1980-ndate aastate Eesti. Tartu Ülikooli juuratudeng Heini satub pärast metsapeatuse eesmärgil liinibussist lahkumist üksi metsa alla ja komistab maakolkas veidra joomaseltskonna otsa, kellega otsustab hakata pidutsema...
Ajastu õhustik on loos päris hästi edasi antud, ent minu meelest on tegu pigem sellise parmu deliiriuminägemusega ulmevormis. Segaseks jäi ka see, kuidas sai Heini sattuda tulevikku, kui ometi olid Gorbatšovi alkoholipiirangud hetkereaalsuseks nii talle kui ka väidetavatele tulevikuelanikele.