Kasutajainfo

Edward Lear

12.05.1812-29.01.1888

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jim Butcher ·

Fool Moon

(romaan aastast 2001)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
5
1
0
0
Keskmine hinne
3.833
Arvustused (6)

Harry Dresdeni seikluste teine osa. Harry Dresden on eradetektiiv - võlur, kes tegutseb nüüdisaja Chicagos, mis kubiseb paranormaalsetest nähtustest. Selles osas tuleb tal tegemist teha libahuntidega.

Hoogsalt ja lahedalt kirjutatud romaanisari pole mõeldud koomiliseks, kuigi nalja saab siin kõvasti. Ütlematagi selge, et ega siit mingit sügavat filosoofiat ka taga otsida maksa, tegu on just sellise kergekaalulise tegevuserohke ajaviitega, mis aga omas zhanris on küllalt populaarne, nagu Harry Dresdeni seikluste müüginumbrid näitavad.

Tegu niisiis seikluste, mida hetkel on ilmunud vist 8 või 9 osa, teise köitega. Sarjale omaselt on siin terve rodu kõrvaltegelasi, kes esimeses osas jäid ainult kõrvaltegelasteks, aga teises osas näivad juba muutuvat sarja läbivateks tegelasteks. Olgu siin näitena ära toodud politseiseersant Karren Murphy, kellega Dresdenil on kummaline armastuse/vihkamise segasuhe, paranormaalse ajalehe reporter Susan Rodriguez, Harry sidekick, inimese kolba sees elutsev ninakas vaim Bob ja Chicago ristiisa Härrasmees Johnny Marcone. Läbiv on ka Harry lagunenud sinine Põrnikas, mis hädavaevu liigub ja tema võime elekriseadmeid juba kaugelt läbi kärsatada.

Sisust pole siin mõtet juttu teha, sest kohe algusest peale läheb kiireks ja vägivaldseks tegevuseks, Harryl pole praktiliselt aega ninagi nuusata, sest tal on vaja üheaegselt võidelda nii lükantroopide, Hexenwolfenitega kui ka Loup-Garouga, viimane on neist kõige vägevam. Koomilise kallakuga actionile pisut ebatüüpiliselt on raamatus terve hunnik laipu. Kuna tegu on pikema sarja teise osaga, siis on selge, et vähemalt peategelane jääb ellu.

Muhe ajaviide, ei enamat.

Teksti loeti inglise keeles

Meenutab üsnagi sarja esimest osa "Tormirinne" - põhjaliku mütoloogilise taustaga linnafantaasia-märul, kus kiire tegevus ei peatu hetkekski ja peategelane Dresden on pidevalt surmaohus, segatud erinevatesse jamadesse ning saab igalt poolt peksa, üritades seejuures meeleheitlikult olukorda ära klaarida. Veidi nagu mingi Hollywoodi märulifilm (või politseiuurijate tööst rääkiv USA telesari) segatud fantasyga. 
Teksti loeti eesti keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Romaan koosneb kahest osast. Esimese osa sündmustik kulgeb 1979. aasta Odessas. Teine osa leiab aset 1987. aastal Ukraina sisemaal ja surnutemaal. Malaja Glušatvõib pidada traumaromaaniks. Selle tegelased kogevad isiklikke traumasid või põhjustavad teistele traumasid. Isiklike traumade kõrval ja taustal on ka suuremad, tervet Ukraina ühiskonda puudutavad traumad, nagu reisilaev „Admiral Nahhimovi“ uppumine Mustal merel 1986. aastal, samal aastal toimunud Tšernobõli tuumaõnnetus ning Nõukogude–Afganistani sõda 1979—1989, mida põgusalt puudutatakse.

 

Esimese osa üks huvitavamaid tegelasi on karpaadi malfar Stefan Romanjuk. Autor annab malfarile siiski vähe tekstiruumi. Kõige rohkem saab esimeses osas ruumi SES-2 (sanitaar-epidemoloogia jaam) nimelise osakonna juhataja Jelena Petrištšenko, kelle töö- ja eraelu saab mitutpidi valgustatud. Olulised tegelased on veel SES-2 töötaja Vassili Basargin ja karjääriametnik Lev Semjonivitš. Viimane osutub teise osa tegelase Jevgeni teatavaks teisikuks. Romaani teises osas saabki kõige rohkem tähelepanu laevandusameti karjääriametnik Jevgeni, kelle isiklik trauma leiab kirjeldamist juba esimese osa lõpus. Raamatuhuviline registraator Inna Breslavskaja ilmub horisondile romaani teises osas, kuid ta sarnaneb mõneti esimese osa Jelena Petrištšenkole. Teise osa iseäralik tegelane on Lebedev.

 

Selle üle, kas läbitöötamata trauma kipub korduma, Malaja Glušategelased ei arutle. Mälestused on siin küllalt olulised. Isiklike mälestuste võrdlemine teiste inimeste ja ühiskonna üldiste traumadega, näib aitavat tegelastel mõista oma osa elus uues olukorras. Suunduda tulevikku muutununa või jääda mineviku kummituste kütke on siinkohal olemas võrdsete võimalustena . Inna ja Jevgeni näol näitab autor lugejale kahte erinevat suhtumist traumasse. Kahe tegelase erinevad vaatenurgad ilmnevad juba nende teekonnal surnutemaale.

 

Teksti loeti vene keeles