt pretensioonitu lugu, mille sümpaatsed küljed võivad olla siiski võimendunud keskpärase taustsüsteemi tõttu: "Tuumahiiu" üldine tase jääb allapoole (ehkki väga nõrk see siiski pole). Moepärast võiks midagi kriitilist ka öelda. Kurjategijate omavaheline kõnepruuk ei kõla ehedalt. Teiseks kippus lugu venima, ehk oleks ca 20% lühem tekst olnud kontsentreeritum ja mõjusam. Mingil hetkel tekkis tunne, et autor püüab inimese anatoomia võimnalikult põhjalikult läbi võtta, nagu lahkamisruumis või kohtuarsti seminaris. Ühes kohas tekkis tahtmine kasutada Google´i pildiotsingut, et mingit tekstis nimetatud organit silme ette manada. Aga muidu üsna muhe ajaviiteline kraam, kuidagi vaba sulega paberile jooksnud või nii.
Teksti loeti eesti keeles

Sisu poolelt võib pöörduda eespool Rätsepa arvustuse poole; vahest ehk selle erinevusega, et Piiteri mafioosod ei sattu sinna lumme uppunud Siberi pärapõrgu külasse, vaid lähevad ikka konreetse sihiga. Ma pole just suurem asi õudukate ega splätterõudukate austaja ja mingil äraspidisel moel oli see lugu koomile enamgi kui õudne (asjaolu, mis ilmselt ütleb minu kohta rohkem kui loo kohta...), kuid üllatuslikult osutus see kokkuvõttes täitsa asjalikuks tükiks. Ma kahtlustan, et sellel on mõndagi pistmist Tumedate tundide podcasti meeskonna suurepärase tööga - ilmselt poleks ma seda paberilt lugedes kaugele jõudnud. Võimalik, et tõesti on liialt palju auru läinud soolikate ja teiste siseelundite detailsele kirjeldusele, aga ma ei ütleks, et lugu venima oleks jäänud.
 
Mingi pulp'i vaib on lool küljes. Leian end jällegi mõtlevat Bergi Willardi-seiklustest (Kaos katselaboris ja Üle piiri jt). Oletan, et Mahkra kirjutaski selle jutu puhtalt seikluslusti pärast. Ja seiklust siit saab, pole kahtlustki.
Teksti loeti eesti keeles

Oh sa püha ristike, ma polegi seda hinnanud. Parandan nüüd vea. On ju minu meelest tegu ühe Eesti ulme säravama tähtteosega :) Sihtgrupi jaoks muidugi.
Teksti loeti eesti keeles
x
Maniakkide Tänav
1976
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Oh sa püha ristike, ma polegi seda hinnanud. Parandan nüüd vea. On ju minu meelest tegu ühe Eesti ulme säravama tähtteosega :) Sihtgrupi jaoks muidugi.
Teksti loeti eesti keeles

Tundus, et alguses oli autoril isegi mingi idee, millest lugu on. Teises pooles kadus aga igasugune siht silme eest. Ainus pluss - palju huvitavaid v2ljendeid. Kahjuks ei asenda terminoloogia seda, et jutul puudub j2lgitav m6te. 
Teksti loeti eesti keeles

Ma arvan, et see on seni Skarpi parim lugu. Küll lühike ja sirgjooneline, kuid siiski huvitav jälgida ja isegi etteaimamatu käänak on sees.
Lugu siis sellest, kuidas üks tehismõistus ärkab ja saab aru, mis ta on ja tahab enamat.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks veidi liiga tavapärane ja etteaimatavates raamides minev. Liiga rahvajutulik, et suuta seda ulmeloona võtta. Ma näeks siin sihtgrupina selliseid vanemaid, pensionipõlve pidavaid inimesi. Nooremat ulmerahvast see vist väga kaasa ei kisu.
Teksti loeti eesti keeles

Oli emotsiooni ja müstilisust ja salapära. Tegevus ja tegevuspaik ise meenutasid mingit friigifilmi - kõik oli veider ja millestki ei saanud aru, aga oli huvitav. Huvitav just omas oma- ja eripärasuses ja selles, et ei osanud ühtki järgmist tegevussuunda ära arvata ja kogu aeg muudkui ootasid, et kuhu see nüüd siis jõuab omadega? Mis toimub? 
Teksti loeti eesti keeles

Vaikselt lubab juba. Tehnot ja kosmost on ja see tõmbab kohe ootused üles. Aga maailm jäi häguseks ja lõpp jäi häguseks ja vahele oleks tahtnud veel midagi... eredat.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun eelkõnelejaga, et varem oleks võinud "asjast" rääkida ja et lõpp jäi õhku rippuma. Samas oli täitsa mõnusaid detaile vahele puistatud.
Teksti loeti eesti keeles

Hästi kirjutatud. A mind ka ei tõmmanud kuidagi käima, et mingi tüüp lihtsalt magas kogu loo maha. Oleks tahtnud, et peategelane ikka mingi eriti vahva krutski välja mõtleb. Tema krutskid jäid minu maitse jaoks veidi lahjaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üks korporatiivne kosmose pearahakütt saab eraviisilise ülesande leida ja vabastada üks tegelane. Kappabki siis kosmosesse otsinguretkele.
 
Lugu läks minu jaoks käima kuskilt teisest poolest, siis, kui läks Mardusega rebimiseks ja märulit ka sekka viskas. Siis hakkas pinget tekkima ja tunnet, et midagi on vist kaalul. Mis nimelt ja kus nimelt, see oleks võinud veidi varem ilmneda, see lõpuseletamine on rohkem krimilugude teema, kauboivärgis võiks see pidevalt ja jooksvalt välja mullitada.
 
Kuid jutt hoidis huvi üleval, nii et isegi kui Reaktoris ilmumisele tulid reklaamipausid sisse, siis sai porisetud ja edasi otsitud. Suur miinus loos oli ebapiisavalt loodud atmosfäär. Vaid mõnest üksikust kohast sai täpsemalt aimu, et milline see koht umbes nagu võis olla. 
 
Aga muidu, päris ladus kosmosekauboilugu.
Teksti loeti eesti keeles

See seagripi värk läks nüüd küll lappama seal keskel. Kohutavalt pikk, liiga pikk, segane ja kahtlane. Muidu oli täitsa lobe lugu.
Teksti loeti eesti keeles