Kogumik, mis sisaldab (ühe erandiga) Tarlapi eelmisest sajandist pärinevaid tekste, näitab autori loomingut mitmekülgses valguses-esindatud on vägagi erinevatest alamžanritest lood, samuti on vägagi kõikuv lugude kvaliteet. Üht asja tahaksin ma aga kogumikule kindlasti ette heita-kolme mitteulmelise ja seejuures suhteliselt kesise loo ("Ring ümber Pariisi", "Ei midagi isiklikku" ja "Legendid elavad edasi") lisamist žanriulme-sarjas ilmunud kogumikku on küll raske millegagi põhjendada. Ilma nende lugudeta saanuks "Haldjatants" ehk veidi õhem, ent lugude keskmine kvaliteet pigem tõusnuks.