Kasutajainfo

John Varley

9.08.1947-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· John Varley ·

Steel Beach

(romaan aastast 1992)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
1
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (3)

Kohe alguse tasuks &aumlra m&aumlrkida, et John Varley sari "Eight Worlds" ei ole v&aumlhemasti autori enda poolt sarjaks kavandatud. Autor lihtsalt kasutas juba valmis tausta eri romaanide s&uumlndmuste jaoks, muutes isegi seda raamatust raamatusse. Nii et neile, kes "Eight Worldsi" raamatuid kui sarja lugeda tahavad, v&aumlike hoiatus

Tegemist on &uumlhe minu lemmikuga ulmevallas. Teosel puudub kindel tegevusliin, tegelane lihtsalt elab oma elu, satub omavahel kaudselt seotud seiklustesse, ja kuna ta ametiks on ajakirjanik, siis on ta ka pidevalt seal, kus toimuvad OLULISIMAD s&uumlndmused.

S&uumlndmused toimuvad inimkonna poolt olude sunnil (planeedil Maa looduskaitsega aktiivselt tegelema hakanud tulnukad, kelle lahendus k&oigile keskkonnakaitselistele probleemidele oli lihtne, geniaalne ja veidi ka traagiline) Kuul, kus inimeste elu korraldab superkompuuter. Paraku ei suuda keegi enam ette kujutada, KUIDAS see masin t&ouml&oumltab, ja mida konkreetselt teha rikete v&aumlltimiseks.

Teos k&oumlidab esiteks juba oma peategelasega. Hildy, nii on selle ajakirjaniku nimi (tema algset sugu m&aumlletab vist vaid veel tema ema, kui temagi) on fantastiline suuvooder, killuviskaja, iroonitseja, s&uumlmpaatselt hoolimatu ja literaat. Mitmes sarnase arendusega ja samuti minavormis raamatus esinevad peategelased on paraku vaid Hildy kahvatud varjud. Autor pilkab Hildy suu l&aumlbi k&otildeike ja k&otildeiki. Ja isegi raamatus "positiivse hinnangu saanud tulevikukontseptsioonid ei p&auml&aumlse kriitikast...

Teine raamatu suurematest voorustest oleks ideede &uumllik&uumlllus. Tegemist on "The Tortureri" sarja k&otilderval k&otildeige tugevama maailmaehitamisega, kus l&aumlbisegi koos fantastiline nanotehnoloogia, arvutite arengu, geneetika ja kogu &uumlej&auml&aumlnud teaduse arengu prognoos ja suht detailne kujutamine. Tegemist on ilmselt k&otildeige tugevama teaduslik-tehnilise ulme esindajaga, mis mu lugemislauale on sattunud. Ja kogu sellest "rauapeost" hoolimata on tugev ka sotsiaalne plaan, teatri, kunsti ja muu kultuuri arengu kujutamine.

Kolmas teose tugev k&uumllg on huumor. Teos on t&aumlis nalju, millest iga&uumlks kui lihvitud briljant, meeldej&auml&aumlv, vapustav ja vahel ka m&otildetlemapanev. Parem on mitte kokku lugeda neid naerukrampide hoogusid, mis mind seda raamatut lugedes tabasid...

Neljandaks - &uumlllatused. Lugesin seda raamatut neli aastat j&aumlrjest - ja siis veel kord sama kaua. P&otildehjuseks olid pikad pausid, mida ma lugemisse tegin. &Uumlllatus &uumlllatuse otsa - sellest tekkis selline tappev segu, mis mul lugemist j&aumltkata ei v&otildeimaldanud. Pidin lihtsalt vahepeal pausi tegema ja raamatust hinge t&otildembama.

Muide, raamat ise on selline, mis ulmekauget inimest ka ulmest eemaldada v&otildeib. Seda lugedes ei suutnud ma enda elamusi ainult enesele hoida ja jagasin muljeid ka &uumlhe s&otildebrannaga. Kahjuks ei saanud ta osa raamatust kui tervikust, ainult kohtadest, mis mulle eriti meeldisid. Huumor teda k&oumlitis, aga ideed j&aumlid talle h&aumlguseks. Sealt p&aumlrineb ka k&otildeige kriitilisem ulme m&auml&aumlratlus, mida ma kuulnud olen - "Dinosaurused Kuu peal ringi trallitamas, no kas pole see jama, mida sa loed."

Teksti loeti inglise keeles

Vist ei ole ilus nii teha, aga kopeeriks siia lõigu Andri arvustusest ühele teisele autori loole, mis minugi arvamuse kenasti kokku võtab: "Lõppkokkuvõttes viib see ilmselt autori kui sellise mahakandmiseni. Minu jaoks. Mõnel teisel avardab Varley lugemine ilmselt inimtunnetuse piire." Ma saan suurepäraselt aru, kuidas see raamat võib vaimustust tekitada, samas aga on - samuti minu jaoks - autoris puudu see jumalik säde, mis näiteks Asimovi kirjanduslikust seisukohast üsna lootusetud Asumi-lood surematuks teeb.

Sisu on eelarvustaja juba kenasti kokku võtnud ja raamatu plusspoolele jääb kindlasti suur hulk nutikaid ideid. Ütleksin isegi suuri ideid, ja need on peamine põhjus, miks ma nii lootusetult alanud arvustusele vaatamata ikkagi "4" panen. Teine päris hea külg raamatus on (samuti eelarvutaja mainitud) suuremat osa raamatust läbiv mõnusalt irooniline hoiak. Mõnes kohas sai hea lõuatäie hirnuda tõesti. Mis aga samade asjade juures häiris - peategelane seisab suure osa ajast näoga lugeja poole, sealjuures XX sajandi lõpu lugeja poole. Ma saan aru küll, et on vaja seletada, kuidas üks või teine asi töötab, ja olen nõus, et asi on loogiliselt teostatud ja läbi mõeldud, kuid... kuidas seda öelda... tekitab raskusi sisseelamisel ;-) Teine on ülesehituses kumav käsitöö, mis hakkas lõpuks lausa silmi häirima - kaheksa sentimeetrit dialoogi, kaheksa sentimeetrit kirjeldust, ja nii sajad lehed järjest...

Niisiis elab minategelane oma igapäevast elu ja lõpuks hakkab see tüütama... sorry, siin mõtlesin ma peategelast, kuigi see kehtis ka minu kohta. Tunnustuseks vaid, et maailm on tõesti hästi paigas ja kogu selle esimese osa joonistatakse seda kohati nauditaval välja. Huvitavaks läheb alles nii viimase kolmandiku peal ja seega saab raamat tegelikult ainsa suurema süüdistuse - sõnaohtrus. Lugemist ei kahetse, aga soovitamisega... tjah, vaata tsitaati arvustuse alguses.

Teksti loeti inglise keeles

kui ma loen miskit romaani kolm kuud, siis peab romaani või minuga midagi valesti olema. ja teisest küljest jõudsin ma selle ajaga mitu muud raamatut läbi lugeda. see aga... iga peatükk oli loetav, mõni isegi natuke naljakas vms. aga kui asi kord käest pandud, oli raske end sundida edasi lugema ja nii see läkski, nädalaste vahedega. autor on võtnud oma kaasajast mingeid läbivaid suundumusi või trende ja need erinevates peatükkides absurdini arendanud. ok, mida muud sf ongi kui selline ekstrapoleerimine, aga omavahel ei klapi need peatükid eriti kokku. või õigemini on seotud ainult peategelase kaudu, kes peaks reporterina igale poole jõudma. aga autori dotseeriv esinemine tapab karakteriloogika. ok, esimese poole suitsiidikatsed andsid vähemalt mingi isikupära. aga alates umbes sealt, kus paljas plika mööda kuu pinda lippab, läheb täiesti jamaks, enam ei püütagi ajalist järgnevust säilitada. tegelased tulevad ja lähevad nagu autor heaks arvab, mingit kompositsioonilist loogikat nende etteastetes ei ole. "hullunud AI" oli nüri stamp ja "edasi tähtede poole" eriti tobe üleskutse olukorras, kus sealt tähtede poolt on tulnud miskid tegelased, kes inimkonna maalt kuu peale peletasid. ok, maailm on peaaegu loogiliselt kokku pandud ja kahtlemata on hullemaid teoseid, aga üldiselt soovitaks hoiduda.
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019

Autorite sildid: