1.
18
4.389
2.
7
4.571
3.
4
4.75
4.
9
3.222
5.
10
3.8
6.
11
4.091
7.
13
3.615
8.
4
3.5
9.
3
2.333
10.
2
3.5
1.
15
4.467
2.
11
4.182
3.
16
3.688
1.
13
4.769
2.
12
4.083
3.
6
3.333
4.
1
3.0
5.
2
4.0
6.
4
4.25
7.
12
4.0
8.
1
3.0
9.
4
4.25
10.
15
4.133
11.
2
4.5
12.
1
3.0
13.
7
3.143
14.
10
3.4
15.
1
2.0
1.
14
4.286
2.
5
4.0
3.
1
4.0
(jutt aastast 1997)
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292239/262297/page/23
eesti keeles: Tiit Tarlap «Haldjatants» 2014
Seniloetud Tarlapi tekstidest kõige nõrgem. Selline keskpärane sotsiaalne fantastika. On miski vaene tüüp Robert, kel virelevast ja tühjast elust villand, rabab siis raskelt tööd teha, et saada kokku raha, mille eest üks firma pakub teenust. Teenus seisneb elu viisakas ja seaduslikus lõpetamises. Sellele eelnevad igasugu kohustuslikud vestlused psühholoogidega jms.
Mõnusa irooniaga kirjutab Tarlap, et ühiskonnale ja selle korrumpeerunud ladvikule küll ei meeldinud üldse selline kole asutus, aga võimalus sellise asja pealt mitte rikastuda tundus veelgi halvem. Ühesõnaga kui on nõudlus, tekib ka pakkumine. Kapitalism vist siis.
Kohtub seal suletud hoones viimaseid päevi veetev Robert miski naisega, kes ka oma lõppu ootab. Nad jutustavad teineteisele, mis põhjustel nad siin on. Mõlemad teavad ka, et kuni viimase hetkeni on võimalik ümber mõelda ning elusast peast majast väljuda. Ainult raha enam tagasi ei saa.
Puänt on iseenesest päris valus.
