Kasutajainfo

Tiit Tarlap

13.11.1954-24.02.2017

  • Eesti

Teosed

· Tiit Tarlap ·

Liivakella kael

(lühiromaan aastast 2001)

ajakirjapublikatsioon: «Lääne Elu» 2001; nr 112 (2. oktoober) – 2002; nr ? (12. jaanuar)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Tiit Tarlap «Viiking, kes armastas haisid» 2001

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
12
3
1
0
Keskmine hinne
3.688
Arvustused (16)

Kui see jutustus hakkas "Lääne Elus" ilmuma, asutasin end lugema, aga... jätsin pooleli. Lugu näis igav ja veniv. Nüüd, kus tekst on ilmunud ka kogumikus ja ühe hooga läbi võetud, revideerin oma arvamust. Esialgne mulje oli ilmselt põhjustatud hakitud lugemisest: maakonnaleht ei ilmu iga päev, samuti jäi muudel põhjustel vahele terveid nädalaid, mistõttu tuli pingutada meenutamisega.

Loo keskmes on eradetektiiv, kelle klient palub uurida oma sugulaste õnnetute surmade asjaolusid ja päästa tõenäolisest fataalsest lõpust ka oma tütar, kelle elukohta ta ei tea. Surnud isikud on kõik otseliini pidi veresugulased ühe ärimehega, kes on samuti traagiliselt hukkunud. Detektiiv asub asja kallale ja põrkub ebavõrdsetele vastastele, keda on palju, kes kasutavad rohkeid materiaalseid ressursse, jne. Hoogsa actioni taustaks on mõningate teadlaste avastus, et võimalik on ajasränd nii minevikku kui tulevikku, kui inimese "mina" paigutub tema otseliinis sugulase kehasse.

"Liivakella kael" on märk fantaasiarikkast fabuleerimisoskusest, sujuvast ja ladusast tekstist ning vaimukast dialoogist. Siiski märgin ka paar puudust. Jutustus koosneb otsekui mitmest erineva kiirusega osast: esimeses pooles on sündmusi kirjeldatud üksikasjalikult ja tegevuse aeg - paar päeva - on kenasti kaetud. Peale detektiivi vangilangemist tuleb aga märkus "möödus paar nädalat", mille kohta on mainitud ainult mõned laused ja jääb mulje, et autor pole kas viitsinud või pidanud oluliseks seda perioodi avada. Ometigi on see edasise toimuva suhtes võtmetähtsusega koht. Vangist põgenemine on jälle üksikasjalik ja äge, siis tuleb taas auk ja siis epiloog. Ometigi võinuks täita ka selle augu ja arvestades kui palju jäi lahtisi otsi, pidanuks epiloog olema mitukümmend lehekülge tagapool. Kokkuvõttes jäid mulle domineerivamat muljet avaldama siiski loo positiivsed küljed.

Teksti loeti eesti keeles

Ilmselt mulle lugu meeldis, aga paar nädalat pärast lugemist ei suutnud korrapealt meenutada, mis jutuga tegu, kui pealkiri öeldi. Märk sellest, et pealkiri pole kõige tabavam või lugu ise lihtsalt hea lugu. Nojah, autori teravkeelsusele on juba tähelepanu juhitud, mis seal enam.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu on jah hüplik. T9esti oleks v9inud ju need "augud" ära täita. Oleks paljud asjad kohe selgemaks saanud. Nüüd aga ajasid need hüpped segadusse. Muidu igati korralikult kirjutatud. Ja pealkiri on tabav, selle "liivakella kaela" ümber kogu jutt ju tiirleski.
Teksti loeti eesti keeles

See, et Tiit Tarlapile Raymond Chandler üsna palju tähendab, pole mingi saladus. Käesolevalühiromaani õnnetuseks ongi asjaolu, et kui Chandleri koha pealt on asjad paigas (ja võib imetleda, kui hoogsa randmega asi teostatud on), siis ulmeline osa (pean silmas ennekõike teose lõppu) annab tuntavalt järele. Tõenäoliselt on kiire olnud.

Umbes sama probleem (ulmelise osa otsitus/sekundaarsus) kummitab pidevalt ka Bergi, selle vahega, et Bergil on ka kirjandustehniline osakond permanentselt kollektiivpuhkusel, nii et võrdlus on ebapädev ja võtan sõnad tagasi.

Teksti loeti eesti keeles

Jäi mulje, et tegu on katkenditega sündimata jäänud romaanist. Esimene osa oli J.H. Chase`i või Carter Browni stiilis krimkaimmitatsioon... Chandlerit poleks siinkohal ikka paslik meenutada. Sujuvad ja vaimukad dialoogikatked tekitasid edasise suhtes suuri ootusi. Paraku pole suudetud välja pidada ei ühtset stiili ega vormi ja ulmesisu on suht suvaline. Plussipoolele saab kanda teksti kodeeritud sõnumi, selle edasiandmise viisiks on aga valitud paras ports kollasemast kirjandusest tuntud klisheid. Nii et üle "kolme" ei anna.
Teksti loeti eesti keeles

Peamine mahv läheb sellele, et välja selgitada, kus ja mis ja kes ja milleks. Ja kui see juba selge on, on kõik kohe justkui nii selge, et jutt lõpeb kiiremas korras ära. Ehk siis jäi midagi puudu, et lugu heaks pidada.
Teksti loeti eesti keeles

Servapidi on kokku traageldatud kriminaalromaanja väikesepoolse eelarvega Hollywoodi action-film. Saadaolevaid komponente arvestades oleks tulemus võinud ka palju hullem olla, nii et hindeks tuleb neli.
Teksti loeti eesti keeles

Hoogne ja puha, kuid ei peab kurtma sama, midsa nii m6nedki eelarvustajad on viidanud - ulmeline osa puudulik. Mitte halb, kuid kehvasti lahti kirjutatud.
Kuna ei ole eriline krimif2nn (Doyle ja Chrisy ehk v2lja arvata), siis saab jutt hindeks n6rgapoolse "hea".
Teksti loeti eesti keeles

Seikluslik detektiivilugu, mille lõppu on lisatud ka tilgake ulmet (ajaränd tulevikku ja saadud teadmistega sündmuste mõjutamine olevikus). Lugu mõneti võrreldav samal ajal perioodikas ilmunud Lew R. Bergi järjejuttudega. Kuid Tarlapi stiil on lihvitum ja peakangelane pole nii macho kui Bergil. Ilmselt Bergi puhul oleks Traven kandnud mantli all automaati ja paari granaati. Puudustel on eelnevad arvustajad juba peatunud.
Teksti loeti eesti keeles

Täitsa korralik lugemine, aga samas ka mitte midagi ülemäära erilist. Sarnaselt eelarvustajatega häiris see, et lõpp oli väga visandlik ja tuli järsku.
Teksti loeti eesti keeles

Tegemist on minu esimese loetud Tiit Tarlapi tekstiga. Okei, tegelikult olen ma päris kindlasti lugenud ka kunagi ammu "Nooruses" ilmunud "Tänav akna taga", sellest aga igasugused mälestused praktiliselt puuduvad.

Ausalt öeldes ma päris hästi ei saa aru, mis põhjustab mõnede vanema põlve ulmekriitikute lapselikku hõiskamist, käteplaksutamist ja ilanire suust nõrgumas üles-alla hüplemist. Vähemalt selle loo põhjal pole küll põhjust mingiteks erilisteks vaimustuseoieteks, kuigi tuleb möönda et ega suurt viga ka polnud. Või õieti, vigu oli küll, eelarvustajad on aga need kõik kenasti juba välja toonud: loo hüplikkus, tempovaheldumised, sisu ja vormi ebaühtlus jne. Algus on ehe Chandler, lõpp mandub mingiks suvaliseks kirjandiks ära.

Lugu mind ei kõnetanud igatahes. Selline seiklusliku süžeega kirjanduslik hamburger, kiirelt loetud, kiirelt unustatav. Aga vähemalt andis veidike aimu, kes too teine actionulme autor Bergi kõrval on.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019

Autorite sildid: