Kasutajainfo

Joe Schembrie

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Igor Rossohhovatski ·

Drevni retsept

(jutt aastast 1969)

ajakirjapublikatsioon: «Nauka i suspilstvo» 1969; nr 9 [ukraina keeles, pealkirjaga «Starovinni retsept»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Iidne retsept»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
6
1
1
0
Keskmine hinne
3.9
Arvustused (10)

Jajah. Kasutage enne kaasaegse meditsiini poole pöördumist ikka vanu rahvatarkusi ja muud sellist, mis aegade jooksul on tulu andnud. Mõnusalt vaikne lugu. Madinaid ette ei tule. Puht filosoofiline lähenemine arstiteadusele.
Teksti loeti eesti keeles

Müstika nõukogude moodi, ehk tagasi püsiväärtuste (aka looduse) juurde. 70ndate vene nõukogude ulmes oli selline tendents kohutavalt võimas... noh, et lood sellest kuidas ka Teaduse- ja TehnikaRevolutsiooni ajastul peame me ikka Looduse ja esivanemate varasalvede poole vaatama ning kui me seda ei tee, siis ei aita meid ei kosmosetehnika, ei raalid. Tegelikult pole ka mina miski paadunud tehnokraat, aga sihuke vaimupimeduse jutlustamine hakkab isegi mulle vastu. Igor Rossohhovatski jutu ainuke pluss on see, et 1971. aastal oli see suht värske suund... tänu sellele see "Iidne retsept" vaid nelja saabki... ka on see üsna ajatu jutt... sihukese paraloona oleks ta isegi tänapäeval kusagil "Kolmanda Silma" lehekülgedel teretulnud lugemisvara.
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Üsna hästi kirjutatud lugu, aga....ei olnud rabavat ega uudset ideed, ei olnud “sense of wonder”-it. Jutu idee – kas me ehk teadusliku eksperimenteerimise uimas mitte ei alahinda oma tähelepanekuid loodusest – oli liiga tavapärane ja teostus liialt loogiline. Seetõttu 4.
Teksti loeti eesti keeles

Eks ole ikka ja jälle tore lugda lugusi, kus pilgatakse tänapäeva meditsiini ja loodus teadusi. Kuid jah ise enesest ei olnud see jutt mittemidagi rabavat. Mis oli selles siis nii huvitavat. Kuidas kaks mehikest, üks arst ja teine maohavanditega rändur otsivad, mingisuguseid ime ravi tegevaid marju ja saavad siis teada, et nendeks on maasikad. Mis vigureid ka siis nad läbi tegema ei pea. Ning kõigile (eriti sellele arstile üllatuseks) see ka ravis. Nõus sellega, et jutt oli rahulik ja mingisugust märulit ei toimunud. Hea lugeda mingite märulite kõrvale. Kuid iseenesest ta ei ole midagi vapustavat. Aga ega ulmesga kah seal suurt pistmist ei olnud. Rohkem seikleja jutt (Quatermani tüüpi).
Teksti loeti eesti keeles

Sihuke "tagasi looduse juurde" ei ole mind vastikut tehnokraati kunagi veedelnud ja tänapäeval, kui igas't ebateaduslikku jama tuleb uksest ja aknast nii et vähe pole, läheb hindest üks pall alla.
Jah, olgu, lõpuks üritatakse asjale "teaduslik seletus" anda, kuid see mind leebuma ei pane.
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Mõne pisema venna täielikul jutukogul oleks vähemalt täielikkuse väärtus, siin kaalub selle paar suurusjärku üles sisu väärtus. 
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kas Lem luges selle jutu läbi ning otsustas kaheksa aasta pärast kondikavale ka muskulatuuri kasvatada?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kakssada aastat pärast U.S. Robotsi asutamist tahetakse firma kinni panna. Teadusdirektor võtab selle vastu kõikvõimalikud meetmed, kuid lõpptulemus on ootamatu.
Asimov selgitab siin ka, miks kolme seadusega roboteid ei saa harilike inimeste sekka lahti lasta.
Teksti loeti inglise keeles

Veel üks Susan Calvini jutt. Kuigi mitte ainult, tema on juba pensionil...
Juhtub midagi, mille tõenäosus on imeväike, nullilähedane. Kuid mitte null. Nimelt tabab meteoriit lennukit ja kõik selles viibinud saavad muidugi surma. Piloot. U.S. Robotsi uus ülem-robopsühholoog Madarian. Ja robot JN-5 ehk Jane, esimene funktsioneeriv "intuitiivne" robot, kes on just teinud jube tähtsa avastuse.
Susan Calvin kutsutakse appi ja eks ta jama lahendabki.
Kõrvalmõttena märgitakse, et teist lihtsamat või vähem prestiižset tööd tegeval inimesel on üldiselt rääkides sama hea aju kui teil, mida võiksid tähele panna nii (eriti vasakpoolsed) poliitikud kui igasugu pii-arštšikud.
Teksti loeti inglise keeles

"Little Lost Roboti" ja "Escape-i" vahele kirjutatud jutt Hüperbaasi elust, kus kohtame taas noorhärra Blacki, kes seekord aga on enam-vähem peategelane. Muidugi Susan Calvini kõrval. Ja et siin pole juttu niivõrd robotitest kui nende ja inimeste suhetest, tasub meenutada, et Stephen Byerley ütles kord dr. Calvinile: "Näete, te olete ka inimeste psühholoog".
Teksti loeti inglise keeles

U.S. Robots on kohtusse kaevatud. Selgub, et nad (Lanningu isikus) on ühte ülikooli andnud ühe roboti, kes oskab igasugu musta vaimset tööd -- loeb korrektuuri, joonistab graafikuid jpm., ning teeb seda veatult. Kuni...
Jama likvideerimisel töötavad koos U.S. Robotsi kaitsja ja Susan Calvin.
Ahjah, üks kõrvalmõte on siin, et juhuslike teadmisetükkidega ei maksa väga kõrgele hüppama hakata.
 
Teksti loeti inglise keeles

Ühe LNE-seeria roboti valmistamisel läheb midagi vussi, kuid Susan Calvin leiab sellise masina tundmaõppimise väga huvitava olevat ... ja leiab veel midagi väga tähtsat. Les femmes...
Ka meenutas jutt mulle pisut "Professioni".
Teksti loeti inglise keeles

Variatsioonid Asimovi ühe märksa vanema loo teemadel. Ehk tegelikkusele lähemal, kuid mitte nii haarav.
Teksti loeti inglise keeles

Elijah Bailey poole pöördub vana partner R. Daneel Oliwaw ja palub lahendada ühel tähelaeval lahvatanud vastasseisu. Kaks matemaatikut süüdistavad teineteist idee varastamises ja nende kõneluse ainsateks tunnistajateks on nende robotteenrid.  Bailey muidugi lahendab olukorra, kasutades...
Teksti loeti inglise keeles

Külma sõja aegne lugu, mis veidi meenutab Heinleini juttu "Project Nightmare", ain't ilma telepaatiata ja muu säärase jamata. Kui sul on üksainus pomm, kus tuleks see lahti lasta, et vastasele kõige rohkem kahju teha?
Teksti loeti inglise keeles

Hea Doktor pidi elu jooksul oma rahvuse tõttu tõenäoliselt mitmeid ebameeldivusi läbi elama; igatahes lööb see tema loomingus aeg-ajalt välja. Kuid ei tee seda paremaks.
Teksti loeti inglise keeles